Tsiviilasi nr: 2-10-54471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-10-54471 Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2012.a, Tallinn Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Kohtuasi OSAÜHING ADREM KINNISVARA hagi Aleksei Tkatšenko vastu maaklerlepingust tuleneva võla 639,12 euro (10 000 krooni) väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.04.2012.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse Aleksei Tkatšenko apellatsioonkaebus liik 639,12 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Hageja: OSAÜHING ADREM KINNISVARA (registrikood: 10825405, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Dmitri Iljinski Kostja: Aleksei Tkatšenko (isikukood: xxxxxxxxx, elukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Anatoli Orlovski Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda Aleksei Tkatšenko apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
- Toimetada käesolev kohtumäärus Aleksei Tkatšenkole kätte ja edastada OSAÜHINGULE ADREM KINNISVARA.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1
(3)Tsiviilasi nr: 2-10-54471 Asjaolud
- Harju Maakohus menetles hagi, milles hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks maaklerlepingust tuleneva võla 639,12 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.01.2010 suulises vormis maaklerlepingu, millega hageja võttis endale VÕS § 658 lg 1 kohase kohustuse vahendada kostja nimel kostja vanematele kuuluva korteriomandi müümist kolmandatele isikutele. Kostja võttis endale kohustuse maksta hagejale vahendustasu 10 000 krooni. Hageja töötaja maakler Maire Kruusimäe tegeles korterile ostja leidmisega, pidas telefonikõnesid ja e-kirjavahetust nii potentsiaalse ostja kui kostjaga ning leppis kokku aja notari juurde korteriomandi ostumüügilepingu vormistamiseks. Notari poolt ette valmistatud lepingus olid kajastatud ka hageja rekvisiidid ja kostja kohustus maksta hagejale vahendustasu 10 000 krooni. Vahetult enne lepingu allkirjastamist palus kostja notaril see punkt lepingust kõrvaldada ja keeldus vahendustasu hagejale maksmast. Korteri orienteeruv turuväärtus oli 400 000 krooni, millest tulenevalt ei ületanud maakleritasu 10 000 krooni 2,5% korteriomandi eeldatavast müügisummast ning oli igati mõistlik. Kostja maaklerlepingust tulenevat kohustust ei täitnud, mistõttu pöördus hageja hagiga kohtusse.
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ühtki lepingut kirjalikus ega suulises vormis ja seetõttu ei ole võtnud kohustust maksta hagejale maakleritasu. Hageja tegutses omal algatusel ja initsiatiivil.
- Harju Maakohus tegi 04.04.2012 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 639,12 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus leidis, et mõlemad pooled on avaldanud tahet maaklerlepingu sõlmimiseks. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele tõendavad poolte vahel suulise maaklerilepingu sõlmimist ka hageja töötaja maakler M. Kruusimäe tunnistajana kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt tegeles ta kostja vanematele kuulunud korterile ostjate leidmisega
- veebruarist kuni aprillini. Vaidlust ei ole selles, et korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti. Seega on täidetud VÕS § 664 lg-s 1 sätestatud tingimus maakleritasu saamiseks. Kohus luges tunnistaja M. Kruusimäe ütlustega tõendatuks, et pooled leppisid kokku maakleritasus 10 000 krooni. Kaudselt tõendas nimetatut ka kostja väide, mille kohaselt oli notar notariaalsesse müügilepingusse kandud ka hageja rekvisiidid ja kostja kohustuse tasuda hagejale 10 000 krooni maakleritasu, kuid kostja palus selle notaril lepingu tekstist välja võtta.
- Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 07.05.2012 apellatsioonkaebuse, paludes tühistada 04.04.2012 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatmaiseks samale kohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles palus välja mõista kostjalt maaklerlepingust tulenev võlg 639,12 eurot. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2 000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-10-54471 TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 3
(3)