Obsah (5)

§ 121§ 249§ 252§ 44§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1055 Haldusasi V.L. kaebus Harku Vallavolikogu 26.04.2012 otsuse nr

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

1. V.L. esitas 23.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 26.04.2012 otsuse nr 27 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamise kohustamiseks (tl 1–8). Kaebuse kohaselt on Harku Vallavolikogu kaevatava otsusega jätnud algatamata Tabasalu alevikus Juhani 2 (katastritunnusega 19801:002:0908) ja Juhani 2a (katastritunnusega 19801:002:0234) asuvate kinnisasjade ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (tl 9–10). Kaebuses märgitu järgi on Juhani 2 ja Juhani 2a detailplaneeringuala näol tegemist Tabasalu aleviku keskel asuva kõrghaljastusega alaga (metsatukk), kus kasvavad kuni 100-aastased kuused, tammed, vahtrad, haavad, sarapuud ning muud puu- ja põõsaliigid. Harku valla üldplaneeringu joonisest nähtuvalt on tegemist rohevõrgustiku tuumalaga, mille peafunktsiooniks on looduslike ressursside taastootmine. Metsatukk on püsielupaigaks oravatele, jänestele ja teistele loomadele, olles samal ajal matka- jooksu, kepikõnni- ja talviste suusaradadega nn looduspark. Ühtlasi omab metsatukk kaitsefunktsiooni Tallinn-Kloogaranna maanteelt tuleva müra ja muu saaste vastu ning omab ka esteetilist väärtust kohaliku aleviku olulise maastikuelemendina. Detailplaneeringu eesmärgiks on aga 7 elamu, ärihoone ja vanadekoduga tihehoonestuse rajamine, mida on võimalik ellu viia üksnes metsatuka maharaiumise teel. Metsatuka maharaiumine tekitab lisaks loodusliku tasakaalu rikkumisele ka avatud tuule koridori, millega halveneb Tabasalu Gümnaasiumi staadioni kasutamine. Kaebaja leiab, et kaevatav otsus on vastuolus eelkõige planeerimisseadusega (PlanS), metsaseadusega (MS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi juhtimise seadusega (KeHJS), haldusmenetluse seadusega (HMS) ja Harku valla üldplaneeringuga. Otsus ei arvesta metsa ökosüsteemi olemust ning on ebaseaduslik kaalutlusõiguse teostamise osas ja tegelikku olukorda moonutavate põhjenduste puudulikkuse ja ebatäpsuse tõttu. Otsuses viidatakse ebaõigetele õiguslikele alustele, millega on materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldatud.
2. Ühes kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamiseks (tl 7). Taotluse kohaselt on ilmne, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega soovivad Harku Vallavalitsuse asjast huvitatud ametnikud viia detailplaneeringu menetlemine kiiresti lõpule. See võib aga muuta asjas langetatava otsuse täitmise hiljem võimatuks. Kaebaja palub kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras Tabasalu alevikus Juhani 2 ja Juhani 2a asuvate kinnistute ja lähiala detailplaneeringu menetlemine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. 3.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (

§ 252lg 1).

Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 4. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud käimasolevas planeerimismenetluses vallavolikogu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsust. Nimetatud vallavolikogu otsus ei ole käsitletav haldusaktina ega toiminguna, vaid menetlustoiminguna, mida üldjuhul saab kohtulikult vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-101-09 rõhutanud, et detailplaneeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebamine võimalik kahe eelduse üheaegsel olemasolul: esiteks, kui isikul on põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning teiseks, kui tegemist on menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsustuse õigusvastasuse. Seega on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine põhjendatud huvi olemasolul erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja kaebuses viidanud ühelegi olulisele menetlusveale, mis osundaks sellisele erandlikule olukorrale. 4.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine ei ole detailplaneeringu koostamise käigus alati kohustuslik. Keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel. PlanS § 1 lõike 5 alusel korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS sätestatud juhtudel ja korras. Haldusasja materjalidest nähtuvaid asjaolusid arvestades ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine Harku 2 Vallavolikogule KeHJS § 6 lõike 1 järgi tingimata kohustuslik. See ei välista iseenesest aga KeHJS § 6 lõikele 2 tuginevat kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Kui kohalik omavalitsus otsustab vaatamata vajaduse ilmnemisele strateegilist keskkonnamõju siiski mitte hinnata, kontrollitakse vastava otsustuse õiguspärasust lõpliku haldusakti andmisel. Samuti on kaebajal võimalus planeeringumenetluses teostatud toimingute õigusvastasusele viidata lõpliku haldusakti vaidlustamisel. Seega ei tulene seadusest kaebajale subjektiivset õigust nõuda keskkonnamõju strateegilist läbiviimist koheselt. 4.2 Planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek, selle avalik arutelu ja planeeringu kehtestamine. Haldusasja materjalist nähtuvalt kulgeb detailplaneeringu menetlus alles küllaltki algfaasis, planeeringuprojekti ei ole kohalikule omavalitsusele veel esitatud ning seda ei ole seega ka vallavalitsuse poolt veel vastu võetud. Seega avaneb kaebajal edaspidi võimalus detailplaneeringu menetluse raames korraldatava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus planeeringumenetluses aktiivselt osaleda ning kasutada oma õigust esitada planeeringule asjakohaseid ettepanekuid ja vastuväiteid. 4.3

§ 44

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebusest ei nähtu, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine oleks kaebajale toonud kaasa õiguslikult siduvaid tagajärgi. Õiguslikult siduvatele tagajärgedele ei viita ka selgitus, et Harku Vallavalitsuse asjast huvitatud ametnikud soovivad detailplaneeringu menetlemise kiiresti lõpule viia (tl 7). Kaebuses on viidatud vaid detailplaneeringu menetluses teostatud menetlustoimingute vastuolule õigusaktidega ja kaalutlusõiguse väärale rakendamisele. Sellest järeldub, et kaebus ei ole esitatud mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid avalikes huvides nn populaarkaebusena. Kehtiv õigus, sh PlanS § 26 lg 1, ei võimalda aga planeerimismenetluse toiminguid iseseisvalt nn populaarkaebuse vormis vaidlustada. 4.4 Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse

§ 121lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada.

5. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Vaidlustatav menetlustoiming ei saa kaebajale iseseisvalt õiguslikke tagajärgi tekitada, sealjuures on kaebajal võimalik vaidlustada halduskohtus lõplik haldusakt, milleks on detailplaneeringu kehtestamise otsus, viidates vaidlustamisel ka menetlustoimingute õigusvastasusele. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 punkti 1 alusel.

6. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Samuti jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse (tl 6) tunnistajate ülekuulamiseks. Tasutud riigilõiv vastavalt

§ 104lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

Aili Maasik Kohtunik 3