) § 122 lg 3 p 6 alusel, kuna vaidlustajatel puudus vaidlustuse esitamise õigus. VAKO leidis ka, et kui käsitleda esitatud vaidlustust vaidlustusena riigihankes, siis on vaidlustus esitatud
lg 1 ja § 122 lg 3 p 1 tähenduses mittetähtaegselt ja tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et vaidlusalune riigihanke hankemenetlus on lõppenud raamlepingu sõlmimisega. 2
lg 1 kohaselt võib hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval ajahetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et
-i rikkumine hankija poolt rikub kaebuse 3 esitaja õigusi. HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib kaebuse hankeasjas esitada
lg-tes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti VAKO otsuse peale. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s. Antud asjas on kaebuse esitaja läbinud menetluse VAKOs.
lg 1 tähenduses ning järelikult puudub tal ka
VAKO otsus tugineb seisukohale, et raamlepingu sõlmimine on
lg 3 p-st 1 tulenevalt analoogselt hankelepingu sõlmimisega hankemenetluse lõppemise aluseks, mistõttu ei saa raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimine toimuda hankemenetluse vältel. Kaebuse esitajad leiavad, et raamlepingu raames korraldatavate minikonkursside ja nende tulemusel sõlmitavate lepingute puhul on tegemist avalik-õiguslikku tähendust omavate toimingute ja otsustustega.
-i regulatsioon on raamlepingu osas väga lakooniline (
lg 1 annab raamlepingu mõiste ja sama paragrahvi lg 2 sätestab, et raamlepingutele kohaldatakse hankelepingute kohta käivaid sätteid, kui
-s ei ole sätestatud teisiti), kuid tuginedes Euroopa parlamendi ja nõukogu
, Euroopa Komisjoni selgitavatele märkustele raamlepingute kohta,riigihangete juhisele,
ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale ja riikliku riigihangete registri e-riigihanke korraldamise juhisele on kaebuse esitajad seisukohal, et minikonkursi puhul on tegemist hankemenetlusega. Raamlepingu sõlmimisel mitme pakkujaga tuleb eristada kahte hankemenetluse etappi: esialgne hankemenetlus, mis lõpeb raamlepingu sõlmimisega, ning nn minikonkurss, mille käigus hankija hindab esitatud pakkumusi lähtuvalt esialgses hanketeates (milles anti teada raamlepingu sõlmimiseks korraldatavast hankemenetlusest) sätestatud ja hilisemas raamlepingus taassätestatud tingimustest. Sama seisukohta kinnitavad ka riigihangete juhis ja hankedirektiivi art 32 lg 2. Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse hankedirektiivi sama artikli lg-tega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Raamlepinguid on kahte liiki: (a) raamlepingus võivad olla kõik tingimused eelnevalt sätestatud;(b) raamlepingus võib sätestada ka ainult hanke põhitingimused, jättes reguleerimata selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused.Viimatinimetatud olukorraga on tegemist ka käesoleval juhul. Sellise raamlepingu raames hankelepingute sõlmimiseks peab hankija korraldama raamlepingus osalevate pakkujate vahel konkursi vastavalt
Hankija peab pakkujatega läbirääkimisi kirjalikus vormis või suulisi läbirääkimisi, mis on protokollitud. Konkreetsed pakkumused esitatakse kirjalikult ja nende sisu hoitakse pakkumuste avamiseni saladuses. Sel juhul sõlmib hankija lepingu pakkujaga, kelle pakkumus on raamlepingus sätestatud hindamiskriteeriumide alusel parim. Ka riikliku riigihangete registri e-riigihanke korraldamise juhise kohaselt sarnaneb sõlmitud raamlepingu alusel käivituva minikonkursi menetluskäik väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusega. Igal juhul on oluline, et hankija valitud viis hankelepingute sõlmimiseks peab olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. VAKO seisukoht, et üksnes raamlepingu sõlmimise õiguslike tagajärgede käsitlemist hankelepingu sõlmimisega samatähenduslikuna kinnitab muu hulgas see, et
alusel toimub riigihanke aruande ja aruande lisa esitamine raamlepingu kohta tervikuna ning raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta aruannet ei esitata, on ekslik. Antud juhul on 4 tegemist mõnevõrra erandliku hankemenetluse liigiga, mis eeldab tervikuna kogu hankele ühesugust lähenemist ning aruande esitamist raamlepingu kohta tervikuna. Siiski on iga hankelepingu täitmisetapid registris eraldi kajastatud, sest
lg 4 p 2 alusel esitatakse pärast raamlepingu lõppemist riigihanke aruande lisa, kus märgitakse raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute maksumused või nende alusel tehtud soorituste kirjeldused – seega esitatakse riigihanke aruande lisa ka raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta, kuid mitte
lg-s 2 sätestatud tähtaja - 20 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist jooksul. Kaebuse esitajate seisukohta toetab
ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (punkt 38 jj) toodud selgitus: Mini-konkursi raames tehtud otsuseid on pakkujal võimalik vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis. Vastavalt
lg-le 2 on hankija kohustatud järgima
-s sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus (ilma käibemaksuta) on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab selle. Käesoleval juhul pakkumuste kogumaksumused ületavad riigihanke piirmäära, sh ka rahvusvahelist piirmäära. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-63-08, et ka lihtsustatud korras tellitav teenus on riigihange
-i tähenduses ning sellele laieneb
-s sätestatud vaidlustuskord, kuigi sellel menetlusel on teatud erisusi võrreldes
-s sätestatud üldkorraga. Selles kontekstis jääb arusaamatuks, kuidas menetlus, kus esitatud pakkumuste maksumus ületab isegi rahvusvahelist piirmäära, on pelgalt eraõiguslik ning sellele ei laiene
regulatsioon.
mõtte ja eesmärgiga ning riigihangete põhiprintsiipidega on vastuolus käsitlus, et raamlepingu sõlmimisega on hankemenetlus lõppenud ning raamlepingu raames hankekonkursside ja hankelepingute puhul on tegemist tsiviilõiguslike toimingute ja tehingutega. Ainuüksi raamlepingu sõlmimisega ei tagata riigihanke eesmärki – hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise tagamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Sageli alles raamlepingu raames sõlmitavate hankelepingutega omistatakse raamlepingule sisu. Seega tuleb hankija tegevust raamlepingu raames toimuvate konkursside korraldamisel ja lepingute sõlmimisel käsitleda samuti avalik-õiguslike toimingute ja otsustena. Eeltoodust tulenevalt on raamlepingu raames korraldatav minikonkurss hankemenetlus
tähenduses ning hankijal ja pakkujatel on ka nendel menetlustel
-st tulenevad õigused ja kohustused, sh õigus pöörduda rikutud õiguste kaitseks VAKO-sse. 16.Minikonkursil Elisa esitatud pakkumus on mittevastav ning seega on õigusvastane Elisa pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine Raamlepingu p 1.2 sätestab, et raamleping ei sätesta kõiki hankelepingu tingimusi ning ostja korraldab minikonkursi. Seega on hankija ise ette näinud, et üksnes raamlepingu alusel pakkumusi esitada ja hinnata ei saa, mistõttu minikonkursi tingimused olid määravad ning nendest pidi hankija lähtuma. Minikonkursi tingimuste p-d 3.5 ja 10.2.2 (viimane lõik) sätestavad, et minikonkursil esitatava pakkumuse maksumuses pakutud hinnad (sh ühikuhinnad) ei või olla kõrgemad hankemenetlusel edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusest (edaspidi ka piirhinnad), v.a juhul, kui maksumus muutub teenuse mahtude muutumisest tulenevalt ja andmeside osas. Edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse ehk piirhindade osas tuleb lähtuda kaebuse esitajate
Hankija tegevus pakkumuste vastavuse hindamisel peab olema kooskõlas
lg-ga 2, st hankijal ei ole siinkohal kaalutlusruumi ega diskretsiooniõigust – kui pakkuja poolt esitatud pakkumus ei vasta hankija poolt minikonkursi raames esitatud tingimustele (hanketingimustele), tuleb pakkumus
Antud juhul on Elisa esitanud hankedokumentidele mittevastava pakkumuse, kuid vaatamata kohustusele
lg 2 alusel tagasi lükata selline mittevastav pakkumus, on hankija Elisa pakkumuse (õigusvastaselt) vastavaks tunnistanud. 17.Hankija otsused tunnistada Elisa pakkumus edukaks ja sõlmida Elisaga hankelepingud on õigusvastased.
lg 9 kohaselt pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Lähtudes riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse põhimõttest, ei saa juhul, kui riigihankemenetluse ühes etapis on hankija õigusvastaselt pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistanud, olla ka sellele etapile järgnevas etapis tehtud sama pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane. Arvestades, et Elisa pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, ei saa lugeda õiguspäraseks ka hankija poolt Elisa pakkumuse osas riigihankes tehtud järgnevat otsust Elisa pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.Samal põhjusel ei saa õiguspärane olla ka hankija otsus sõlmida hankelepingud Elisaga.
muudatustega on alates
lg-le 1 ja leiavad, et isegi kui hankemenetlus oleks olnud õiguspärane, on Välisministeerium, sõlmides hankija
-s sätestatud otsuseid, mis on vaidlustatavad
Minikonkursi läbiviimiseks moodustatud komisjon koostas 21.12.2011 motiveeritud protokolli ja tegi kantslerile ettepaneku soodsaima pakkumuse teinud pakkujaga hankelepingu sõlmimiseks. Kantsleri 28.12.2011 käskkirjas nr 181 sätestati muu hulgas, et ühishankes osalejad sõlmivad soodsaima pakkumuse teinud Elisaga hankelepingud. 29.12.2011 edastas minikonkurs ieest vastutav isik teate minikonkursi tulemusena hankelepingute sõlmimisest kaebajale, Elisale ja ühishankes osalejatele, et oleks tagatud
Pakkumuste vastavuse kontroll piirdus minikonkursi tingimuste lisas 2 toodud vormile ja struktuurile vastavuse kontrollimisega ning pakkumuste maksumuste ( sh 7 ühikuhindade) võrdlemisega hankemenetlusel edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusega. Soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel oli hindamise kriteeriumiks vastavalt minikonkursi tingimuste punktile 10.3 pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta. Elisa ja Välisministeeriumi vahel sõlmitud hankelepingu tühiseks tunnistamiseks puudub seaduslik alus. 21.
2. peatükis on sätestatud hankemenetluse liigid ja nende konkreetne kohaldamine. Raamlepingu alusel korraldatava minikonkursi puhul ei ole tegemist hankemenetlusega
tähenduses. Ühestki kaebaja viidatud allikatest ei nähtu, et minikonkursi korraldamist peetakse hankemenetluseks. Kaebaja ei ole põhistanud, millistes osades on viidatud dokumendid asjakohased ning ükski viidatud dokument ei sisalda regulatsiooni, et minikonkursi puhul on tegemist hankemenetlusega. Kaebaja vastav käsitlus on meelevaldne ja kohut eksitav. Antud juhul ei sõlmita raamlepingut, vaid
alusel hankelepingud.
lõikest 3 tulenevalt on üheselt selge, et ainult raamleping sõlmitakse hankemenetluse tulemusena. Minikonkursi tulemusel sõlmitakse hankelepingud raamlepingu alusel. 22.Viitega hankedirektiivi art 32 lõikele 2 on esitatud kaebuse väide, et raamlepingu sõlmimisel mitme pakkujaga tuleb eristada kahte hankemenetluse etappi. Samuti järeldub kaebusest, et raamlepingu sõlmimisel sõlmitakse minikonkursi korras veel ka hilisem raamleping. Viidatud väited on meelevaldsed. Hankedirektiivi art 32 lõige 2 sätestab muuhulgas, et raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse art 32 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Viidatud menetluskord vastab
§-s 71 sätestatule.Hankemenetluste liigid ja nende valiku tingimused on loetletud
2.peatüki 1.jaos.
-s loetlemata hankemenetluse liike ei näe ette hankedirektiiv ega ükski siseriiklik õigusakt. 23. Hankedirektiivi art 32 sätestab raamlepingute sõlmimise ja nende alusel hankelepingute sõlmimise, mille kohaselt raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad hankedirektiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni. Sama artikli kohaselt raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta. Seda nõuet on vastustaja ka täitnud. Antud kohtuvaidluse puhul lõppes hankemenetlus raamlepingu sõlmimisega ja raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimist reguleerib
-s ainult §
lg 1 kohaselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus algab hankija hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema poolt valitud huvitatud isikule. Raamlepingu poolteks olevad müüjad ei ole huvitatud isikud
mõistes. Huvitatud isikuks oli kaebaja enne hankemenetluse (korraldatud võistleva dialoogina) algust.
lõike 4 punktis 2 sätestatud aruande lisas hankelepingute maksumuste esitamise kohustus ei muuda minikonkurssi hankemenetluseks. Riigikogu veebilehel asuv
ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, millest tuleks lähtuda seadusandja tahte väljaselgitamisel, ei sisalda kaebaja viidatud selgitusi. 8 25.Vastustaja on igati järginud
Raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel kohaldatav erikord on sätestatud
2. peatüki §-s 71, mida vastustaja on samuti järginud ning osundatud paragrahvis sätestatud kord mingite eraldi otsuste tegemist ei nõua.
-s puudub säte, mille kohaselt tuleks minikonkursi läbiviimiseks kohaldada
§-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul teostab hankija, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus,
tähenduses riigihanget, kus hankemenetluse protseduure on piiratud. Vastustaja nõustub Riigikohtu seisukohaga ja leiab, et lihtsustatud korras tellitavat teenust on teatud tingimustel tõepoolest võimalik kvalifitseerida hankemenetluseks, sest hankijal ei ole riigihanke teostamisel keelatud järgida ka
2. peatükis sätestatud hankemenetluse üldaluseid – hankija võib kehtestada nõuded hankedokumentidele, koostada hankelepingu eseme tehniline kirjeldus vastavalt tehnilise kirjelduse koostamise reeglitele, rakendada pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid, kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni jne. Eelkirjeldatud toiminguid ei ole hankijal antud juhul võimalik korrata aga minikonkursi korraldamisel, mis viiakse läbi raamlepingu alusel, raamlepingus pooleks olevate müüjate vahel kui raamlepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused.
lg 4sätestab korra, mille kohaselt sõlmib hankija raamlepingu alusel hankelepinguid. Kuna
sisaldab selget regulatsiooni nn minikonkursi läbiviimiseks ja minikonkursile järgnevate hankelepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel, siis ei saa hankija näiteks analoogselt viidatud lihtsustatud korras tellitavate teenustega, mille puhul on hankijal võimalik valida, kas ta soovib riigihankele kohaldada hankemenetluse protseduure või mitte, pidada minikonkursi läbiviimist hankemenetluseks. Nn teistkordset hankemenetluse läbiviimist
ei sätesta ning see ei oleks ka pärast raamlepingu sõlmimist põhjendatud ega otstarbekas. 26.
mõtte, eesmärgi ning riigihangete põhiprintsiipidega on kooskõlas käsitlus, mille järgi raamlepingu sõlmimisega on hankemenetlus lõppenud. Hankemenetluse lõppemise tingimused ei ole käsitluse vääriline, kuna hankemenetluse lõppemise alused on loetletud
Elisaga järgmise perioodi hankelepingute sõlmimisel on tagatud hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, kuna Elisa pakkumuse maksumus on kaebaja pakkumuse maksumusest (16 567.0170 eurot ilma käibemaksuta) tunduvalt madalam isegi siis kui ühikuhind, osas 10 - mobiiliga kõne vastuvõtmine Soomes pakutud 0,1083 euro asemel lähtuda minikonkursi piirhinnast 0,0958 eurot (lisa 3). Elisa pakkumus vastab raamlepingu punktis 4 sätestatud tingimustele. 27.Minikonkursi läbiviimine ei ole samastatav hankemenetluse korraldamisega ning seetõttu ei olnud vastustajal kohustust minikonkursil esitatud Elisa pakkumust
alusel vastavaks ja
Juhud pakkumuse tagasilükkamiseks olid ette nähtud minikonkursi tingimuste punktides 9.2. ja 12.3 ning Elisa pakkumuse puhul selliste asjaoludega tegemist ei olnud. 28.Lisaks minikonkursi tingimustele tuleb raamlepingu pooltel juhinduda ka raamlepingus kokkulepitud tingimustest. Raamlepingus sätestatud tingimused kehtivad ka korraldatud minikonkursi läbiviimisel, kuna vastavalt raamlepingu punktile 5.1 on raamleping kehtiv. Näiteks kehtib läbiviidud minikonkursil raamlepingu punktis 4.3 sätestatu, mille kohaselt juhul kui minikonkursil esitatakse pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ lisas 5 nimetatud piirhindadest kõrgem pakkumus, kohaldub kinnitatud piirhind. Minikonkursi tingimustes ei olnud piirhinna kohaldamise nõuet eraldi välja toodud, sest antud asjaolu on kokku lepitud raamlepingus ning kehtib selliselt kuni raamlepingu lõppemiseni kõikide sõlmitavate hankelepingute suhtes.. Kaebaja väide, et minikonkursi tingimused olid määravad ning hankija pidi nendest lähtuma, jätab arvestamata raamlepingu punktis 4.3 sätestatu, kuidas 9 käituda juhul, kui minikonkursil esitatakse piirhinnast kõrgem hind. Hankija ei saa minikonkursi tingimustes ühepoolselt raamlepingu tingimusi muuta.
lõike 1 kohaselt peab raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel lähtuma raamlepingus sätestatud tingimustest. Sama on sätestatud ka hankedirektiivi artikli 32 lõikes 4, mille kohaselt ei tohi raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimise osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta. Minikonkursi tingimuste punktides 9.2 ja 12.3 on aga ette nähtud juhud pakkumuste tagasilükkamiseks. Kuna mõlemad esitatud pakkumused esitati minikonkursi tingimustes ettenähtud maksumuse vormi ja struktuuri kohaselt, siis leiab vastutaja, et tal puudus alus pakkumuste tagasilükkamiseks.
lõikest 1 tulenevalt on lubatud hankijal raamlepingu alusel sõlmida hankeleping, mille tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, kuid siis peavad hankelepingu tingimused olema hankija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad, eelkõige võib hankelepingu eseme ühikumaksumus olla madalam raamlepingus sätestatud ühikumaksumusest. Hankija jaoks on Elisa poolt pakutav hind hankemenetluse piirhinnast soodsam ning seega ka selle kohaldamine igati õiguspärane ja lubatud. Kaebajda on vastustaja poole pöördunud Elisa poolt esitatud pakkumuse maksumuse ühikuhinna kohta ka varem, 18.05.
ei kohusta hankijat raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks tegema
§-des 39, 47 ja 50 sätestatud pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavuse, pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsuseid, millest järeldub, et puuduvad vaidlustatavad hankija otsused ja dokumendid
lõike 2 tähenduses ning vastustaja tegevus raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel ei saa olla kaebuse esemeks. Kuna puuduvad
§-s 117 lõikes 2 10 või 2¹ sätestatud otsused, siis puudub kaebajal kaebeõigus kaebuse esitamiseks HKMS § 267 lõike 1 alusel.
sätestab vaid §-s 71 lõikes 5, et hankija teavitab teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest. Vastavalt
lõikele 2 algas hankemenetlus käesoleval juhul hanketeate avaldamisega 31.07.2009. a riigihangete registris ja vastavalt
a. Kui ka käsitleda minikonkurssi riigihankena, siis tuleb eristada riigihanget hankemenetlusest. Esimest reguleeritakse
üldsätetes ja teist
2. peatükis, kus nähakse hankemenetlusele ette erinõuded, mis riigihankele (
32.Otsus Elisaga hankelepingute sõlmimise kohta tulenes asjaolust, et minikonkursile esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumiks oli pakkumuse kogumaksumus ning kuna Elisa poolt esitatud pakkumuse kogumaksumus oli madalam, siis vastavalt minikonkursi tingimuste punktile 10.3 sõlmitakse järgmiseks 18 kuuks hankelepingud temaga. Soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lähtutus hankija
lõike 2 punktist 4.
a käskkirja 181 kohaselt sõlmitakse järgnevaks 18-kuuliseks perioodiks hankelepingud Elisaga, kes esitas soodsaima pakkumuse, kuna hindamise kriteeriumiks olnud pakkumuse kogumaksumus 14 402.7553 eurot oli madalam. Kaebaja pakkumuse kogumaksumus oli 16 567.0170 eurot. 33.Elisa ja Välisministeeriumi vahel 5.01.2012. a sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks puudub seaduslik alus. Vastavalt HKMS § 267 lõikele 3 ei tühista kohus kehtivat hankelepingut ning antud juhul puudub hankelepingu tühisuse tuvastamiseks seaduslik alus.
lõikes 1 märgitud ooteaeg kehtib hankemenetluse, mitte raamlepingu alusel läbiviidava minikonkursi korraldamisel. Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kohta
kohustuslikku ooteaega ette ei näe.. Minikonkursi läbiviimisel ei ole tegemist hankemenetluses tehtud pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega ega hankemenetlusega. 34.VAKO 10.01.2012. a otsusega kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata jätmine ja tagastamine vaidlustajale on seaduslik ning kaebaja alternatiivne taotlus tuleb jätta rahuldamata. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 35.Kolmas isik Elisa Eesti AS vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 36.Elisa pakkumine oli vastav ja kooskõlas raamlepingu ja minihanke tingimustega. Minikonkursi tingimusi tuleb vaadelda koosmõjus raamlepingu tingimustega.
Seega tulenevalt raamlepingu olemusest ja
-is sätestatud regulatsioonist, prevaleerib raamlepingus sätestatu isegi siis, kui minihanke tingimustega esineks mingi vastuolu. Käesoleval juhul ei erine hankelepingu tingimused raamlepingust ning Elisa Eesti AS ja Välisministeeriumi vahel 05.01.2012 sõlmitud hankelepingus on lähtutud just raamlepingu p 4.3 alusel määratud piirhinnast. Rahandusministeeriumi 29.12.2011 kirjas selgitatakse minikonkursil osalenud isikutele üheselt, et soodsama pakkumuse väljaselgitamisel lähtus hankija raamlepingu p-st 4.3 ning luges pakkumise hinnaks piirhinna. Kuna raamleping on kehtiv, siis kaebuse esitajate argumendid, mis on suunatud raamlepingu kõrvalejätmisele või mis raamlepingut eiravad, on ilmselt perspektiivitud. Raamlepingu sisu vaidlustamise või kehtivuse vaidlustamise osas on igal juhul läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus HKMS § 121 lg 1 p 4 tähenduses. 11 37.Raamlepingu olemust võib analoogia korras sisustada sarnaselt pakkumise kutse dokumentidele, mis vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kujutavad endast eelhaldusakti ning nendega määratud tingimuste õiguspärasuse kontrollimise juurde enam pakkujate kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kontrollimisel tagasi ei pöörduta. Kolmas isik viitab siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 3-08-1581 ja nr 3-08-1549 ja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-99-09 p 16. Kolmas isik leiab, et raamlepingus sätestatu on nii hankijale kui pakkujatele siduv, sh tulevikus toimuvate minihangete osas. Ka vastustaja on sellest põhimõttest lähtunud. Kolmanda isiku pakkumus ja sõlmitud hankeleping on kooskõlas raamlepingu p-ga 4.3. Minikonkursi tingimuste tõlgendamine raamlepingust lahusolevalt ei ole kuidagi võimalik, kuna see muudaks raamlepingu sõlmimisele eelnenud riigihanke ja raamlepingu enda sõlmimise õiguslikult täiesti sisutuks. Minikonkursi tingimusi tuleb tõlgendada kooskõlas raamlepingus sätestatuga ning eelistada tuleb tõlgendust, mis on kõige rohkem kooskõlas raamlepingu olemuse, raamlepingu ja minikonkursi omavaheliste seoste ja
-iga. Elisa pakkumise aktsepteerimisel ei ületa Elisa poolt osutatavate teenuste hind raamlepingu punktis 4.3 viidatud piirhindasid, kuna raamlepingu punkti 4.3 teise lause järgi ei ole piirhinna ületamine lepingu kehtivusajal õiguslikult võimalik. 38.Isegi juhul, kui Elisa oleks raamlepingu või minikonkursi tinimustest kõrvale kaldunud,ei mõjutaks see tehtud otsust, sest kõrvalekaldumine oli väheoluline. Nimetatud eksimuse rahaline mõju oli väiksem kui 2 eurot, Elisa korrigeeris eksimust koheselt selle avastamisel ja vastustaja aktsepteeris eksimust ega lugenud seda Elisa pakkumist oluliselt mõjutavaks. Liiatigi kuulus raamlepingust tulenevalt kohaldamisele niikuinii piirhind, mistõttu ei saanud Elisa eksimus kuidagi viia Elisa pakkumust piirhinnast kõrgemaks. Väär on kaebuse esitajate väide hankija kaalutlusõiguse puudumisest kõrvalekalde olulisuse hindamisel. Kõrvalekalde hindamine on hankija kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Käesoleval juhul , arvestades sealjuures raamlepingu punkti 4.3 teises lauses ja minikonkursi tingimuste p.3.2 ja 10.1 sätestatuga, ei muuda ega saagi minikonkursi tingimused muuta raamlepingu tingimusi. 39.Piirhinnast kõrgema hinna esitamine oli käesoleval juhul andmete kopeerimisel tekkinud inimlik eksimus ja Elisa ei soovinud piirhindasid ületada. Vastavad selgitused on kolmas isik hankija järelepärimise peale hankijale esitanud , seejuures kinnitas Elisa selgesõnaliselt, et tema tahe ei olnud piirhinda ületada ning juhinduda tuleb piirhinnast. Vastustaja eeltoodut ka aktsepteeris. Kaebuse esitajad ei ole väitnud ega tõendanud, et vastustaja oleks siinkohal rikkunud kaalutluspõhimõtteid. 40.Vastustaja poolt Elisa pakkumise vastavuse kinnitamine ei saanud tulla üllatusena ka kaebuse esitajatele. Juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke raames tõstatasid kaebuse esitajad ise oma 18.05.2010. a järelepärimises hankijale küsimuse, kas piirhindadest kõrgemate hindade pakkumine oli kooskõlas algse hanke tingimustega (kaebuse esitajad viitasid selgituste küsimise ajendina võrdse kohtlemise põhimõttele). Hankija selgitas kaebuse esitajatele ja ülejäänud pakkujatele ,et väheolulised ja juhuslikult piirhinnast kõrgemad hinnapakkumised ei ole oluliseks kõrvalekaldeks ega mõjuta eduka pakkuja väljaselgitamist. Illustratiivne arvutus selle kohta, kui palju Elisa eksitus tegelikkuses mõjutas Elisa pakkumist tõendab, et Elisa kogupakkumisele ei omanuks piirhinna ekslik ületamine mingit mõju ka siis, kui mingil põhjusel peaks lähtuma piirhinda ületavast pakkumisest.Nimelt näitavad arvutused, et rahaliselt kallines pakkumine kõigest ca 1,91 EUR ning vea protsent kogusummast on 0,013 %. 12 Kolmas isik märgib lisaks, et kõikidele Elisa klientidele on tegelikkuses Soome Elisa võrgus kõne vastuvõtmisel esimene minut tasuta ja alates teisest minutist kohaldub tariif 0,13 eurot/minut, millist asjaolu (esimest tasuta minutit) ei võimaldanud etteantud hinnapakkumiste esitamise struktuur pakkumises kajastada. Võrreldes esimesest tasuta kõneminutist hankija poolt kokkuhoitavat summat piirhinda ületava summaga on näha, et tegelikul sideteenuste kasutamisel oleks hankijal tekkiv kulu jäänud tunduvalt alla piirhinna. Eeltoodust lähtuvalt oli täiesti eesmärgipärane ja põhjendatud vastustaja seisukoht, et Elisa ei ole olulisel määral kõrvale kaldunud konkursitingimustest. 41.Elisa ja Välisministeeriumi vahel sõlmitud hankeleping ei ole TsÜS § 87 alusel tühine ka siis, kui Elisa pakkumise edukaks tunnistamine olnuks õigusvastane. TsÜS § 87 ei ole hankelepingu tühisuse alusena kohaldatav. Puudub mistahes õiguslik alus
Käesolevas asjas on ka Ringkonnakohus oma 25.01.
) ja
ÜS § 87 ning kaebus tuleb selle osas jätta läbivaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 / § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Hankelepingu tühisuse alused on ammendavalt reguleeritud
-s (§ 69 lg 1, § 69 lg 11, § 123 lg 4 ja § 127 lg 5). Ühtegi eelnimetatud hankelepingu tühisuse alust käesoleval juhul ei esine.seejuures ei esine käesoleval juhul ka mitte ühtegi
42.Käesoleval juhul ei esine mitte ühtegi
lg 21 p-des 2 ja 3 sätestatud alust hankelepingu tühisuse nõude esitamiseks, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas jätta läbi vaatamata.
lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine ei mõjuta hankelepingu kehtivust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohaldamisele kuuluda ka
43.Minikonkursi läbiviimist ei reguleeri
§-d 25-28, vaid tegemist on eriregulatsiooni alusel läbiviidava konkursiga. Minikonkursi põhitingimused tulenevad raamlepingust ja ülejäänud osas tuleb lähtuda üksnes
§-dest 70-71, arvestades
Kuna tegemist ei ole
-s sätestatud formaliseeritud hankemenetlustega, siis
lg-s 1 sätestatud piirang minikonkursside raames sõlmitavatele hankelepingutele ei laiene. Seega puudub
44.Isegi kui käsitleda minikonkurssi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena (millisele võimalusele on viidanud ringkonnakohus ja millisele tõlgendusvõimalusele on oma kaebuses tuginenud ka kaebuse esitajad), siis kaebuses hankelepingu tühisuse alusena toodud
69 lg-s 1 sätestatud 14-päevane ooteaeg ei kehtiks ka sellisel juhul. Nimelt
Kui lähtuda sellest, et tegemist ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega ,vaid minikonkurss on täiesti eriline menetlusliik (millele iseenesest viitab selgelt juba ainuüksi
§-de 70-71 regulatsioon), siis on Elisa seisukohal, et
Kaebus on hankelepingute tühisuse tuvastamise osas eeltoodud põhjustel igal juhul õiguslikult täiesti perspektiivitu, kuna ühtegi hankelepingu tühisuse alust ei saa eksisteerida kas juba ainuüksi õiguslikul põhjusel (TsÜS § 87,
lg 1) või arvestades kaebuses esiletoodud faktilisi asjaolusid (
13 V KOHTU SEISUKOHT 45.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 46.Käesoleva haldusasja üheks keskseks vaidlusküsimuseks on , kas raamlepingu alusel toimuva minikonkursi puhul on tegemist hankemenetlusega riigihangete seaduse (
) 2.ptk tähenduses milliselt positsioonilt lähtutakse kaebuses, või ei ole raamlepingu alusel minikonkursi läbiviimine samastatav hankemenetluse korraldamisega ja minikonkurssi võib pidada riigihankeks, millisest seisukohast lähtuvad vastustaja ja kolmas isik. Kaebuse esitaja on asja arutamisel väitnud, et vastustaja ja kolmanda isiku poolt jätkuvalt avaldatud seisukoht, et raamlepingu alusel minikonkursside korraldamise näol ei ole tegemist hankemenetlusega, on põhjendamatu ja vastuolus käesolevas kohtuasjas tehtud jõustunud kohtumäärustega ning osundanud HkMS § 178 lg 3 ja § 202 lg 2 , millest tulenevalt on ringkonnakohtu otsuses/määruses , millega tühistatakse kaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Tallinna Halduskohus asus 19.01.2012 määruses seisukohale, et vaidlustus on õiguspäraselt jäetud vaidlustuskomisjoni poolt läbi vaatamata. Raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel avalik-õigusliku menetlusega tegemist ei ole, vaid hankeleping on tsiviilõiguslik leping .Samuti leidis halduskohus, et kuivõrd hankelepingute sõlmimine toimub tsiviilõiguslikus suhtes, ei ole raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisele suunatud hankija toimingud käsitletavad
Halduskohus asus ka seisukohale, et vaidlustatud hankelepingu näol ei ole tegemist sellise hankelepinguga, mille tühisuse tuvastamise nõude esitamine oleks
Kaebuse esitaja on õigesti märkinud, et Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2012 kohtumääruses öeldakse, et minikonkursi näol ei ole tegemist mitte pelgalt tsiviilõigusliku tehingu sõlmimisega, vaid avalik-õigusliku hankemenetlusega, mille tulemusel otsustatakse, kas ja kellega
7.02.2012 määruses leiab ringkonnakohus, et kuna minikonkurss on samuti hankemenetlus
tähenduses, siis on ka vastavas menetluses tehtavad ja sisuliselt
lg 2 loetletule vastavad hankija otsused vaidlustatavad VAKO-s ja pärast selle läbimist halduskohtus. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et 25.01.2012 kohtumäärusega lahendas ringkonnakohus määruskaebuse kohtumäärusele, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tulenevalt sellest, et halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjendusega, et kaebus kuulub selle esitajatele tagastamisele, tuli ringkonnakohtul määruskaebuse lahendamisel anda omapoolne eelhinnang kaebuse tagastamise põhjendatusele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et
ettenähtud lihtsustatud erikorrale ja osaliselt juba raamlepinguga kindlaksmääratud tingimustele vaatamata ei ole raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks läbiviidava nn minikonkursi näol tegemist mitte pelgalt tsiviilõigusliku tehingu sõlmimisega, vaid avalik-õigusliku hankemenetlusega. Samuti leidis ringkonnakohus, et ka sellise minikonkursi läbiviimisel on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (
) ning hankelepingu võib hankija sõlmida üksnes
-s sätestatud tingimustel ja korras. Seega on ringkonnakohus asunud seisukohale, et minikonkurss on hankemenetlus
tähenduses ja vastavas menetluses tehtavad ning sisuliselt
lg 2 loetletule vastavad hankija otsused on vaidlustatavad VAKO-s ja pärast selle läbimist halduskohtus. 07.02.2012 määruses, millega ringkonnakohus lahendas määruskaebuse halduskohtu määrusele, millega kohus tagastas kaebuse, leidis ringkonnakohus, et puuduvad HkMS § 121 lg 1 ja 2 toodud alused kaebuse tagastamiseks. Kuna tegemist on hankemenetluses tehtud haldusõiguslike otsustega, kuulub nende peale esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Täiendavalt varasemas määruses toodud 14 seisukohtadele on ringkonnakohus märkinud ka, et minikonkursi läbiviimise lihtsustatud korda reguleerivad
lg 4 ja hankedirektiivi art 32, seega on tegemist õiguslikult reguleeritud hankemenetluse eriliigiga. Ringkonnakohtu eespoolviidatud määrustes väljendatud seisukohad raamlepingu alusel läbiviidava minikonkursi kohta on seega esitatud kõnealuse vaidluse halduskohtu pädevusse kuulumise kontekstis. Ringkonnakohtu poolt väljendatud seisukohast, et tegemist on õiguslikult reguleeritud hankemenetluse eriliigiga, mille läbiviimisel on hankija samamoodi kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning hankelepingu võib sõlmida üksnes
sätestatud korras ja lõppresümeest, et tegemist on hankemenetluses tehtud haldusõiguslike otsustustega, on ekslik järeldada, et osundatud määrustega on ringkonnakohus andnud tõlgenduse, et raamlepingu alusel läbiviidav minikonkurss on hankemenetluse üks liike ning et minikonkursi läbiviimiseks tuleb kohaldada
2.ptk sätteid. Seega, kuna küsimus sellest, kas raamlepingu alusel korraldavate minikonkursside ja nende tulemusel sõlmitavate hankelepingute puhul on tegemist avalik-õiguslikku tähendust omavate toimingute ja otsustustega, mille vaidlustamiseks on õigus pöörduda VAKO-sse ja seejärel halduskohtusse, on lahendatud käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu määrustega,milles esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tulenevalt HkMS § 178 lg 3 ja § 202 lg 2 asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud, ei käsitle kohus eeltooduga seonduvalt esitatud kaebuse väiteid. 47.Kaebuse väite, et minikonkursi puhul on tegemist hankemenetlusega kinnituseks viitavad kaebajad Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. a direktiivile nr 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi hankedirektiiv),
, Euroopa Komisjoni selgitavatele märkustele raamlepingute kohta,riigihangete juhisele,
ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale ja riikliku riigihangete registri e-riigihanke korraldamise juhisele. Asja arutamisel, vaatamata sellisele vajadusele tähelepanu juhtimisele , ei ole kaebuse esitaja konkretiseerinud väidetavalt eeltoodud allikatele tuginevalt tehtud järeldust.Kohtu hinnangul osundatud dokumendid regulatsiooni, et minikonkurss on hankemenetluseks, ei sisalda. 48. Hankedirektiivi preambuli lg 11 näeb ette:Tuleks sätestada raamlepinguid käsitlev ühenduse määratlus ning käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävaid lepinguid hõlmavate raamlepingute erieeskirjad. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid lepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja kõnealustele tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peab vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel ei tohiks raamlepingute kehtivusaeg olla pikem kui neli aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eeltoodust tuleneb muu hulgas, et raamlepingul põhineva lepingu sõlmimiseks uue konkursi väljakuulutamisel peeti oluliseks selle vastamist teatud eeskirjadele, kusjuures nende eeskirjade eesmärgina on rõhutatud paindlikkuse ja üldpõhimõtete järgimist. Hankedirektiivi art 32 lg 2 tulenevalt täidavad ostjad raamlepingute sõlmimisel selles direktiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni.Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse lõikudega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt.Samuti on art 32 lg 2 sätestatud, et neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed pooled ja on rõhutatud, et 15 raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 sätestatud juhul. Viimatinimetatu käsitleb olukorda, kus tegemist on ühe ettevõtjaga sõlmitud raamlepingul põhineva lepingu sõlmimisega, mis käesolevas vaidluses ei ole asjasse puutuv. Sealjuures lõigus 4 on sätestatud muu hulgas lepingute sõlmimise kord juhtudeks, kui kõik tingimused ei ole raamlepinguga kehtestatud ning osapooled konkureerivad uuesti samadel ( ja vajaduse korral ) täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustel.Art 32 lg 2 viidatud ja lõikudes 3 ja 4 sätestatud menetlused raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseks vastavad
sätestatule.
lõike 1 kohaselt peab hankelepingute sõlmimisel raamlepingu alusel lähtuma raamlepingust tulenevatest tingimustest ja
§-s 71 sätestatud korrast. Tulenevalt
lg 4 sõlmib hankija raamlepingu alusel hankelepinguid järgmise korra kohaselt: 1) hankija peab kirjalikus vormis või protokollituna läbirääkimisi kõigi raamlepingu poolteks olevate pakkujatega; 2) hankija annab raamlepingu poolteks olevatele pakkujatele mõistliku tähtaja esitada pakkumusi raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega; 3) raamlepingu poolteks olevad pakkujad esitavad hankijale kirjalikus vormis pakkumused;4) hankija sõlmib raamlepingu alusel hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingus sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsaima pakkumuse. Seega sisaldub
regulatsioon minikonkursi läbiviimiseks ja hankelepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel ja see vastab hankedirektiivi art 32 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrale.Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebuse seisukoht, mille kohaselt hankedirektiivi art 32 lg 2 tulenevalt tuleb raamlepingu sõlmimisel mitme pakkujaga eristada kahte hankementluse etappi. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et
regulatsioon raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks on piisavalt detailne, sh ei tulene osundatud regulatsioonist, et hankijal on võimalus otsustada minikonkursile hankemenetluse protseduuride kohaldamise üle ja
ei sätesta raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimiseks teistkordset hankemenetluse läbiviimist. Vastustaja on õigesti märkinud, et minikonkursi olukorras on olemas kindlad pakkujad (raamlepingus müüjad), kellel on võimalus pakkumust esitada, hankija ei ole kohustatud valima hankemenetluse liiki, koostama hankedokumente ja tehnilist kirjeldust, hankija ei kontrolli minikonkursi läbiviimisel pakkuja kvalifikatsiooni, pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit, pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust. Eelnevalt nimetatud asjaolud on hankija poolt kontrollitud ja vastavad dokumendid koostatud juba raamlepingule eelnenud hankemenetluse käigus. Kaebuses on muu hulgas viidatud seisukoha, et raamlepingu sõlmimisel mitme pakkujaga tuleb eristada kahte hankemenetluse etappi, kinnituseks riigihangete juhisele. Tehtud viide nimetatud juhise lk 93 kaebuse seisukohta ei kinnita, sest osundatud leheküljel käsitletakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, mida võib kasutada üksnes
Riigihangete registri e-hanke korraldamise juhises antakse selgitusi eriigihangete keskkonnas e-hanke korraldamiseks, mistõttu nimetatud juhise selgitus, et minikonkursi menetluskäik sarnaneb väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele , ei ole käsitletav
kohta antud selgitusena. Lisaks eeltoodule, millest tulenevalt minikonkurss ei ole hankemenetluseks
tähenduses , vaid tegemist on erilise menetlusliigiga, milleks on sätestatud eriregulatsioon ja millele kohalduvad
sätestatud riigihanke üldpõhimõtted ja
lg 2 tulenev, rõhutab kohus siinkohal, et hankemenetluse liigid ja nende kohaldamine on sätestatud
2.peatükis ning
-s loetlemata hankemenetluse liike ei näe ette ükski teine õigusakt. 49.
lg 2 kohaselt kohaldab hankija hankelepingu sõlmimisel 2.peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke 16 piirmääraga või ületab seda. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul ületavad pakkumuste kogumaksumused riigihanke piirmäära, sh rahvusvahelist piirmäära.Kohus leiab, et vastustaja on järginud
-s sätestatud korda ja
lg 2 rikkunud ei ole.
lõike 2 kohaselt tuleb raamlepingutele kohaldada hankelepingute kohta käivaid sätteid, kui
-s ei ole sätestatud teisti .
2.peatükis paikneva § 70 lg 3 sätestab, et raamleping sõlmitakse käesolevas peatükis sätestatud korras korraldatava hankemenetluse tulemusel. Pakkumused, millele hankija annab nõustumuse raamlepingu sõlmimiseks, valitakse välja vastavalt käesoleva seaduse § 50 sätestatud pakkumuste hindamise korrale paremusjärjestuse alusel. Käesoleval juhul on raamleping sõlmitud hankemenetluse tulemusena, vastustaja on läbi viinud võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluse.
reguleerib hankelepingute sõlmimist raamlepingu alusel ning käsitletava paragrahvi lg 1 näeb ette, et hankelepingute sõlmimisel raamlepingu alusel peab lähtuma raamlepingust tulenevatest tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast. Kohus on viimatinimetatud korra toonud ära käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis, seda korda on järgitud ja sellest ei tulene hankija kohustust minikonkursil eraldi haldusaktidena otsuste vormistamiseks ja
2.peatükis sätestatud hankemenetluse toiminguteks, mille tegemata jätmist kaebajad vastustajale ette heidavad. 50.Vaidlus puudub selles, et hankija 22.11.2011 kirjaga nr 1.9-1/14795 teavitatud minikonkurss on korraldatud 14.06.2010 sõlmitud raamlepingu alusel ja et Elisa Eesti AS pakkumuses oli maksumus tabeli osas 10“ mobiiltelefoniga kõne vastuvõtmine Soomes“ ühikuhind 1,0803 eurot , mis on kõrgem hankemenetlusel edukaks tunnistatud pakkumuse ühikuhinnast 0,0958 eurot. Raamlepingu punkti 1.1 kohaselt on raamlepingu eesmärgiks määrata kindlaks tingimused, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal hankelepingute sõlmimine ning osutatava teenuse põhitingimused. Raamlepingu punkti 1.2 kohaselt ei fikseerita raamlepingus kõiki hankelepingu tingimusi ning ostja korraldab müüjate vahel hankelepingute esimese 18-kuulise kehtivusaja järel minikonkursi, et sõlmida hankelepingud uueks 18-kuuliseks kehtivusajaks.Raamlepingu p.4.3 kohaselt esitatakse kirjalik kutse minikonkursil osalemiseks müüjatele hiljemalt 2 kuud enne järgmise perioodi hankelepingu sõlmimist. Pakkumuste esitamiseks antakse aega 15 tööpäeva. Minikonkursil esitatava pakkumuse maksumus ei või olla kõrgem hankemenetlusel edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusest ( raamlepingu lisa 2). Juhul kui minikonkursil esitatakse pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ lisas 5 nimetatud piirhindadest kõrgem pakkumus, kohaldub kinnitatud piirhind. Raamlepingu p 4.4. sätestab, et minikonkursi tulemusena sõlmitakse hankelepingud müüjaga, kelle pakutud teenuse maksumus on madalam. Minikonkursi tingimuste p 3.5 kohaselt ei või minikonkursil esitatava pakkumuse maksumus ( sh ühikuhinnad) olla kõrgem hankemenetlusel edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusest v.a. juhul kui maksumus muutub teenuse mahtude muutumisest tulenevalt ja andmeside maksumuse osas. Minikonkursi p.3.6 sätestab, et minikonkursi tulemusena sõlmitakse järgmise 18-kuulise kehtivusajaga hankelepingud müüjaga, kelle pakutud teenuse kogumaksumus on madalaim. Minikonkursi tingimuste p 10.2.2 viimane lõik, millele lisaks punktile 3.5 osundab kaebaja, sätestab, et pakkumuse maksumuses pakutud hinnad, sh ühiku hinnad ei tohi olla kõrgemad kui esimese vooru edukaks tunnistatud müüja pakkumuses pakutud hinnad , v.a.juhul, kui kogumaksumus muutub teenuse mahtude muutumisest tulenevalt ja andmeside maksumuse osas. Kaebuse esitajad on õigesti märkinud, et minikonkursi osundatud tingimustest tulenevalt on hankemenetlusel edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuses toodud piirhinnad tähendust omavad, kuid osundatud sättest ega kaebajate viidatud raamlepingu p 1.2 ei järeldu, et määravad olid minikonkursi tingimused. Vastupidiselt kaebuses väidetule leiab kohus, et minikonkursi tingimuste kehtestamisest on ekslik järeldada, et raamlepingus sätestatud tingimused ei kehti.
lg 1 kohaselt on raamleping
tähenduses riigihanke tulemusena tekkiv ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused eelkõige kas 17 hinna või hinna ja ettenähtud koguste või mahtude kohta. Eeltoodust tulenevalt määratakse raamlepinguga kindlaks raamlepingu kehtivusaja vältel selle alusel hankelepingute sõlmimise põhitingimused.
lõike 1 kohaselt peab raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel lähtuma raamlepingus sätestatud tingimustest. Sama nõue on kehtestatud ka hankedirektiivi artikli 32 lõikes 4, mille kohaselt ei tohi raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimise osapooled asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta. Käesolevas vaidluses asjassepuutuva raamlepingu punkti 4.3 teine lause sätestab, et juhul kui minikonkursil esitatakse piirhindadest kõrgem pakkumus, kohaldub kinnitatud piirhind. Kuna raamlepingus sätestatud tingimused kehtivad ka minikonkursi läbiviimisel, ei olnud sellele asjaolule minikonkursi tingimustes vaja eraldi viidata. Ka on minikonkursi tingimuste punktis 10.1 viidatud sellele, et hankelepingute sõlmimisel võetakse aluseks raamlepingu tingimused. Seega minikonkursi tingimused ei muuda raamlepingu tingimusi. Kolmas isik on põhjendatult asunud seisukohale, et minikonkursi tingimuste tõlgendamine raamlepingust lahusolevalt ei ole kuidagi võimalik, kuna see muudaks raamlepingu sõlmimisele eelnenud riigihanke ja raamlepingu enda sõlmimise õiguslikult täiesti sisutuks. Raamleping ja selle alusel läbiviidavad hilisemad minikonkursid moodustavad ühtse terviku. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et raamlepingust tulenevalt kuulus kohaldamisele piirhind ja piirhinna ületamine raamlepingu kehtivuse ajal õiguslikult võimalik ei olnud. Minikonkursi tingimuste p 10.3 kohaselt hankeleping järgmiseks 18 kuuks sõlmitakse müüjaga, kelle pakkumuse kogumaksumus ühes kuus ilma käibemaksuta on madalam. Raamlepingu p.4.4 sätestab, et minikonkursi tulemusena sõlmitakse hankelepingud müüjaga, kelle pakutud teenuse maksumus on madalam. Seega minikonkursile esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumiks oli pakkumuse kogumaksumus ning Elisa pakkumine oli kooskõlas raamlepingu ja minikonkursi tingimustega. Rahandusministeeriumi kantsleri 28.12.2011 käskkirja nr 181 „ Rahandusministeeriumi võistleva dialoogina korraldatud riigihanke „Sideteenuste ostmine“ ( viitenumber 113944)(I osa) minikonkursil soodsaima pakkumuse teinud pakkujaga raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimine“ kohaselt sõlmivad ühishankes osalejad järgnevaks 18-kuuliseks perioodiks hankelepingu Elisa Eesti AS-ga, kes esitas raamlepingus sätestatud hankelepingu sõlmimise tingimuste kohaselt soodsaima pakkumuse kogumaksumusega ilma käibemaksuta 14 402,7552 eurot minikonkursi komisjoni 21.12.2011 protokollis motiveeritud põhjustel. Seega käesoleval juhul on kooskõlas
lg 4 p 1 sõlmitud raamlepingu alusel vastustaja põhjendatult sõlminud hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingus sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsama pakkumuse. 51.Nagu kohus on eespool märkinud, reguleerivad hankelepingute sõlmimist raamlepingute alusel
lg 4 ja selle sätte kehtestamise aluseks olnud hankedirektiivi art 32 ja tegemist on eriregulatsioonile allutatud menetlusega, sealjuures ei tulene hankedirektiivist ega
-st, et raamlepingu alusel, raamlepingus pooleks olevate müüjate vahel minikonkursi korraldamisel, kui raamlepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused, tuleks uuesti läbi viia hankemenetluse toimingud. Muu hulgas ei tulene
-st, et raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimiseks tulnuks hankijal teha
, 47 ja 50 sätestatud pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavuse, pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsuseid. Minikonkursi tingimustes on sätestatud juhud, millal ostjal on õigus pakkumuse tagasilükkamiseks. Minikonkursi tingimuste punkt 9.2 kohaselt on ostjal õigus pakkumus tagasi lükata kui maksumus ei ole esitatud minikonkursi tingimuste lisas 2 esitatud vormi ja struktuuri kohaselt ning punktist 12.3tulenevalt on ostjal õigus müüja pakkumus tagasi lükata juhul, kui müüja ei esita temalt nõutud selgitusi pakkumuses esinevate ebaselguste ja ebatäpsuste kohta kolme tööpäeva jooksul.Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esinenud. 18 52. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et kuna raamlepingu alusel läbiviidava minikonkursi korraldamisel ei ole tegemist hankemenetluses tehtud pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega ega hankemenetlusega ning
lg 4 p 4 tulenevalt sõlmib hankija raamlepingu alusel hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingus sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsaima pakkumuse ja sama paragrahvi lg 5 sätestab, et hankija teavitab teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates, siis tuleneb eeltoodust, et
lg 1 märgitud ooteaeg ei kehti raamlepingu alusel läbiviidava minikonkursi korraldamisel. Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute kohta
kohustuslikku ooteaega ette ei näe, sealjuures arvestades, et
lg 5 näeb ette hankelepingu sõlmimisest teavitamise peale hankelepingu sõlmimist, oleks
lõikes 1 sätestatud ooteaja kohaldumisel
53. Alternatiivselt esitatud taotlusest on kaebaja asja arutamisel loobunud. Asja arutamisel kaebaja poolt tehtud suuliselt kaebuse muutmist ei pea kohus nõuetele vastavaks, liiatigi ei ole Rahandusministeeriumi kantsleri käskkirja nr 181 osas läbitud menetlust VAKO-s. 54.HKMS § 253 lg-st 3järeldub, et kuigi HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse abinõu kuni asja lõpetava lahendi jõustumiseni, tuleb esialgne õiguskaitse kohtulahendi resolutsioonis ka konkreetselt tühistada, kui kaebus jääb rahuldamata. VI MENETLUSKULUD 55.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HkMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid .Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. HkMS § 109 lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajatelt taotlenud ei ole. Kolmas isik Elisa Eesti AS taotleb kolmanda isiku menetluskuluna esindajakulu kaebuse esitajatelt Elion Ettevõtted AS-lt ja AS-lt EMT võrdsetes osades , kummaltki summas 1667, 70 eurot väljamõistmist. Kulude kandmine kolmanda isiku poolt on tõendatud advokaadibüroo Glikman & Partnerid 31.01.2012 arvega nr 1200094 ja 29.02.2012 arvega nr 1200182 ja nende tasumist tõendavate maksekorraldustega ( III kd tl 188-195), 19.03.2012 arve nr 1200281 ja selle tasumist tõendava maksekorraldusega( III kd tl 225-229). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lea Kuuse kohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.