Obsah (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1129 Hal

) §-des 3 ja 6 sätestatut. Endise direktori tagasivalimisega uueks ametiajaks on KBFI teadusnõukogu jätnud realiseerimata oma kohustuse nõuda direktorilt

§-st 6 tulenevat vastutust KBFI tegevuse ja arengu ning raha otstarbeka kasutamise eest. Direktor on jätnud oma

§s 3 ettenähtud kohustused olulises osas täitmata, ometi on direktorit regulaarselt premeeritud. KBFI arendustöö funktsioon on eelmise direktori ametiajal praktiliselt kadunud; 2) Vastavalt KBFI teadusnõukogu

oktoobri
a otsuse nr 4 p-ga 1.
vastuvõetud „KBFI põhikirja“ (KBFI põhikiri) p-le 25, on KBFI teadusnõukogu kohustatud arvestama rahvusvahelise nõuandva kogu arvamusega. Nõuandev kogu peab vastavalt põhikirja p-le 43 hindama direktorikandidaatide teaduslikku ja organisatoorset pädevust. Kuna nõuandva kogu liikmetele ei võimaldatud kohtvisiiti ja nad pidid lähtuma ainult kandidaatide esitatud materjalidest, mis sisaldas huvide konflikti, siis ei ole garanteeritud nõuandva kogu arvamuse objektiivsus. R. S kasutas oma positsiooni direktorina eksitava informatsiooni esitamiseks, viidates KBFI nelja aasta aruandele ning seades seeläbi teised kandidaadid ebavõrdsesse olukorda. Lisaks ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete arvamused esitatud kollektiivse otsusena, nagu näeb ette seadus; 3) R. S ei vasta KBFI põhikirja p-le 22, mille kohaselt valitakse direktoriks kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlane. R. Si kvalifikatsiooni mittevastavust direktori kandidaadile esitatavatele nõuetele näitavad tema madal tsiteeritavusindeks ning vähene tulemuslikkus nii rahvusvaheliste projektide taotlejana kui KBFI direktorina. Kaebaja tsiteeritavusindeks on R. Si omast oluliselt kõrgem; 4) Kaebuse esitaja töötulemus, moraalne rahuldus tööst, projektitaotluste edukus, renomee ning sissetulek sõltuvad KBFI seisundist ja selle juhtimisest. Kaebaja eriala on seotud raadiospektroskoopiaga, konkreetsemalt tuuma magnetresonantsiga (TMR). TMR aparatuuri eest on vastutajaks määratud KBFI, kellele on omistatud ka rahvusliku magnetlabori nimetus. KBFI magnetlabori ja TMR arengut kindlustama pidav rahastamistaotlus osutus madalakvaliteediliseks ega leidnud toetust. Kaebaja on huvitatud KBFI võimalikult heal tasemel professionaalsest juhtimisest ning oma eriala kasuteguri tõusust Eestis. Teadlasel on praktiliselt võimatu ümber kvalifitseeruda või asuda efektiivselt tööle teises asutuses, kus puudub temale vajalik infrastruktuur, sh spetsiifiline teadusaparatuur. R. S on KBFI direktorina ebaseaduslikult muutnud ühepoolselt kaebaja töölepingut KBFI-s töötamise ajal ning diskrimineerivalt tõkestanud tema juurdepääsu KBFI ressurssidele ja kolleegidele.
KBFI palus jätta kaebus rahuldamata. 2

(14)3-11-1129 1) Kaebuse esitaja ei ole eitanud avaliku konkursi toimumist ega seadnud kahtluse alla direktoriks valitu vastavust

§ 5lg-s 2 sätestatud kriteeriumidele.

Direktori valimisel ei ole rikutud KBFI põhikirja punkte 22-27, kus on sätestatud direktori valimise kord. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et direktoriks valitud isik pole saanud vastavalt KBFI põhikirja punktile 25 piisavat häälteenamust või oleks rikutud hääletamise reegleid. Muus osas sõltub salajaste isikuvalimiste tulemus iga teadusnõukogu liikme äranägemisest sobivaima kandidaadi osas. Kaebuse esitaja ei saa vaidlustada teadusnõukogu liikmete eelistust kandidaatide vahel, vaid saab tugineda üksnes protseduurireeglite rikkumisele. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi protseduurireeglite rikkumist. 2) Valituks osutunud direktorikandidaadi kohta olid olemas rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete motiveeritud seisukohad, nagu on nõutav KBFI põhikirja p-s

Kaebuse esitaja arvamus vastaskandidaadi kohta ei asenda nõuandva kogu arvamust. Rahvusvahelise nõuandva kogu liikmetele ei võimaldatud kohtvisiiti, kuna seda ei näe õigusaktid ette. Seega on loomulik, et rahvusvaheline nõuandev kogu kujundab oma arvamuse kandidaatide esitatud materjalide põhjal. Seitsmest arvamuse andnud rahvusvahelise nõuandva kogu liikmest neli väljendasid oma eelistust kandidaat R. Si ning ainult üks kaebuse esitaja osas. Kuigi KBFI põhikirja p 25 alusel kuulab teadusnõukogu ära rahvusvahelise nõuandva kogu seisukohad, ei tähenda see, et need seisukohad ja teadusnõukogu liikmete salajase hääletuse tulemused peavad kokku langema. Nõuandva kogu seisukohtade ärakuulamise eesmärk on anda teadusnõukogu liikmetele teavet direktorikandidaatide rahvusvahelise nähtavuse ja selles plaanis sobivuse kohta. Samas ei ole võimalik ega vajalik tagada, et teadusnõukogu liikmed järgiksid antud arvamust salajase hääletuse käigus. Salajastel isikuvalimistel valituks osutunud kandidaat kogus 13 häält ning kaebuse esitaja mitte ühtegi häält, kusjuures üks teadusnõukogu liige jäi erapooletuks. 3) Kuna vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, siis ei ole alust ka vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. KBFI teadusnõukogu
aprilli
a otsuse alusel on sõlmitud valituks osutunud direktorikandidaadiga töölepingu lisa kehtivusega
aprillist 2011 kuni
aprillini
Tööleping on kahepoolse tsiviilõigusliku tehinguna kehtiv, kuna puuduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 86-89 sätestatud tühisuse alused, samuti ei ole tegemist ühegi TsÜS §-des 92-94 ja 96 nimetatud tehingu tühistamise alusega. Kooskõlas töölepingu seaduse (TLS) §-ga 83, võivad pooled töölepingu üles öelda ainult samas seaduses sätestatud alustel, kuid TLS § 88 ja 89 ei võimalda KBFI-l tööandjana direktori töölepingut isegi vaidlustatud otsuse tühistamise korral üles öelda. Seega ei ole võimalik KBFI otsust tagasi täita.
Tallinna Halduskohtu
novembri
a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebuse rahuldamata jätmise põhjendused: 1) Pooled ei vaidle selle üle, et kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega haldusasjades nr 3-3-1-2000 ja 3-3-1-41-07, on KBFI direktori ametikohale kandideerinud, kuid valituks mitteosutunud A. Sil õigus taotleda KBFI teadusnõukogu
aprilli
a istungi protokolli nr 3 punktis 4.1 vastuvõetud otsuse tühistamist; 2)

§ 5

lg 1 kohaselt valib direktori avaliku konkursi tulemuste alusel KBFI teadusnõukogu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et direktori ametikohale võib kandideerida Eesti kodanik, kes valdab riigikeelt seadusega sätestatud ulatuses, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis selle tasemele vastab, ja kes on noorem kui 65 aastat. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et konkursi läbiviimisel ei rikutud

§ 5lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid; 3

(14)3-11-1129 3)

§ 5lg 3 sätestab, et direktor valitakse KBFI põhikirjas sätestatud korras.

KBFI põhikirja p 22 kohaselt valib direktori avaliku konkursi korras teadusnõukogu

-s sätestatud tingimustele vastavate kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlaste hulgast. Direktori valimise kord on KBFI põhikirjas sätestatud järgmiselt: 1) teadusnõukogu kuulutab direktori valimise konkursi välja üleriigilise levikuga päevalehes, kui vastav ametikoht on vakantne või kui ametis oleva direktoriga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui kolm kuud (p 23); 2) teadusnõukogu teostab direktorikandidaatide poolt esitatud materjalide vastavuse eelkontrolli ja esitab materjalid rahvusvahelisele nõuandvale kogule seisukoha võtmiseks (p 24); 3) teadusnõukogu valib direktori rahvusvahelise nõuandva kogu seisukohti ära kuulates ühe kuu jooksul pärast konkursitähtaja möödumist. Teadusnõukogu on direktori valimiseks otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kümme teadusnõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Direktor valitakse salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega (p 25). Kui direktori ametikohale kandideerimiseks ei esitatud ühtegi avaldust, ükski kandidaat ei vastanud konkursitingimustele, ükski kandidaat ei osutunud valituks või rikuti protseduurireegleid, otsustab teadusnõukogu uue konkursi korraldamise (p 27); 4) Kaebuse esitaja seisukoha järgi rikkus teadusnõukogu konkursi läbiviimisel KBFI põhikirja punkti 22, sest valituks osutunud kandidaat ei ole kaebaja arvates kõrge rahvusvahelise tunnustusega teadlane, kuna kaebaja väitel on R. Si tsiteeritavusindeks väike ning töö rahvusvaheliste projektide taotlejana ja KBFI direktorina ei ole olnud tulemuslik.

§ 5

lg 2 ei näe ette kriteeriumit „kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlane“ ja seaduse alusel kehtestatud KBFI põhikirjas ei saa direktori ametikohale kandideerijatele kehtestada täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi, seetõttu ei oleks saanud R. Si kandidatuuri kaebaja märgitud põhjustel välistada KBFI põhikirja p-s 24 sätestatud eelkontrolli raames. See tähendab, et kandidaatide rahvusvaheline tunnustatus ei olnud konkursil osalemise eeltingimus, vaid kaalutlus, millest teadusnõukogul tuli lähtuda kvalifitseeritud kandidaatide vahel valikut tehes. KBFI põhikirja p 25 alusel võtab teadusnõukogu otsuse vastu salajasel hääletusel lihthäälteenamusega. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega haldusasjades nr 3-3-1-20-00 ja 3-31-41-07, ei saa kohus kontrollida teadusnõukogu sellise otsuse sisulist õiguspärasust. Seetõttu ei saa kohus kontrollida ka seda, kas teadusnõukogu on kandidaadi „kõrget rahvusvahelist tunnustatust“ õigesti sisustanud ja andnud sellele teiste otsustamiskriteeriumitega võrreldes õige kaalu. Teadusnõukogul on otsuse tegemisel avar hindamisruum. See tähendab muuhulgas, et teadusnõukogu ei pidanud eelistama A. Si R. Sile üksnes selle tõttu, et kaebaja tsiteeritavusindeks või muud akadeemilise töö näitajad on R. Si omast paremad. Kaebaja poolt R. Si juhtimisalase võimekuse kahtluse alla panek ei kinnita, et kaebaja enda juhtimisalased oskused on R. Si omadest paremad. Eeltoodust tulenevalt ei saa vastustajale KBFI põhikirja p 22 rikkumist ette heita; 5) Kaebaja leiab, et rahvusvahelisele nõuandvale kogule oleks pidanud looma võimaluse nn kohtvisiidiks ja nõuandva kogu arvamus oleks pidanud olema vormistatud selle liikmete ühise otsusena.

rahvusvahelise nõuandva koguga seonduvat ei reguleeri. KBFI põhikirja p 43 kohaselt hindab rahvusvaheline nõuandev kogu direktorikandidaatide teaduslikku ning organisatoorset pädevust. KBFI põhikirja p 44 sätestab, et rahvusvahelise nõuandva kogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele ja istungi kutsub kokku direktor. Rahvusvaheline nõuandev kogu lähtub oma tegevuses teadusnõukogu kodukorrast. Seega ei sätesta KBFI põhikiri tõepoolest muid rahvusvahelise nõuandva kogu töövorme peale istungi. Samas, erinevalt teadusnõukogust, ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu pädevus ja töökord KBFI põhikirjas kuigi üksikasjalikult reguleeritud. Muuhulgas ei täpsusta KBFI põhikiri, millises vormis peab teadusnõukogu 4

(14)3-11-1129 rahvusvahelise nõuandva kogu arvamuse ära kuulama ja millisel viisil tuleb arvamus vormistada. Ilmselt puudub üksikasjalikuks regulatsiooniks ka vajadus. Rahvusvaheline nõuandev kogu ei ole

§ 4

kohaselt KBFI juhtorgan, vaid annab KBFI juhtorganitele nõu teadusstrateegilistes küsimustes. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et rahvusvahelise nõuandva kogu arvamus ei ole teadusnõukogule siduv, vaid soovituslik. KBFI põhikirja p 42 kohaselt on rahvusvahelise nõuandva kogu liikmeteks KBFI põhilisi teadussuundi esindavad kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlased, kes tõenäoliselt ei ela ega tööta Eestis. Seetõttu on mõistlik eeldada, et nõuandval kogul ei ole oma arvamuse andmiseks alati võimalik ega ka vajalik istungi vormis kokku saada, vaid soovitusi võib anda ka muus vormis, näiteks elektrooniliste kanalite kaudu. Neid kaalutlusi, eelkõige rahvusvahelise nõuandva kogu pädevust ja eesmärki arvestades saab KBFI põhikirja tõlgendada selliselt, et teadusnõukogu võib nõuandva kogu ära kuulata ka viimase istungit kokku kutsumata. Isegi kui rahvusvahelise nõuandva kogu ärakuulamisel tehti menetluslikke vigu, on need vaidlustatud teadusnõukogu otsuse tühistamise aluseks üksnes juhul, kui menetluslikud rikkumised võisid kaasa tuua teadusnõukogu ebaõige otsuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Puudub alus arvata, et rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed ei saanud soovi korral enne direktori kandidaatide kohta arvamuse andmist üksteisega mitteformaalselt (nt e-posti vahendusel või telefoni teel) teavet vahetada või aru pidada. Rahvusvahelisel nõuandval kogul ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust direktoriks kandideerijaid suuliselt ära kuulata. Seetõttu ei ole määravat tähtsust sellel, et arvamust ei antud istungil ega vormistatud rahvusvahelise nõuandva kogu ühise seisukohana. Samuti puudub alus arvata, et nõuandva kogu liikmete kirjalik ükshaaval ärakuulamine pani kaebaja teise kandidaadiga võrreldes halvemasse olukorda. Kaebaja väited, et rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete arvamused on kallutatud, sest selle liikmed on välja valinud konkursil osalenud teine kandidaat, on spekulatiivsed ja tõendamata. Rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed kinnitab KBFI põhikirja p 42 kohaselt teadusnõukogu, mitte direktor ainuisikuliselt; 6) Kaebaja väidab, et valituks osutunud kandidaat esitas rahvusvahelisele nõuandvale kogule arvamuse andmiseks eksitavaid andmeid KBFI alus- ja rakendusuuringute proportsiooni kohta (tl 55-56 ja kohtuistungi protokoll tl 141-142). Kaebaja arvates oleks tulnud grantide ja muu finantseeringu suhet arvutada teistmoodi, kui on arvutatud R. Si koostatud KBFI 2007-2010. a tegevusaruandes. KBFI 2007-2010. a tegevusaruande näol ei olnud tegemist spetsiaalselt rahvusvahelisele nõuandvale kogule direktori valimise konkursil arvamuse andmiseks koostatud dokumendiga, vaid üldise aruandega KBFI tegevusest, mis oli juba varem avaldatud KBFI veebilehel. Seega ei ole alust arvata, et R. S koostas ja esitas rahvusvahelisele nõuandvale kogule eksitavat teavet pelgalt konkursil eelise saamiseks. Lisaks ei ole tõendatud, et aruanne sisaldas eksitavat teavet. Aruannet ei saa eksitavaks või ebaõigeks pidada pelgalt seetõttu, et kaebaja arvates võiks KBFI tegevuses olla rakendusuuringutel suurem roll või erinevate finantseeringute suhet oleks tulnud arvutada teistsuguste meetodite abil. Tegevusaruanne kajastaski selle koostanud isiku (endise direktori) seisukohti ja tema valitud metoodikaid, mis ei pruugi kajastada ainuvõimalikku ja lõplikku tõde. Kohus rõhutab, et direktori valimise otsust ei tee rahvusvaheline nõuandev kogu, vaid teadusnõukogu. Vaidlust ei ole selle üle, et teadusnõukogu kuulas enne otsuse tegemist A. Si ära. Kaebaja võis tutvustada teadusnõukogule nii kirjalikult kui suuliselt oma seisukohti KBFI senise vähese tulemuslikkuse ja tegevusaruande ekslikkuse kohta ning teadusnõukogu liikmed said kaebaja seisukohti otsuse tegemisel arvesse võtta. Seetõttu ei ole alust teadusnõukogu otsuse 5

(14)3-11-1129 tühistamisel selle tõttu, et rahvusvahelise nõuandva kogu ärakuulamisel rikuti menetlusreegleid või nõuandvale kogule esitati eksitavaid andmeid; 7) Kaebaja heidab vastustajale ette ka

§-s 3 ja 6 rikkumist, sest teadusnõukogu ei nõudnud R. Silt vastutust KBFI ebarahuldava arengu eest. Kaebaja nimetatud sätted ei ole asjassepuutuvad.

§-d 3 ja 6 sätestavad KBFI kui avalikõigusliku juriidilise isiku ülesanded ning direktori kui ühe KBFI juhtorgani pädevuse. KBFI tegevussuundade, raha otstarbeka kasutamise jms üle teostab

§ 8kohaselt järelevalvet teine instituudi juhtorgan – teadusnõukogu.

Järelevalvet teostatakse pidevalt, mitte kord viie aasta tagant toimuva direktori valimise konkursi raames. Aruandlust ja kontrolli KBFI tegevuse üle tervikuna teostavad Rahandusministeerium ja Riigikontroll

§ 14sätestatud korras.

Riikliku järelevalve KBFI tegevuse seaduslikkuse üle sätestab

§ 15

. Seega on KBFI eelmise direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimiseks ettenähtud teistsugune kord kui uue direktori valimise konkurss. Seda, millise kaalu andis teadusnõukogu R. Si senisele tööle KBFI direktorina ning kas kaalutlusõigust teostati õigesti, kohus käesoleva otsuse p-s 7 märgitud põhjustel sisuliselt kontrollida ei saa. Kohus märgib siiski, et kui R. S tuli KBFI juhtimisega tõepoolest toime nii halvasti, nagu kaebaja näib arvavat, võis see anda konkursil eelise pigem kaebajale, kellel oli võimalik pakkuda omalt poolt konstruktiivseid lahendusi senise olukorra paremaks muutmiseks; 8) KBFI direktorile on seadusega pandud kohustus juhtida oma pädevuse piires KBFI-d ja korraldada teadusnõukogu otsuste täitmist (

§ 6

). KBFI direktor kuulub teadusnõukogusse ametikohajärgselt (

§ 7

lg 1 p 1).

ega KBFI põhikiri ei keela ametisoleval direktoril uueks ametiajaks kandideerida. Seetõttu ei saa kaebaja ebavõrdset kohtlemist tuletada pelgalt sellest, et teisel konkursil osalenud kandidaadil võis oma ametikohast tulenevalt olla parem juurdepääs KBFI tegevust ja konkursi korraldamist puudutavale teabele. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal oli õigus esitada teadusnõukogule asjakohaseid kirjalikke materjale ning talle tagati ka õigus olla suuliselt ärakuulatud. See, et kaebaja ei pidanud vajalikuks teadusnõukogule oma seisukohti täies mahus avaldada (vt kohtuistungi protokoll, tl 142), ei saa olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks; 9) Kohus märgib täiendavalt, et kui KBFI on takistanud või takistab tulevikus õigusvastaselt kaebaja professionaalset tegevust, sh juurdepääsu KBFI taristule, nagu kaebaja väidab, tuleb kaebajal kasutada enda kaitseks muid õiguskaitsevahendeid. Neid probleeme ei saa lahendada direktori valimise konkursi ja selle üle toimuva vaidluse raames; 10) Kokkuvõttes leiab kohus, et KBFI direktori valimise konkursi läbiviimise korda ei rikutud selliselt, et see annaks aluse KBFI teadusnõukogu 25. aprilli 2011. a istungi protokolli nr 3 punkti 4.1 tühistamiseks. Kuna teadusnõukogu otsus jääb kaevatud osas tühistamata, ei ole alust teha KBFI-le ettekirjutust ka selle otsuse tagasitäitmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. A Si apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse või, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa kaebust rahuldavat otsust teha, siis saata asi esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks. Põhjendused: 6

(14)3-11-1129 1) Väär on kohtu seisukoht, et kandidaatide rahvusvaheline tunnustatus polnud konkursil osalemise eeltingimus, vaid kaalutlus, mille sisustamist teadusnõukogu poolt kohus kontrollida ei saa. Eeltingimused, millele KBFI direktori kandidaat vastama peab, tulenevad

§ 5

lg-te 2 ja 3 ning KBFI põhikirja p 22 koosmõjust, st kandidaat peab vastama nii

§ 5lg 2 kui KBFI põhikirja p-s 22 sätestatud nõuetele.

Vastasel juhul puuduks põhikirjas kõrge rahvusvahelise tunnustatuse nõude eraldi väljatoomisel sisuline mõte. Seega pidi teadusnõukogu konkursil osalemiseks avalduse esitanud kandidaatide eeltingimustele vastavuse kontrollimisel andma hinnangu ka kõrge rahvusvahelise tunnustatuse kriteeriumi täitmisele. Apellandile kättesaadavatest konkursi läbiviimist puudutavatest materjalidest ei selgu, kas ja mil viisil kandidaatide eeltingimustele vastavust kontrolliti. Kohus pidanuks sellele tähelepanu pöörama ja andma eeltingimuste täidetavusele sisulise hinnangu. Isegi juhul, kui kohtu seisukoht, et kõrge rahvusvahelise tunnustatuse nõue ei ole kvalifitseerimise eeltingimus, vaid kaalutlus kandidaatide vahel valiku tegemiseks, oleks õige, on ebaõige, et vastava kaalutluse teostamise õiguspärasust ei saa ega tule kontrollida. Kõrge rahvusvaheline tunnustatus ei saa olla kriteerium, mida teadusnõukogu liikmed sisustavad üksnes oma subjektiivse hinnanguga läbi konkreetse kandidaadi eelistamise salajasel hääletamisel. Selliselt võib printsiibis tekkida olukord, kus teadusnõukogu liikmed sisustavad kõrget rahvusvahelist tunnustatust erinevalt, seejuures näiteks üks liige leiab kandidaadi kõrge rahvusvahelise tunnustatuse nõudele vastava olevat, aga teine mitte. Seega on loogiline, et kas siis kandidaatide nõuetele vastavuse eelkontrolli või mistahes muu konkursi etapi raames enne kandidaatidele eelistuse andmist salajasel hääletamisel hindab teadusnõukogu muuhulgas ka seda, kas kandidaat vastab kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlase nõudele või mitte. Kui on sätestatud tingimus, millele kandidaat peab vastama, peab tingimuse täidetavus olema kontrollitud ja selle kontrolli tulemused omakorda kontrollitavad. Kui kõrge rahvusvaheline tunnustatus on ka üksnes hinnanguline kaalutlus, peab olema võimalik kontrollida, kas kaalutlust on teostatud õiguspäraselt ja kaalutlusõiguse piirides. Seejuures on oluline märkida, et kõrge rahvusvahelise tunnustatuse kriteerium ei ole nõuetele vastavate kandidaatide vahel eelistuste tegemise üheks kaalumiskriteeriumiks teiste kriteeriumite kõrval, vaid kõrge rahvusvaheline tunnustatus on lisaks

§ 5

lg-s 2 nimetatud tingimustele absoluutseks eeltingimuseks, ilma mille eelneva kaalumise ja selle positiivse tulemita ei ole võimalik muid otsustamiskriteeriume üleüldse kaaluma hakatagi. Seega kui kaebaja väitis oma kaebuses, et lõppastmes valituks osutunud kandidaat ei vastanud kõrge rahvusvahelise tunnustatuse tingimusele, pidanuks halduskohus selgitama välja, millised olid konkreetse konkursi kontekstis kõrge rahvusvahelise tunnustatuse kriteeriumid, kas ja kuidas nendele vastavust kontrolliti ning juhul, kui tegemist oli kaalutlusõiguse teostamisega, andma hinnangu kaalutluse õiguspärasusele. Kohus pidanuks vajadusel nõudma vastustajalt välja asjakohased dokumendid. Kohus on jätnud käsitletud küsimuses asjas tähendust omavad asjaolud põhjendamatult ja ebaõigesti välja selgitamata; 2) Põhjendamata on kohtu seisukoht, et menetluslikke vigu rahvusvahelise nõuandva kogu ärakuulamisel ei tehtud ning isegi kui tehti, siis ei ole tegemist rikkumistega, mis võisid tuua kaasa teadusnõukogu ebaõige otsuse. Rahvusvahelise nõuandva kogu tegevuse korralduslikku poolt reguleerib KBFI põhikirja punkt 44, mis sätestab üksnes seda, et rahvusvahelise nõuandva kogu istungid toimuvad (KBFI) direktori poolt kokku kutsutuna vastavalt vajadusele ja rahvusvaheline nõuandev kogu lähtub oma tegevuses teadusnõukogu kodukorrast. Seega peaks rahvusvahelise nõuandva kogu poolt kandidaatide suhtes seisukoha esitamise viis ja vorm tulenema teadusnõukogu kodukorrast. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kohus oleks teadusnõukogu kodukorra olemasolu ja selle 7

(14)3-11-1129 võimalikku sisu üldse kontrollinud. Kohus on piirdunud tõdemusega, et KBFI põhikiri ei täpsusta, mis vormis peab teadusnõukogu rahvusvahelise nõuandva kogu arvamuse ära kuulama ja kuidas arvamus vormistada tuleks, ning leidnud hinnanguliselt, et ilmselt puudub üksikasjalikuks regulatsiooniks ka vajadus. Ilma rahvusvahelise nõuandva kogu toimimise regulatiivset baasi välja selgitamata ei ole võimalik anda põhjendatud hinnangut rahvusvahelise nõuandva kogu poolt kandidaatidele antud hinnangute menetlusliku ja vormilise õiguspärasuse osas. Kohus pidanuks nõudma vastustajalt teadusnõukogu kodukorda puudutava informatsiooni esitamist ja seda sisuliselt hindama. Juhul, kui rahvusvahelise nõuandva kogu seisukoha kujundamiseks ja selle väljendamise vormistamiseks on kohalduvas teadusnõukogu kodukorras nähtud ette nõuded (näiteks istungi pidamine) ja kui kohus tuvastaks, et konkreetsel juhul neid nõudeid järgitud ei ole, ei saa väita, et rahvusvahelise nõudandva kogu seisukohtade esitamisega seonduvad menetluslikud vead ei saanud tuua kaasa teadusnõukogu ebaõiget otsust. Ei oma seejuures tähendust, et rahvusvahelise nõuandva kogu arvamus kandidaatide kohta ei ole teadusnõukogule siduv, vaid soovituslik. On võimalik, et rahvusvaheline nõuandev kogu oleks näiteks istungil ühise arutelu tulemusena ja ühisseisukohana vormistatud arvamuses jõudnud kandidaate hinnates teistsugustele järeldustele kui iga rahvusvahelise nõuandva kogu iga liikme poolt eraldi antud seisukoha puhul; 3) Kohus on jätnud kaebaja väited KBFI tegevusaruandes sisalduva teabe eksitavuse kohta põhjendamatult sisulise tähelepanuta. Kaebaja on kaebuses selgitanud, milles andmete eksitavus seisneb. Küsimus taandub sellele, milliseid teadustöö rahastamise allikaid millena näidatakse ja milliseks kujuneb seeläbi KBFI tegevuse tulemuslikkust iseloomustav erinevate finantseeringute suhe. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise puhul on oluliseks tulemuslikkust näitavaks kriteeriumiks rakendusprojektide osakaal, st teadustöö tulemuste kasutatavus ja finantseerimine privaatsektori poolt. Esitatud andmetes on riiklik finantseering (Eesti Teadusfondi grandid) kajastatud kui rakendusprojektid, mida finantseerib privaatsektor. Selliselt on finantseerimisallikate suhe skaalal riiklik finantseerimine vs rakendusprojektid saanud näilikult head tulemust ilmestavaks suhteks 60/40. Kui aga kajastada finantseeringud õigesti vastavalt tegelikele allikatele, oleks vastav suhe sisuliselt 100/0, mis ilmestab KBFI senist tulemuslikkust märksa teistsuguses valguses. Seejuures ei oma apellandi hinnangul tähendust, et KBFI 2007-2010 tegevusaruanne oli juba varem avaldatud KBFI kodulehel ja ei olnud koostatud konkreetselt konkursil osalemise eesmärgiga. Kui valituks osutunud kandidaadi poolt esitatud materjalid sisaldasid sisult ebaõiget informatsiooni, oli nii rahvusvahelisel nõuandval kogul kui ka teadusnõukogul hindamiseks lähtematerjal, mis ilmestas kandidaadi senise tegevuse tulemuslikkust KBFI direktorina (ja seeläbi kandidaatide suhtes eelistuste võimalikku kujunemist) põhjendamatult positiivsena, mistõttu ei rajanenud rahvusvahelise nõuandva kogu seisukohad ja teadusnõukogu hinnangud õiguspärastel ja õigetel alusmaterjalidel. Selline asjaolu võis tuua kaasa valituks osutunud kandidaadi põhjendamatu eelistamise. 6. KBFI palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) KBFI direktoriks kandideerimise eeltingimused on ammendavalt sätestatud

§ 5

lg-s 2.

§ 5

lg-st 3 nähtub, et KBFI põhikirjaga saab ette näha direktori valimise protseduurireeglid, mitte aga piirata ametikohale kandideerimist. Seega ei olnud rahvusvaheline tunnustatus konkursil osalemise eeltingimus. Isegi kui pidada KBFI põhikirja p 22 nõuet, mille kohaselt valitakse direktor kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlaste hulgast, direktori ametikohale kandideerimise eeltingimuseks, ei 8

(14)3-11-1129 mõjutaks see läbiviidud direktorivalimiste õiguspärasust. Rahvusvaheline tunnustatus on hinnanguline kriteerium ning

-s, KBFI põhikirjas ja KBFI teadusnõukogu töökorras puuduvad objektiivsed näitajad, mille alusel hinnata rahvusvahelist tunnustatust piisavaks või ebapiisavaks osalemaks direktori valimise konkursil. Seega ei saanuks ühelgi tingimusel kõrvaldada teist kandidaati konkursilt viitega ebapiisavale rahvusvahelisele tunnustatusele. KBFI põhikirja p 22 kohaselt valitakse direktor küll kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlaste hulgast, kuid direktoriks ei pea valima kõrgeima rahvusvahelise tunnustatusega kandidaati. Seega isegi, kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja rahvusvaheline tunnustatus oli kõrgem valituks osutunud kandidaadi omast, ei tähenda see, et direktoriks ei võinud salajasel hääletusel valida teist kandidaati. On ilmne, et direktori valikul mängib tunnustatuse kõrval teadlasena olulist rolli ka rida muid omadusi (sh juhtimisoskused); 2) KBFI teadusnõukogu töö on reguleeritud lisaks

-le ja KBFI põhikirjale KBFI teadusnõukogu

juuni
a otsusega kinnitatud KBFI teadusnõukogu töökorraga, mis on kättesaadav KBFI kodulehel. KBFI teadusnõukogu töökorras ei ole sätestatud menetlusnorme rahvusvahelise nõuandva kogu arvamuste ärakuulamise kohta direktori valimistel. Seega ei ole ei

-s, KBFI põhikirjas ega KBFI teadusnõukogu töökorras ette nähtud, et rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed peaksid andma ühise arvamuse direktorikandidaatide kohta või et nad peaksid külastama KBFI-d ja kohtuma isiklikult kandidaatidega. Sellest tulenevalt ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete poolt eraldi arvamuste andmisega kandidaatide poolt esitatud materjalide põhjal tegemist menetlusnormide rikkumisega. Nõuandva kogu arvamuste andmise vorm ei mõjutanud valimistulemusi. KBFI direktor valitakse salajaste valimiste käigus, kusjuures rahvusvahelise nõuandva kogu arvamused ei determineeri valimistulemusi. Pole alust arvata, et nõuandva kogu arvamus tervikuna oleks ühes dokumendis esitatuna oluliselt erinenud sellest, et eraldi arvamusi andes toetas neli liiget R Si ja vaid üks kaebuse esitajat. Salajasel hääletusel jagunesid hääled kahe kandidaadi vahel 13-0 kaebuse esitaja kahjuks, kusjuures üks teadusnõukogu liige jäi erapooletuks. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei saa järeldada selliseid menetluslikke rikkumisi, mille puudumine võinuks viia sedavõrd erinevate tulemusteni, et direktoriks oleks valitud R Si asemel kaebuse esitaja; 3) Kaebuse esitaja ei ole tõendanud vastaskandidaadi poolt ebaõigete andmete esitamist. KBFI tegevusaruanne aastate 2007-2010 kohta ei ole koostatud direktori konkursil osalemise tarbeks, vaid see on koostatud

nõuete täitmiseks ja kinnitatud KBFI teadusnõukogu poolt vastavuses

§ 8p-ga 3.

Kaebuse esitaja ei ole tõendanud ega tema väidete põhjal ei ole võimalik järeldada, et KBFI tegevusaruanne on sisult ebaõige või selle väidetav ebaõigsus on seotud direktori valimise konkursiga. Vastustaja rõhutab, et kumbki direktori valimistel osalenud kandidaat ei olnud KBFI teadusnõukogule võõras, vaid tegemist oli KBFI kahe varasema direktori ja teadlasega, kelle tegevussuunad, juhtimisviisid ja strateegiad olid teadusnõukogule teada. Seda arvestades on meelevaldne vastustaja väide, nagu oleks valituks osutunud kandidaat teadusnõukogu eksitanud ja saanud seeläbi ebaausa eelise konkursil; 4) Vastustaja kordab seisukohta kaebuse esitaja soovitud ettekirjutuse täitmise võimatusest. 7. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2011 määrusega haldusasja menetlusse kolmanda isikuna kaasatud R S palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 9

(14)3-11-1129 Kolmas isik teatas, et nõustub vastustaja seisukohtadega, märkides, et KBFI direktori valimiste käigus ei ole rikutud mistahes protseduurireegleid. Mõlemal kandidaadil, nii kolmandal isikul kui ka kaebuse esitajal, olid võrdsed võimalused esitada oma nägemus KBFI arengust. Väärad on kaebuse esitaja väited, nagu oleks kolmas isik esitanud direktori konkursi käigus ebaõigeid või tegelikkust moonutavaid andmeid. Rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed hindasid mõlema kandidaadi sobivust direktori ametikohale ning enamus neist pidas sobivamaks kandidaadiks kolmandat isikut. Mõlemad kandidaadid olid ühtlasi ka KBFI teadusnõukogule eelnevalt teada, kuna nii kolmas isik kui kaebuse esitaja on varem KBFI direktori ametikohal tegutsenud. Halduskohtumenetluses ei ole võimalik töölepingut kehtetuks tunnistada. Samuti puudub alus kolmanda isiku töölepingu tühistamiseks, lõpetamiseks või muutmiseks, mistõttu ei ole võimalik teha KBFI-le kaebuse esitaja taotletud ettekirjutust. 8. Vastuseks vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele märkis apellant 06.04.2012 täiendavalt järgmist: 1) Ekslik ja vastuolus KBFI enda tegevusega direktori konkursi läbiviimisel on vastustaja käsitlus, nagu ei tohiks mistahes muid kriteeriume kui need, mis

§ 5lg-s 2 nimetatud, direktori konkursil arvestada.

Nagu põhikirja p 23 ette näeb, korraldati KBFI direktori valimiseks avalik konkurss, mis kuulutati välja üleriigilise levikuga päevalehes. 18.12.2010 Postimehes avaldatud kuulutuses on nimetatud kandideerimise eeldused: (

a)rahvusvaheline teaduslik tuntus ja teadusliku koostöö ning teaduskorraldusliku töö vähemalt 3-aastane kogemus, (
b)Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, (
c)Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, (
d)vanus alla 65 aasta, (
c)eesti keele ja inglise keele oskus. Konkursil osalemise avaldusele lisatuna on muuhulgas nõutud kandidaadi publikatsioonide loetelu. Konkursi kuulutusest nähtuvalt on KBFI teadusnõukogu kriteeriumite loendit, mille täitmist kandidaadilt nõutakse, seaduses nimetatud nõuetega võrreldes märkimisväärselt täiendanud. Veelgi enam, konkursi kuulutuses nimetatud kandideerimise eeldused on laiemad ka sellest, mida seaduse nõuetele lisab põhikirjast tulenev nõue. Apellant nõustub, et direktoriks ei pea valima kõrgeima rahvusvahelise tunnustatusega kandidaati, kuid küsimus on selles, kas kandidaadilt tuli tunnustatust nõuda ja kas valituks osutunud kandidaadi vastavust nõudele hinnati ja kandidaat täitis selle nõude või mitte. Isegi, kui asuda seisukohale, et rahvusvahelise tunnustatuse nõue on lisakriteerium, mille täitmine võib kallutada valiku seaduses sätestatud tingimustele vastavate kandidaatide vahel konkreetse kandidaadi kasuks, pidi KBFI teadusnõukogu vastavat kriteeriumi arvestama ja sisuliselt kaaluma. Kaalutluse teostamise õiguspärasus peab omakorda olema kontrollitav; 2) KBFI põhikirjas reguleerib rahvusvahelise nõuandva kogu ülesannete täitmise korralduslikku poolt üksnes p 44 (Rahvusvahelise nõuandva kogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele ja istungi kutsub kokku direktor. Rahvusvaheline nõuandev kogu lähtub oma tegevuses teadusnõukogu kodukorrast.) Seega kui põhikirjast ei tulene teisiti, tuleb rahvusvahelise nõuandva kogu tegevuse protseduuridele kohaldada teadusnõukogu kodukorda. KBFI põhikiri viitab rahvusvahelise nõuandva kogu istungitele. Ka teadusnõukogu töökorra (kuigi põhikiri viitab kodukorrale, on asjaomase dokumendi nimetuseks töökord) p 3 sätestab, et teadusnõukogu töö vormiks on istung. Mistahes muid töö vorme teadusnõukogu töökord ette ei näe. Erinevalt teadusnõukogu töökorras sätestatud istungite regulaarsest toimumisest kord kvartalis, peetakse rahvusvahelise nõuandva kogu istungeid põhikirja p-st 44 tulenevalt vastavalt vajadusele. „Vajadust“ ei tule sisustada nii, et direktor kutsub istungi kokku siis, kui teisiti ei saa, vaid selliselt, et kui rahvusvaheline nõuandev kogu peab põhikirja p-des 42 ja 43 sätestatud ülesannetest tulenevalt andma arvamust või hinnangut (st on vajadus oma ülesannete täitmiseks), peab direktor istungi kokku kutsuma. 10

(14)3-11-1129 Teadusnõukogu on kollektiivne organ, mis kujundab oma seisukohad kollektiivsete otsuste vormis läbi vahetu arutelu. Kuivõrd KBFI põhikiri teisiti ei sätesta, peab ka rahvusvahelise nõuandva kogu arvamus või hinnang vormuma organi otsusena. Teadusnõukogu töökord ei näe ette võimalust, et rahvusvaheline nõuandev kogu võiks kujundada oma seisukoha direktori kandidaatide küsimuses nii, nagu seda antud juhul tehtud on, st iga rahvusvahelise nõuandva kogu liikme eraldi seisukohana e-kirja teel ilma nõuandva kogu istungita. Sellega on KBFI direktori valimise protseduuri oluliselt rikutud. Ei ole võimalik mõistlikult hinnata, kas rahvusvahelise nõuandva kogu istungil vormunud ühisarvamus oleks olnud erinev distantsilt ilma istungit pidamata antud eraldi arvamuste summast. Ainuüksi asjaolu, et rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete eraldi arvamustes jagunesid eelistused 4:1 R Si kasuks, ei anna alust prognoosiks, et tõenäoliselt ei oleks eelistused vahetu arutelu tulemusena teistsuguseks osutunud ja ühisarvamus apellanti eelistanud. KBFI veebilehel avaldatud info kohaselt on rahvusvahelise nõuandva kogu koosseis 8-liikmeline (kuivõrd koosseis on kinnitatud teadusnõukogu 18.06.2009 istungil, võib eeldada, et liikmete arv oli sama ka direktori konkursi toimumise ajal). Rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete arvamustest nähtuvalt on oma seisukohta väljendanud 7 liiget, kellest 4 on eelistanud R Si, 1 A Si ja 2 ei ole konkreetset eelistust kujundanud. Muuhulgas on mõlemad erapooletuks jäänud liikmed viidanud olemasoleva informatsiooni ebapiisavusele (vt P. Littlewoodi ja M. Wikströmi arvamuste viimased lõigud). Arvamused paistavad silma ka äärmiselt erineva analüüsi sügavusega. Seega ei ole alust väita, et rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete vahetu arutelu ei oleks võinud anda ühisarvamusena teistsugust tulemust. Kaks erapooletut liiget ja liige, kes arvamust üldse ei esitanud, võinuks kalduda eelistama ka apellanti, mis oleks senise 4:1 häälte suhte muutnud juba suhteks 4:4 (apellant möönab, et mõistagi võinuks olukord olla ka hoopis vastupidine). Kui rahvusvahelise nõuandva kogu soovitus teadusnõukogule olnuks antud reeglite kohaselt võinuks see tuua kaasa ka rahvusvahelise nõuandva kogu soovituse eelistada direktori kandidaatidest apellanti, mis omakorda oleks vaatamata soovituslikule iseloomule võinud tuua kaasa teadusnõukogu liikmete eelistuste muutumise kandidaatide vahel valikut tehes; 3) Vastustaja ei ole andmete eksitavuse väidet ümber lükanud. 9. KBFI vastuses apellandi 06.04.2012 seisukohtadele märgitakse järgmist. 1) Tulenevalt HKMS § 198 lg 2 p-st 3 ja lg-st 3 tuleb tähelepanuta jätta apellandi täiendavate seisukohtade lisaks 1 olev väljavõte 18. detsembri 2010. a ajalehest Postimees. Apellant ei ole põhistanud, miks tal ei olnud ajalehekuulutust võimalik esitada varasemas menetluses ning pole põhjust pidada seda tõendit ilmselt vajalikuks asja õigemaks lahendamiseks; 2) Kooskõlas KBFI põhikirja p-ga 25 valitakse direktor salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. Salajase hääletamise korral ei ole hääletajate ja seega ka kogu neist moodustuva organi kaalutlused ega nende teostamine kontrollitavad; 3) Meelevaldne on apellandi käsitlus, mille kohaselt peaks rahvusvaheline nõuandev kogu otsuseid langetama istungil. KBFI teadusnõukogu kodukord ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu tööle üks-ühele kohaldatav, mis tuleneb muuhulgas ka sellest, et KBFI põhikirja punkti 44 kohaselt toimuvad rahvusvahelise nõuandva kogu istungid vaid vastavalt vajadusele. Näiteks tuleneb KBFI teadusnõukogu töökorra punktist 3, et nõukogu istungid toimuvad perioodiliselt mitte harvem kui kord kvartalis, kuid vajadusel sagedamini. KBFI teadusnõukogu töökorra punkti 4 alusel on istungist osavõtt teadusnõukogu liikmetele kohustuslik ja punkti 6 kohaselt toimuvad istungid üldjuhul Tallinnas aadressil Akadeemia tee 23. Rahvusvahelisse nõuandvasse kogusse kuuluvad väga kõrge renomee ja suure hõivatusega tippteadlased erinevatest riikidest, 11

(14)3-11-1129 kusjuures nende tegevus nõuandvas kogus toimub ühiskondlikus korras ja seda ei tasustata. Oleks vastuolus selle organi olemusega nõuda liikmetelt arvamuste andmist istungil, millel tasuta ja KBFI poolt kulude kandmiseta osalemine oleks neile kohustuslik. Apellandile on teada, et KBFI pikaajalise direktori Endel Lippmaa ametiaja ega ka apellandi enda KBFI direktoriks oleku aja jooksul ei toimunud ühtegi rahvusvahelise nõuandva kogu istungit. Sellest aspektist on kummastav istungi vältimatult vajalikuks pidamine apellandi poolt käesoleval hetkel; 4) KBFI põhikirja p-dest 24 ja 25 nähtub üheselt, et teadusnõukogu poolt direktori valimise eelduseks ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu istungil vastuvõetud otsus, vaid nõuandva kogu seisukohad. Viidatud sätetest ei saa järeldada, et seisukohad peaksid olema avaldatud rahvusvahelise nõuandva kogu istungil ja/või olema vormistatud organi otsusena; 5) Rahvusvahelise nõuandva kogu liikmed andsid eelkõige hinnangu direktorikandidaatide teaduslikule renomeele, kuid ei saanud hinnata kummagi kandidaadi juhiomadusi. Kandidaatide juhiomadused olid seevastu teada salajasel hääletusel direktori valinud teadusnõukogu liikmetele, kuna nii apellant kui ka R S olid vaidlusaluse valimise eelselt juhtinud KBFI-d ühe ametiaja. Teadusnõukogus läbiviidud salajase hääletuse tulemus oli 13:0 R S’i kasuks (üks liige jäi erapooletuks), andes väga selge teadusnõukogupoolse hinnangu direktorikandidaatide juhiomadustele. Taoline hinnang ei ole kohtus vaidlustatav; 6) Nii varasemalt halduskohtumenetlusele kohaldunud TsMS § 230 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 59 lg 1 alusel on tõendamiskoormus vastupidine – kaebuse esitaja peab tõendama väidet valituks osutunud kandidaadi poolt ebaõigete või eksitavate andmete esitamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust halduskohtu otsuse muutmiseks ja kaebuse ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. 11. Apellant väidab, et KBFI direktori kohale valitud kolmas isik ei vastanud KBFI põhikirja p-s 22 märgitud tingimusele „kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlane“, millele vastamine oli kandidaadi konkursil osalemise kohustuslik eeltingimus, mitte kaalutlus, millest teadusnõukogul tuli lähtuda kvalifitseeritud kandidaatide vahel valikut tehes, nagu leidis halduskohus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et KBFI põhikirja p-s 22 sätestatakse suunis, mida tuleb kandidaatide vahel valiku tegemisel arvestada, mitte kandidaadi konkursil osalemise eeltingimus. Halduskohus leidis õigesti, et KBFI põhikirjas ei saanud direktori ametikohale kandideerijatele kehtestada täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi võrreldes seadusega –

§ 5

lg 2 – kehtestatuga.

§ 5

lg 3 kohaselt valitakse direktor „käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuetele vastavate kandidaatide hulgast“. KBFI põhikirja p 22 tõlgendamisel tuleb eelistada tõlgendust, mis tagaks sätte kooskõla

§ 5lg-tega 2 ja 3.

KBFI põhikirja p 22 sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, et „kõrge rahvusvahelise tunnustuse“ näitajad on eelviidatud sättes jäetud määratlemata.

§ 5

lg-te 2 ja 3 ning KBFI põhikirja p 22 sisu ei mõjuta apellandi viidatud asjaolu, et ajalehes avaldatud teates KBFI direktori ametikohale konkursi väljakuulutamise kohta on „kandideerimise eeldused“ sõnastatud

§ 5lg-s 2 sätestatuga võrreldes erinevalt.

Seadust ja KBFI põhikirja pole võimalik ajalehekuulutusega muuta. Ka ei ole viidatud ajalehekuulutus piisav, väitmaks, et KBFI tõlgendas praktikas põhikirja p-s 22 sätestatud „kõrge rahvusvahelise tunnustatuse“ nõuet kandideerimise eeltingimusena. Pole teada, et vaidlusaluselt konkursilt oleks mõni

§ 5lg 2 nõuetele vastav kandidaat kõrvaldatud. 12

(14)3-11-1129

Seega jäi tingimus „kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlane“ valiku tegemise suunisena iga teadusnõukogu liikme sisustada. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, nagu pidanuks halduskohus kontrollima, millised olid konkreetse konkursi kontekstis kõrge rahvusvahelise tunnustatuse kriteeriumid, kas ja kuidas nendele vastavust kontrolliti ning kas teadusnõukogu liikmed sisustasid mõistet kaalutlusõiguse alusel õigesti. Selline kontroll ei ole õiguslikult ega faktiliselt võimalik juba seepärast, et KBFI põhikirja p 25 alusel võtab teadusnõukogu otsuse vastu salajasel hääletusel. Apellandil on õigus, et sellises olukorras sisustavad ja tähtsustavad teadusnõukogu liikmed „kõrge rahvusvahelise tunnustatusega teadlase“ kaalutlust tõenäoliselt erinevalt. Sellist teadusnõukogu üksiku liikme hinnangu subjektiivsust tasakaalustab otsustava organi kollegiaalsus.
Apellant leiab, et valimistulemusi võis mõjutada ka menetlusviga, et rahvusvahelise nõuandva kogu seisukohad ei esitatud istungil toimunud arutelu tulemusel langetatud kollegiaalse otsusena. KBFI põhikirja p 41 sätestab, et teadusnõukogu töö alused ja teadusnõukogu istungil küsimuste arutamise kord sätestatakse teadusnõukogu kodukorras, mille kinnitab teadusnõukogu. KBFI põhikirja p 44 sätestab, et rahvusvahelise nõuandva kogu istungid toimuvad (KBFI) direktori poolt kokku kutsutuna vastavalt vajadusele ja rahvusvaheline nõuandev kogu lähtub oma tegevuses teadusnõukogu kodukorrast. Interneti aadressil http://www.kbfi.ee/doc/TN%20tookord.pdf (veebilehel www.kbfi.ee alamrubriigis Siseveeb/Dokumendid) asub dokument peakirjaga „Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu töökord“, mis selle p 1 kohaselt sätestab teadusnõukogu töö alused, küsimuste arutamise ja otsuste vastuvõtmise korra. Eeldatavalt on selle dokumendi näol tegemist KBFI põhikirja p-des 41 ja 44 nimetatud teadusnõukogu kodukorraga, mis kehtis ka vaidlusaluse otsuse tegemise ajal (dokumendist nähtuvalt on see kehtestatud KBFI teadusnõukogu 09.06.2004 otsusega). Esmalt märgib ringkonnakohus, et „Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu töökorra“ näol on tegemist halduse siseaktiga, mis ei loo õigusi ega kohustusi haldusvälistele isikutele. Volitust sellise töökorra kehtestamiseks seadus KBFI teadusnõukogule ei anna.

§ 9lg 6 sätestab, et teadusnõukogu täpsema töökorra sätestab KBFI põhikiri.

Ulatuses, milles seadus või selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri teisiti, võib iga kollegiaalne haldusorgan ette näha enda tegutsemise sisesed protseduurireeglid. Selliste normide rikkumine ei ole sama, mis õigusaktides (seadus ja määrus) sätestatud menetlusnormide rikkumine. KBFI põhikirja p-st 44 ja KBFI teadusnõukogu töökorrast ei tulene ka, et rahvusvaheline nõuandev kogu saaks oma seisukohad direktori kandidaadi suhtes esitada üksnes kandidaatide istungil ära kuulamise järgselt hääletamisel vastu võetud otsusega. KBFI põhikirja p-s 44 tehtud üldine viide „teadusnõukogu kodukorrale“ ei kohusta rahvusvahelist nõuandvat kogu järgima kõiki KBFI teadusnõukogu töökorra konkreetseid punkte nagu nt selle korra p-e 3 ja 6, mille kohaselt on nõukogu töö vormiks istung, mis üldreeglina toimub instituudi hoones Akadeemia tee 23. Kui seisukohad direktori kandidaatide suhtes esitatakse teadusnõukogule rahvusvahelise nõuandva kogu liikmete põhjendatud arvamustena, on KBFI põhikirja p-de 24 ja 25 eesmärk järgitud isegi paremini ja teadusnõukogul kasutada ulatuslikum ja mitmekülgsem teave kui siis, kui vastav seisukoht esitataks rahvusvahelise nõuandva kogu hääletustulemusena. Seega ei ole rahvusvahelise nõuandva kogu ärakuulamisel toimunud menetlusvigu. 13