Määruse kohaselt on hageja taotlus kohtulike hüpoteekide seadmiseks
lg 1; § 378 lg 1 p 1; § 378 lg 4 ning asjaõigusseaduse § 363 lg 1, 2 ja § 3631 alusel põhjendatud. Arvestades hagi tagamise avalduses toodud asjaolusid, on V. Lavrukovi nimele registreeritud kinnisasjale XXX ja V. Vorobjovi nimele registreeritud kinnisasjale XXX kohtulike 2 hüpoteekide seadmine taotletavate summade ulatuses vajalik ning proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Rahvastikuregistri andmetel on S.L. alates 29.07.1988.a V. Lavrukovi abikaasa. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et S.L. omanikukanne on 14.06.2010 tehtud 10.05.2010 asjaõiguslepingu alusel. Hageja väitel ei ole abieluvararegistris kandeid V. Lavrukovi ja S.L. abieluvaralepingu kohta. Seega on alus pidada kinnisasja nende ühisvaraks. Sellest tulenevalt on põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine ka S.L. nimele registreeritud kinnisasjale taotletava summa ulatuses. Kohtulik hüpoteek ei riiva oluliselt kostjate huvisid ning ei ole kostjatele põhjendamatult koormav, kuna tulenevalt AÕS §-st 333 kinnistu kasutamine, valdamine ja käsutamine ei ole takistatud, samas on hageja rahalisele nõudele kohtuliku hüpoteegi näol seatud kindel tagatis. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. V. Lavrukov ja V. Vorobjov esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 5. aprilli 2012 määruse tühistamist osas, millega seati kohtulikud hüpoteegid V. Lavrukovi ja V. Vorobjovi nimele registreeritud kinnisasjadele (määruse resolutsiooni p 1, 2 ja 4). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtumäärus põhjendatud vastavalt
Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kohtumäärus peab olema kohtuotsusega sarnasel alusel põhjendatud. Lähtudes
Juhul, kui kohus teeb järelduse, et ilmnevad
lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks, siis on kohus kohustatud selgelt nimetama, millistele tõenditele tugineb kohtu järeldus hagi tagamise eelduste olemasolu kohta, ja põhjendama kohtu järeldusi hagi tagamise eelduste olemasolu kohta. Kohus võttis heauskselt aluseks kõik hageja väited ning ei analüüsinud väiteid kriitiliselt. Kohus ei ole esitanud väidete arutlemise käiku ega märkinud, milliseid konkreetseid taotluse põhjendusi ta pidas õigeks ja mis põhjusel. Kohus ei analüüsinud hagi tagamise eelduseid, leides lihtsalt, et taotlus on põhjendatud; 2) ei ole hagi tagamine põhjendatud. Hageja taotluse järgi on hagi tagamise eelduseks peamiselt kostjate käitumine, mis põhjustas hagi esitamise, teisisõnu, hageja põhjendab hagi tagamise taotlust asjaoludega, mida tuleb tõendada hagimenetluses. Hagi esemeks on juhatuse liikmete käitumisega tekitatud kahju sissenõudmine. Hageja väide juhatuse liikmete käitumise mittelubatavusest ei ole leidnud kinnitust kohtumenetluses, see saab toimuda ainult hagi läbivaatamisel. Seega ei saa viidatud mittelubatud käitumine olla hagi tagamise taotluse rahuldamise põhjenduseks. Näiteks V. Vorobjovile on esitatud nõue kahju hüvitamiseks lähtudes sellest, et hageja arvates rikkus ta juhatuse liikmete kohustust esitada maksejõetuse tekkimisel pankrotiavaldus. Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetus tekkis juba 2009 detsembris, kuid pankrotiavaldus esitati 26.05.2010. Möödunud perioodil suurenesid oluliselt võlgniku kohustused, eelkõige maksude tasumise osas. V. Vorobjov on esitanud vastuväite, et lähtudes Äriregistrisse digitaalselt sisestatud majandusaasta aruande allakirjutamise päevast kirjutas V. Lavrukov aruande alla 26.05.2010 ja V. Vorobjov paar päeva hiljem. Maksejõuetus tuvastati lähtudes majandusaasta aruandest. Seega esitati pankrotiavaldus kohe maksejõuetuse ilmnemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3 4. OÜ Feksinar (pankrotis) pankrotihaldur T. Villman vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnormi rikkunud, palub vastustaja ringkonnakohtul kohaldada
Menetluskulud palub vastustaja jätta määruskaebuse esitajate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus menetlusnormi rikkunud. Kohus peabki heausksust eeldama kuni pole tõendatud vastupidist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta kohtule kohustust suhtuda väidetesse kriitiliselt või neid kriitiliselt analüüsida. Hageja esitas hagi tagamise taotluses oma väited ja põhjendused selle kohta, miks on hagi tagamine kohtuotsuse täitmiseks vajalik, ning samuti selle kohta, et hagi tagamine ei piira kostjate õigusi rohkem, kui see on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Juhul kui kostjad leiavad, et nimetatud väited ei vasta tegelikkusele, tuleb kostjatel vastupidist tõendada. Tõendeid, mis lükkaks ümber hagi tagamise taotluses toodud asjaolud ja põhjendused, ei ole esitatud; 2) puudub
Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on siiski jätnud kohtumääruse olulises ulatuses põhjendamata, on nimetatud viga võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada, mis oleks ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik; 3) on ekslik määruskaebuse seisukoht, et kui hagi tagamise taotlus põhineb kostjate käitumisel, siis peaks nimetatud käitumine olema eelnevalt tõendatud. Väide eeldab, et hagimenetluses peaks olema jõustunud kohtulahend, kus kohus on nimetatud asjaolud tuvastanud. Pärast kohtulahendi tegemist puudub õigus ja vajadus taotleda hagi tagamist. Hagi tagamise mõtteks on tagada kohtuotsuse täitmist; 4) on määruskaebuse väited põhjendamata ja tõendamata ning määruskaebust ei saa määruskaebuses toodud alustel rahuldada. Majandusaasta aruande allkirjastamise kuupäev ei saa tõendada maksejõuetusest teada saamist. Määruskaebusest on võimalik aru saada, et ettevõte maksevõimelisust saab hinnata ainult üks korda aastas, majandusaasta aruande koostamisel. Nimetatud seisukoht ei ühti äriseadustikus ja raamatupidamise seaduses tooduga. ÄS § 179 lg-st 4 tuleneb juhatuse kohustus esitada äriregistrile eelneva majandusaasta aruanne, mille osaks on ka bilanss, kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Juhatuse liikme kohustus pole ainult üks kord aastas majandusaasta aruandele allkirja pannes vaadata ettevõtte vara ja kohustuste suhet, vaid see on oluliselt suurem; 5) on määruskaebuse nõue väljendatud ebatäpselt. Määruskaebuse esitajad ei saa nõuda määruse punkti 1 tühistamist, kuna nimetatud punkt puudutab ka määruse punkti 3. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi tagamise kohta muutmata. 6. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab
lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse täitmise lihtsustamine juhul, kui hagi rahuldatakse. Käesoleval juhul on hagi esitatud pankrotihalduri poolt osaühingu juhatuse liikmete vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, seega on tegemist rahalise nõudega. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja nõude sisu ja suurust, samuti kostjate majanduslikku seisundit ning nende seotust pankrotistunud osaühinguga, on põhjust asuda 4 seisukohale, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. 7. Ebaõige on määruskaebuse esitajate seisukoht, nagu tuleks hagi tagamisel tuvastada asjaolud samade tõendamisstandardite alusel nagu kohtuotsust tehes.
lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada.
kohaselt tähendab põhistamine väite kohtule põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi nõue põhineb asjaolul, et kostjad on rikkunud juhatuse liikmete hoolsuskohustust ning ka pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust; samuti sõlminud äriühingule kahjulikke tehinguid. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Feksinar pankrot Viru Maakohtu 11.06.2010.a määrusega välja kuulutatud ning ajutise halduri arvamuse kohaselt võis maksejõuetuse põhjuseks olla juhatuse liikmete poolne hoolsuskohustuse rikkumine, sh ka ühingule kahjuliku tehingu tegemine G.Ž. Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses on hageja (pankrotihaldur) piisavalt põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid, kuna väidete õigsust eeldades saab kohus lugeda need väited usutavaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.