← Eesti

3-11-1225/69

Obsah (6)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 83§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2012, Tallinn Haldusasja number

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-11-1225 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Perioodil 28.04.2008-25.05.2008 läbi viidud Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu avaliku väljapaneku (28.04.2008-25.05.2008) raames esitas AS Favorte (selline ärinimi ja õiguslik vorm oli äriühingul enne 16.07.2009 ümberkujundamiskannet), kelle omandis on planeeringualal paiknevad Liiva III, Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV, Reinu IV ja Vokki kinnistud, oma vastuväited ja ettepanekud (I kd tl 21-25): 1) Puuduvad põhjendused Viimsi valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks, mis seletuskirja p 4 kohaselt antud planeeringuala ulatuses tühistatakse. Muutub osade AS-le Favorte kuuluvate kinnistute (Kadaka IV, Oiusöödi IV, Kordoni II) sihtotstarve, mis kehtivas üldplaneeringus on osaliselt elamumaa, kuid avalikustatud üldplaneeringus haljasmaa. Maakonnaplaneeringu kohaselt on AS-le Favorte kuuluvate kinnistute ala detailplaneeringu kohustusega hoonestusala. Nii maakonnaplaneering kui selle teemaplaneering alale rohekoridori või suuremahulist haljasala ette ei näe; 2) Avalikustatud üldplaneering laiendab haljasalasid ja seab põhjendamatult täiendavaid piiranguid võrreldes menetluses oleva teemaplaneeringuga „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“. Teemaplaneeringu kohaselt asuvad kinnistud Kadaka IV, Oiusöödi IV, Kordoni II ja Reinu IV osaliselt rohevõrgustiku puhveralal, kus vastavalt teemaplaneeringu seletuskirja p-le 2.1.2.4 on võimalik ehitada väikesemahulisi äri- ja tootmisobjekte, eelistatud ja lubatud on väikeelamute rajamine. Avalikustatud üldplaneeringu kaardi kohaselt on kuni ärireservmaa piirini ja kaardil vasakul kogu rohevõrgustiku puhverala määratud haljasmaaks. Seletuskirja kohaselt on haljasmaa (H) avalikult kasutatav roheala. Teatavatel tingimustel haljasalale ehitamise võimalust avalikustatud üldplaneering ette ei näe ning seletuskirja lk 11 kohaselt ei ole raudtee reservmaad ja seda ümbritsevaid haljasvööndi alasid lubatud kasutada püsivate hoonete ehituseks; 3) Avalikustatud üldplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt prevaleerib raudteetrass rohevõrgustiku ees – juhul, kui Rail Baltica kavandatud trassile ja raudteetunnelile ette nähtud maad ei vajata raudteetunneli ja raudtee rajamiseks, jääb see toimima rohevõrgustiku osana. Seega prevaleerib rahvusvaheline transpordikoridor muude huvide ees ja kui raudtee ehitatakse, ei saa ala toimida rohevõrgustiku tuumalana. Järelikult esineb planeeringutes oluline vastuolu – ühes planeeringus alale ette nähtud lahendus välistab lahenduse toimimise, mis on samale alale ette nähtud teises planeeringus; 4) Raudteeseadusest tulenevate kitsendustega saab põhjendada maksimaalselt 100 m laiuse koridori vajalikkust, kuid võttes arvesse, et vaidlusaluses piirkonnas on võimalik välja ehitada harutee või paigutada kõrvuti mitu rööpmepaari, on mõistlik raudtee kaitsevööndi laius kuni 170 m, mis ühtib vaidlusalusest alast põhja suunas kavandatud rohekoridori laiusega ja on piisav rohekoridori jaoks, kui raudteed ei tule. Avalikustatud üldplaneeringuga nähakse vaidlusalusest alast itta/kirdesse jäävate kinnistute sihtotstarbena ette ärimaa. Puudub mõistlik põhjus piirata ärimaaga piirneva maa omaniku õigust omandit vabalt kasutada ja tegeleda vabalt ettevõtlusega alal, mis jääb kavandatava raudtee ja Muuga sadama vahelisele alale. Piirkonnas ei ole elamuid, ala sobib selle paiknemist arvestades hästi logistikaettevõtete asukohaks. AS Favorte teeb ettepaneku muuta planeeringulahendust, vähendades raudtee reservmaa/haljasmaa pinda selliselt, et nimetatud ala ümbritseks perspektiivset raudteed mõlemalt poolt kokku 170 m laiuselt, ja muuta perspektiivsest raudteest idasse jääva raudtee reservmaa/haljasala maa ärireservmaaks ja läände jääva raudtee reservmaa/haljasala maa elamumaaks; 2

(16)3-11-1225 5) Avalikustatud planeeringus on AS-le Favorte kuuluva Vokki kinnistu sihtotstarve elamureservmaa. Kuna vald on juba aastaid tagasi algatanud nimetatud kinnistu osas detailplaneeringu kinnistule väikeelamute püstitamiseks, tuleks kinnistu sihtotstarbeks määrata elamumaa. Viimsi Vallavalitsuse 04.07.2008 kirjalikus vastuses (I kd tl 26-30) märgiti järgmist. 1) Kinnistusregistri andmetel on AS-le Favorte kuuluvad kinnistud Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV hetkeseisuga maatulundusmaa sihtotstarbega ja neist ühegi kohta pole kehtivat detailplaneeringut. Üldplaneering on seaduse järgi detailplaneeringute koostamise aluseks ega muuda temas määratud juhtfunktsioonide alusel otseselt maakasutust ja maakatastris olevat sihtotstarvet. Viide maakonnaplaneeringule on ebaõige, sest see on ennekõike üldplaneeringu koostamise aluseks ja kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud ajaliselt hiljem kui Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapp. Seega ei muutu kavandatava üldplaneeringu kehtestamisel kinnistute sihtotstarve. 2) Vallavalitsus korrigeeris avalikustatud üldplaneeringut nii, et see vastaks varasemas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus kehtestatud juhtfunktsioonidele ja võimaldas Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistute läänepoolsema osa määramist elamuehituse reservmaaks ja ei laiendata sinna rohekoridori, mis jääb edaspidi Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratud põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga alale. Reinu IV kinnistu juhtfunktsioonid jäetakse samaks. Avalikustatud planeeringus täpsustatakse juhtfunktsioonide määratluste sõnastusi seletuskirjas selliselt, et raudtee reservmaa (tsoneeringukaardil tähisega RR) on reserveeritud maa Helsingi-Tallinna raudteetrassi ja –tunneli jaoks; seni kuni raudteed ei ole, on lubatud ala kasutada põllu-, metsa- või puhkealana ning alale on lubatud rajada teid ja tehnovõrke. Haljasala maa (tsoneeringukaardil tähisega H) on looduslikult kasutatav roheala, millel tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus ja kuhu on lubatud täiendava kõrghaljastuse rajamine ning parkide jm haljastute kujundamine kokkuleppel maaomanikuga. Sellised korrektuurid viivad avalikustatud üldplaneeringu ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ selgemasse kooskõlla, mis tähendab, et raudtee reservmaad on võimalik ajutiselt kasutada puhkeotstarbeliste ärirajatiste rajamiseks, mis ei ole püsivad hooned, ja ära jäi haljasala avalikuks kasutamiseks määramine. Oluline on tagada seal rohekoridor ja riigi määratud raudtee rajamise võimalus. Elamute, püsivate hoonete jms rajamise osas ei saa raudtee reservmaa kasutuselevõtmist lubada. Teemaplaneering võimaldab hoonete rajamist seal, kus see on vastavuses kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Võrreldes kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga, on Reinu IV maakasutuse sihtotstarbe muutmise võimalused oluliselt avardunud tänu kokkuleppele riigiga, mille järgi suudeti raudtee tunneli suudme ala täpsemalt piiritleda. 3) Õige on vastuväite esitaja seisukoht, et kõigile nõuetele vastavat rohekoridori ja raudteed alal korraga tagada ei saa, kuid kuni raudtee tulekuni ja kui mingil põhjusel raudteed ei rajata, saab alal toimida rohekoridor. Lisaks saab raudtee ääres toimida haljastus, mille eesmärk on vähendada raudtee rajamise korral sellest tekkivat mõju ümbruskonda rajatavatele elamutele (mida vastuväite esitaja saaks edaspidi rajada Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistute läänepoolsemas osas) või ärihoonetele (mida saaks rajada Reinu IV idapoolses osas). Kaalutud on mitte ainult maaomaniku huvi potentsiaalselt rikastuda maa sihtotstarbe muutmise võimaldamise läbi, vaid ka reserveeritud maakasutuse haakuvust kogu alale kavandatud maakasutusega. Planeerimisel on tavapärane kasutada tsoneerimisprintsiipi, mille kohaselt erinevad tegevused eraldatakse teineteisest piisavate puhveraladega. Seepärast ei pea vallavalitsus võimalikuks rahuldada ettepanekut vähendada raudtee kaitsevööndit linnale kohase 30 m peale. Vallavalitsuse eesmärk ei ole kavandada alale linna, vaid pigem maalähedast asumit, kus oleks lisaks elamutele ja ärihoonetele koht ka kõrghaljastusel, metsal ja vajalikel transpordiühendustel. 3
(16)3-11-1225 4) Võrreldes kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga, on raudtee reservmaa suurust vähendatud. Valda kavandatud võimaliku tulevase Rail Baltica Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli näol on tegu üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega transporditeega, mille vajalikkus on määratud kehtiva üleriigilise planeeringuga Eesti 2010 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 korraldusega nr 770-k) ja Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapiga (kehtestatud maavanema 19.04.199 korraldusega nr 1682-k). Valla eesmärk oli täpsustada tunneli avause ja raudtee asukohti nii palju kui võimalik, et vähendada piirangutest mõjutatud isikute ringi ja seetõttu viidi läbi avalikustatud üldplaneering. Planeeringus raudteetrassi jaoks vajalik maa on määratletud Viimsi valla territooriumile jääva Helsingi-Tallinna raudteetunneli maavajaduste taustauuringu alusel. Trassi valikul on lähtutud Euroopas kiirraudteede kohta kehtivatest nõuetest ja arvestatud raudteeseadusega, mille kohaselt on raudtee kaitsevööndi laius väljaspool asulaid vähemalt 50 m äärmise rööpapaari teljest. Raudtee kaitsevööndisse hoonete rajamine on seadusega nagunii keelatud ja see vöönd on seetõttu arvestatud rohevõrgustiku osaks. Ettepanek vähendada raudtee reservmaa laiust veelgi eeldaks, et riik viib läbi juba täpsed ehitusgeoloogilised uuringud tunneli suuna määramiseks. Kui see tulevikus tehakse, saab tunneli ala maakasutuse üle vaadata. Üldplaneeringus ei nähta ette kompensatsiooni riigi huvidest tulenevate kitsenduste eest; seda peab tegema riik. Viidatud piirangud ärireservmaa kasutusele on põhjendatud vajadusega tagada alal keskkonnasõbralik äritegevus, sest ärireservmaa, mille osaks on ka Reinu IV kinnistu, piirneb igast küljest elamualadega. Alale võib küll kavandada ärisuunitlusega logistikaettevõtteid, aga mitte avalikke laoplatse vms tegevust, mis põhjustaks müra või keskkonnariske. 5) Kinnistu Vokki on katastris hetkel maatulundusmaana, mistõttu kajastab avalikustatud üldplaneering seda korrektselt kui reserveeritud elamumaad. Elamumaa vms maa reserveerimise eesmärk on võimaldada selle maa sihtotstarvet muuta läbi detailplaneeringu. AS Favorte 09.10.2008 kirjas (I kd tl 39-40, 85) vallavalitsusele märgiti, et ettepanekut on mõistetud ebaõigesti, taotletud ei ole raudtee reservmaa vähendamist 30 m peale. Planeeritava lahendusega arvestatakse küll raudtee ja rohekoridoriga, kuid ebaproportsionaalselt jäävad arvestamata maaomanike huvid. Kuna rohekoridor ei saa toimida koos raudteega ja praegune piirangutega ala on raudtee tarbeks ilmselgelt liiga lai, piiratakse maaomanike õigusi tulevikus mitte toimima määratud rohekoridori osa arvelt. AS Favorte tegi ettepaneku muuta üldplaneeringut selliselt, et kiirraudtee trassi laiuseks oleks koos seda ümbritseva kaitsehaljastusega kokku 170 meetrit; trassi asukoha selgumise järel on ülejäänud osas maa sihtotstarve väikeelamu reservmaa (EVR) (kaardil kiirraudtee trassist vasakule jääv ala) ja ärireservmaa (BR) (kaardil kiirraudteetrassist paremale jääv ala), samuti tuleks haljasala maa (H) asendada kaitsehaljastuse reservmaaga (HKR). Planeeringu seletuskirja tuleks täiendada selliselt, et raudtee reservmaad ja seda ümbritsevaid haljasvööndi alasid (H ja HK, KM, HKR) ei ole lubatud kasutada püsivate hoonete ehituseks (alale võib püstitada ajutisi ehitisi EhS tähenduses). Kirjale ei vastatud. 2. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 12.04.2011 otsusega nr 21 (I kd tl 56-63) Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu. Otsuses (lk 3) märgiti, et paljude maaomanike ettepanekul laiendati väikeelamute reservmaa (EVR) ulatusest Kungla teest idas raudteetunneli reservmaa suunas (st EVR ala taastati kehtiva üldplaneeringuga määratud ulatuses), sh kinnistutel Kadaka IV, Oiusöödi IV ja Kordoni II, millega seoses vähenes neil kinnistutel haljasmaa osakaal. Planeeringu seletuskirjas märgiti, et rongiliikluse tekitatud müra ja vibratsiooni kahjuliku mõju vähendamiseks tuleb raudteevöönd ääristada tiheda müratõkkehaljastusega (kaardil on selle jaoks 50 m laiune kaitsehaljastuse maa HK) (p 3.4). Haljasala maa (tsoneeringukaardil tähisega H) on looduslik roheala, kus tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus, samuti on lubatud 4
(16)3-11-1225 sinna täiendava kõrghaljastuse rajamine. Haljasala maale võib kujundada parke jms haljastuid kokkuleppel maaomanikuga. Raudtee reservmaaga kattuvat haljasala maad (kaardil RR/H) on seni, kuni raudteed ei ole rajama hakatud, lubatud kasutada põllu-, metsa- või puhkealana (spordiväljakud jms, mis ei eelda hooneid), alale on samuti lubatud rajada teid ja tehnovõrke. Kaitsehaljastuse maa (tsoneeringukaardil tähisega HK) on keskkonnakaitseline kahjulike tegurite mõju vältimiseks või leevendamiseks mõeldud maa, kus tuleb säilitada kõrghaljastus ja selle puudumisel istutada täiendavat kõrghaljastust. Istutatav kaitsehaljastuse ulatus määratakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu puudumisel tuleb alal säilitada olemasolev looduslik haljastus. Kaitsehaljastuse reservmaa (tsoneeringukaardil tähisega HKR) on keskkonnakaitseline kahjulike tegurite mõju vältimiseks või leevendamiseks mõeldud maa, mis jääb uuest kavandatavast raudteest 100 m kaugusele. Kaitsehaljastuse reservmaal tuleb tagada kõrghaljastus juhul, kui rajatakse Helsingisse kulgev kiirraudtee ja selle tunnel. Kaitsehaljastuse reservmaad võib kuni tunneli ja raudtee detailplaneeringu valmimiseni kasutada edasi senisel viisil (elamumaa, maatulundusmaa vms). Raudtee reservmaa (tsoneeringukaardil tähisega RR) on reserveeritud maa Helsingi-Tallinna raudteetrassi ja –tunneli jaoks. Seni, kuni raudteed ei ole, on lubatud ala kasutada põllu-, metsa- või puhkealana (nt spordiväljakud jms, mis ei eelda hooneid), alale on samuti lubatud rajada teid ja tehnovõrke (p 4.1). Kaitsekuja elamute ja suvilate rajamisel on kiirraudtee reservmaa piirist 50 m, et leevendada raudtee mõju (p 4.3). Detailplaneeringu osaks oleval tsoneeringukaardil on märkus, mille kohaselt kaitsehaljastus on perspektiivsest raudteest 100 m. 3. OÜ Favorte esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011 otsuse nr 21 tühistamiseks. Seisukohad: 1) Kaebus on esitatud kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitseks; 2) Üldplaneeringuga on jäetud tähelepanuta kaebaja ettepanekud ja vastuväited, sh ettepanek raudtee reservmaa/haljasala maa ulatuse vähendamiseks kaebajale kuuluvatel Liiva III ja Reinu IV kinnistutel; 3) PlanS § 8 lg-st 7 tulenevalt ei võimalda raudtee reservmaa/haljasala maa ulatus Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV, Liiva III ja Reinu IV kinnistutel kaebajal edasisel detailplaneerimisel saada neile kinnistutele selle maa osas ehitusõigust, nende sihtotstarvet muuta ega neid kruntideks jagada, mistõttu kannab ta olulist varalist kahju, mis on ettevõtlusvabaduse ja omandi puutumatuse riive; 4) Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-37-04 märgitakse, et kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas piisavalt põhjendades, miks menetlusosalise argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud, sh eriti hoolikalt põhjendades selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-62-02 on märgitud, et planeerimisotsuse tegemisel tuleks arvesse võtta menetlusosaliste valmisolekut paindlikeks lahendusteks. Haldusaktist peaksid nähtuma kõik kaalutlused, millest haldusorgan lähtus. Vastustaja on rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid ja motiveerimiskohustust, mis tingivad haldusakti tühistamise. Kaebaja omandiõiguse kitsendamist on motiveeritud üksnes riigi ülekaaluka huviga raudteetunneli kavandamisel ja sellega, et juhul, kui seda maad ei vajata raudteetunneli ja raudtee rajamiseks, jääb see toimima rohevõrgustiku osana. Otsuses ei ole põhjendatud kaebaja kompromissettepanekutega arvestamata jätmist. Kaebaja soovitas määrata raudtee kaitsevööndi laiuseks kuni 170 m, olukorras, kus raudteeseadusest tulenevate kitsendustega saab põhjendada maksimaalselt 100 m laiuse koridori vajalikkust. Kaebaja soovis raudtee reservmaale alternatiivselt väikeelamu reservmaa (EVR) ja ärireservmaa (BR) funktsiooni määramist, samuti kaebaja kinnistu5
(16)3-11-1225 tel haljasala maa (H) funktsiooni kaitsehaljastusega reservmaa (HKR) funktsiooniga asendamist. Kompromissettepaneku kohaselt oleks raudtee reservmaad (RR) ja seda ümbritsevaid haljasvööndi alasid lubatud kasutada EhS mõttes ajutiste ehitiste püstitamiseks. Kompromiss oleks arvestanud riigi ülekaalukat huvi raudteetunneli kavandamisel, kuid oluliselt vähendanud üldplaneeringuga kaasnevat omandiõiguse riivet. Haldusakti motiveerimispuudusi ei võimalda ületada ka Harju maavanema heakskiit üldplaneeringule, sest heakskiit ei tekitanud vastustajale kohustust õigusvastane üldplaneering kehtestada; 5) Üldplaneeringus sätestatud piirangud kaebaja kinnistutele on vastuolus rohevõrgustiku teemaplaneeringuga. Vaidlust pole selles, et kiirraudtee rajamisel ei ole võimalik seda maa-ala käsitleda samaaegselt rohealana. OÜ Adepte Ekspert ja dendroloog Aino Aaspõllu on seadnud oma ekspertarvamustes, mis on esitatud planeerimismenetluse käigus ka vastustajale, kahtluse alla kaebaja kinnistute sobivuse rohevõrgustiku osana. Seega tulnuks haldusaktis põhjendada, mil moel on tagatud kaebaja kinnistute kasutamine rohealana olukorras, kus raudteed ei rajata. Vastuolu rohevõrgustiku teemaplaneeringuga seisneb selles, et viimase kohaselt on kaebaja kinnistud käsitletavad osaliselt rohevõrgustiku puhveraladena, kuhu on lubatud selle planeeringu seletuskirja p 2.1.2.4 kohaselt ehitada väikesemahulisi äri- ja tootmisobjekte ning eelistatud ja lubatud on väikeelamute rajamine. Üldplaneeringus ei ole põhjendatud kaebaja kinnistutele teemaplaneeringus toodust rangemate piirangute kehtestamist. Seda arusaamatumaks jääb mittenõustumine ettepanekuga lubada vaidlusalustele aladele ajutisi ehitisi. 4. Viimsi Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Üldplaneeringu kehtestamine ei riku ega riiva kaebaja õigusi. Vaidlusalune otsus on õiguspärane nii sisult kui vormilt, seega puudub alus selle tühistamiseks; 2) Viimsi vallas Äigrumäe külas kaebajale kuuluvate kinnistute Reinu IV, Liiva III, Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV ja Vokki sihtotstarbed on 100% maatulundusmaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt oli Reinu IV ja Liiva III kinnistutele ette nähtud raudtee reservmaa paralleelselt maatulundusmaa juhtfunktsiooniga ja väga väikeses osas maatulundusmaa juhtfunktsioon, Kordoni II ja Oiusöödi IV kinnistutele peaaegu võrdselt perspektiivse väikeelamute maa ja maatulundusmaa juhtfunktsioon, Kadaka IV kinnistule 1/3 osas väikeelamute maa ja 2/3 osas maatulundusmaa juhtfunktsioon ning Vokki kinnistule maatulundusmaa juhtfunktsioon. Vaidlusaluse üldplaneeringuga määrati Reinu IV maatulundusmaa sihtotstarbe ja raudtee reservmaa kinnistu ca 1/3 osas idas ärimaa reservmaaks ning Vokki maatulundusmaa sihtotstarbe ja maatulundusmaa juhtfunktsiooniga kinnistu peaaegu tervikuna väikeelamute reservmaaks. Ülejäänud kolmel kaebaja kinnistul Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV ehitusõiguse osas mingeid muutusi ei toimunud. Täpsuse huvides tuleb märkida, et neil kinnistutel nõustuti väikeelamute reservmaa laiendamisega Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määratud ulatuses. Lisaks määrati üldplaneeringuga veel kahele kaebaja omanduses olevale ja tema poolt nimetamata 100 % maatulundusmaa sihtotstarbe ja sama juhtotstarbega kinnistule Liiva II ja Mäealuse III täiendavat ehitusõigust võimaldavat maakasutust (määrati osaliselt väikeelamute reservmaaks). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määrati raudtee reservmaale paralleelselt põllumajandusmaa juhtfunktsioon; selline ala ei ole hoonestatav. Samal põhimõttel on koostatud vaidlusalune üldplaneering, kus raudtee reservmaa juhtfunktsioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Sellistele maa-aladele ei ole lubatud ehitada hooneid, kuid leevenduseks varem kehtinud piirangutele on vaidlusaluse üldplaneeringuga lubatud haljasala maale kujundada parke jms haljastuid. Raudtee reservmaaga kattuvat haljasala maad on seni, kuni raudteed ei ole rajama hakatud, lubatud kasutada põllu-, metsa- või puhkealana (nt rajada spordiväljakud vms, mis ei eelda hoonete ehitamist). Alale on lubatud rajada teid ja tehnovõrke. Kui mingil põhjusel raudtee reservmaad kasutusse ei võeta, jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon; 6
(16)3-11-1225 3) Kaebaja ei saanud seega Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel eeldada, et kõnealune piirkond on ette nähtud hoonestamiseks. Kaebaja omandas kõik kinnistud aastatel 20032006, seega pärast Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist Viimsi Vallavolikogu poolt 11.01.2000. Seega ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud; 4) Otsus on piisavalt kaalutletud ja motiveeritud. Otsuse põhjendused tulenevad nii otsusest endast kui ka selles viidatud üldplaneeringu materjalidest ja muudest dokumentidest. Selles on selgitatud, mis oli ettepanekute arvestamise eelduseks ja mis oli üldplaneeringu koostamise põhiliseks eesmärgiks (mh rohevõrgustiku sidususe tagamine). Keegi ei saa nõuda kehtiva maakasutuse tingimusteta muutmist. Kaebajal oli enne üldplaneeringu kehtestamist oluliselt vähem võimalusi oma kinnistutele ehitusõigust saada ja väidetava kahju asemel ta on üldplaneeringust hoopis kasu saanud. Kompromissina määrati tema ehitusõiguseta maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele ehitusõigust võimaldavad maakasutuse juhtotstarbed, samuti saab ta raudtee reservmaa alust maad kasutada nt spordiväljakute rajamiseks. Seega pole kaebaja suutnud tõendada mingit omandiõiguse riivet, pigem nähtub tema soov jätta erahuvides avalik huvi tahaplaanile; 5) Kiirraudtee Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalik raudteetunneli reservmaa on määratud üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010”, Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapiga ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Üldplaneering vaid täpsustab raudteetunneli reservmaa asukohta. Raudtee reservmaa algab 50 m kauguselt väikeelamumaa piirist, mis tagab 50 m laiuse elamutevaba ala raudteest isegi juhul, kui raudtee peaks rajatama vahetult reservmaa piirile. Raudtee reservmaa suurust vähendati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loal peaaegu poole võrra. Raudtee täpne asukoht pole kuluka ehitusgeoloogilise uuringu puudumise tõttu hetkel teada ja kaitsevööndi laius tuleneb kehtivatest õigusaktidest. Seetõttu pole raudtee kaitsevööndit kaardil tähistatud ning üldplaneeringuga on määratud kaitsekuja elamute ja suvilate rajamisel. Samadel põhjustel pole raudtee reservmaad võimalik rohkem vähendada; 6) Maavanem andis üldplaneeringule heakskiidu. Vastustaja on maavanema 17.11.2010 kirjas toodud käsitlusega vastuväidete osas nõustunud, otsuse põhjenduses on sellele kirjale üheselt viidanud, seega on maavanema kirjas esitatud seisukohad ühtlasi otsuse põhjendusteks. Samuti on vastustaja aktsepteerinud vallavalitsuse seisukohti üldplaneeringu avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele ning ka need moodustavad osa otsuse põhjendustest. Otsuses on viidatud kõigile arvesse võetud dokumentidele ja ära on märgitud ka nendega tutvumise koht; 7) Üldplaneering ei ole vastuolus Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“. Kaebaja ei ole näidanud, milles väidetav vastuolu seisneb. Vaidlusaluse üldplaneeringu ja teemaplaneeringu eesmärgid on erinevad. Rohevõrgustiku teemaplaneering ei käsitle maakasutuse juhtotstarbeid ega määra ehitusõigust. Vaidlusalune üldplaneering ei käsitle rohevõrgustiku moodustamist. Seetõttu ei ole kaebaja esitatud ekspertarvamused asjakohased. Raudtee ja rohevõrgustik saavad vajadusel toimida koos. Samas on see pigem rohevõrgustiku teemaplaneeringusse puutuv küsimus ja seal ka piisavat käsitlust leidnud. Nii vaidlusaluse üldplaneeringu kui ka rohevõrgustiku teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on väljendatud seisukoht, et kiirraudteetrass ning rohevõrgustiku astmelaud ja koridor ei saa kattuvalt/paralleelselt toimida ilma raudteest tulenevaid mõjusid leevendavaid ja vältivaid meetmeid kasutamata. Nimetatud meetmed tuleb välja töötada raudtee rajamise keskkonnamõju hindamise menetluse käigus. Täpsemat hinnangut on antud hetkel võimatu ja ka ebaotstarbekas anda, sest käesoleval hetkel ei ole teada, millal Rail Baltica raudteekoridor reaalselt kasutusele võetakse ja millised saavad olema kasutatavad tehnoloogilised 7
(16)3-11-1225 lahendused nii selle rajamisel kui ka kasutamisel. Raudtee realiseerumise ajaks võivad olla kasutusel tänasel päeval tundmatud tehnoloogilised lahendused nii raudtee rajamise ja kasutamise kui ka rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete osas. Rohevõrgustiku teemaplaneering põhineb printsiibil, et suuremaid loodusmassiive on alati kergem killustada, kui neid hiljem kokku kasvatada. Kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana. Raudtee rajamisel saab rohekoridor (kahele poole raudteed jääb ca 100 m laiune haljasriba kaitsehaljastusena) toimida piki raudteed (juhul, kui ei rajata ökodukte). Raudteega risti ca 200 m laiune koridor võimaldab taimede seemnete levikut ja lindude liikumist. Kuna hetkel puudub nii raudtee tehniline projekt kui ka selle keskkonnamõju hinnang, on OÜ Adapte Ekspert väited rohekoridori ja raudtee koostoimimise kaheldavusest ka paljasõnalised. Jääb arusaamatuks, millistel andmetel põhineb dendroloog A. Aaspõllu järeldus, et „mõõtmatul lagendikul ei hakka liikuma ükski loom“. Rohevõrgustik ei ole vajalik üksnes suurimetajatele, vaid seda kasutavad ka väikeimetajad, närilised, linnud jms loomad rände-, pesitsus-, varje-, toitumis-, peatus- ja puhkealadena. Lisaks on tegemist olulise puhkealaga lindude kevadisel ja sügisesel rändel. Ka kõrghaljastuseta maa-ala on väärtuslik. Tegemist on loodusliku alaga, mille liigiline koosseis on ajas muutuv. Vajadusel on võimalik osa maa-alast haljastada ja seeläbi kiirendada kõrghaljastuse teket ning kujundada sobilikku ja vajalikku liigilist koosseisu. Roheala (nii kõrghaljastusega kui ilma) on aluseks bioloogilisele mitmekesisusele, mis tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse. Samuti on rohealad vajalikud ennetamaks ja leevendamaks inimtekkelisi mõjusid, et aidata kaasa keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimisele; 8) Üldplaneeringuga ei kehtestatud kaebaja kinnistutele rohevõrgustiku teemaplaneeringus toodust rangemaid piiranguid. Rohevõrgustiku puhveraladel lubatakse ehitada juhul, kui seda võimaldab üldplaneeringuga määratud juhtotstarve, mis kaebaja poolt viidatud kinnistute osadel antud juhul puudub. 5. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 55,36 €. Kohtuotsuse põhjendustest võib välja lugeda järgmist: 1) Kaebuse esitajal on kaebeõigus, sest planeerimismenetluses osalenu taotlus tuleb haldusorganil läbi vaadata; 2) Kohtuotsuse põhjendustest ilmneb nõustumine vastustaja seisukohtadega, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga võrreldes ei ole kaebaja seisund halvenenud ja vaidlusaluse üldplaneeringu ega rohealade teemaplaneeringuga ei ole muudetud kaebajat huvitavate kinnistute senist sihtotstarvet. Kuna nii rohevõrgustiku teemaplaneering kui ka vaidlusalune planeering on üldplaneeringud, ei ole asjakohane kõnelda nende vastuolust. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu põhjal ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust, et ta saab kinnistuid hoonestada; 3) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vald ei ole temaga planeerimismenetluse käigus arvestanud ning et sisulist diskussiooni tema ettepanekute osas ei ole toimunud. Kaebajat teavitati 11.04.2008 kirjaga üldplaneeringu algatamisest ja selgitati koostatava planeeringu eesmärke. Vastustaja ei ole oma 04.07.2008 kirjas jätnud kaebaja seisukohti lahendamata. Harju Maavalitsus selgitas üldplaneeringu üle järelevalvet teostades, miks kohalik omavalitsus ei pea arvestama üksnes kinnistuomaniku sooviga maaüksuste sihtotstarvet muuta. Antud juhul on selge, miks vastustaja eelistas kaebaja huvidele avalikku huvi. Kaebaja kinnistutel olid juba eelnevalt maa sihtotstarbest tulenevad olulised kasutuspiirangud, raudtee rajamine on ette nähtud juba kõrgemate planeeringutega ja ka roheala teemaplaneering ei võimalda kõigile kinnistutele/kinnistu osadele ehitada; 8
(16)3-11-1225 4) Roheala kavandamist ja kasutamist põhistavad argumendid on esitatud teemaplaneeringus. Kaebaja on tõstatanud alusetult rohetemaatikaga seotud küsimused, mida käsitleti eraldi planeerimismenetluses, kus lähtuti mh keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest. Selles menetluses analüüsiti erinevaid alternatiive ja leiti, et rohevõrgustiku paiknemine ainult riigi või valla maadel tooks kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise, mistõttu tuli sidusa võrgustiku loomiseks haarata ka eramaadel paiknevaid haljastuid, tugialasid. Erinevad planeeringud ei ole muutnud olukorda kontrollimatuks. Nad käsitlevad erinevaid küsimusi, mida ei pea hakkama teistes planeeringutes üle kordama. Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega kaebaja esitatud eksperthinnangute suhtes; 5) Kohus nõustus vastustajaga, et kuna vaidlustatud otsuse põhjendustes on viidatud Harju maavanema 17.11.2010 kirjale ja selgitatud, kuidas dokumendid on kättesaadavad, on vastustaja taganud haldusakti kontrollitavuse; 6) Vaidlusalune planeering ei riku kaebaja õiguspärast ootust. Tal polnud õigust loota, et ta saavutab igal juhul ehitusõiguse ja kinnistute sihtotstarvete muutmise; 7) Kaebaja kantud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Lisaks tuleb kaebajalt välja mõista vastustaja menetluskulu keskkonnamõju hindamise kaustamaterjali ja kaardikoopiate paljundamiseks summas 55,36 €. Kulutus oli vajalik, sest kaebaja nõudis kogu dokumentatsiooni esitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Favorte palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. 1) Kuigi kaebaja on üldplaneeringu vaidlustamisel tuginenud ka haldusmenetluslikele rikkumistele, tingis kaebuse esitamise eelkõige asjaolu, et üldplaneeringu materjalidest ei selgu, miks on peetud vajalikuks üldplaneeringuga rohealade hoonestusvõimalusi täiendavalt piirata ning mis asjaoludel ei ole võimalik raudtee reservmaa/haljasala maale alternatiivselt ette näha väikeelamu reservmaa ja ärireservmaa funktsiooni. Vastustaja ei ole piisavalt motiveerinud kaebaja ettepanekute arvestamata jätmist ega ole lähtunud kaalutlusõiguse teostamisel asjakohastest kaalutlustest; 2) Halduskohus on tuginenud lubamatult teemaplaneeringule, mis on teise kohtumenetluse esemeks ja mille osas ei ole veel jõustunud kohtulahendit. Kohtu viidatud teemaplaneeringuga seotud dokumente ei ole käesolevas asjas tõenditena esitatud ega kohtulikult uuritud, kaebaja ei ole saanud esitada asja sisulise arutamise käigus seisukohti teemaplaneeringuga seotud probleemide osas. Seega on kohus väljunud kaebuse piiridest. Teemaplaneering võidakse tühistada ja sellisel juhul muutuksid ebaõigeteks ka kohtu teemaplaneeringul põhinevad argumendid. Kui kohus leidis, et üldplaneeringu õiguspärasuse hindamiseks on vajalik analüüsida ka teemaplaneeringut, tulnuks käesoleva haldusasja menetlus peatada; 3) Kohus on jätnud tähelepanuta vastuolud teema- ja üldplaneeringu vahel. Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku puhveralade hoonestamine lubatud, üldplaneering seevastu välistab raudtee reservmaal mistahes ehitustegevuse (v.a spordiväljakud, kergliiklusteed või trassid). Selles kontekstis ei oma tähtsust, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga võrreldes käesolevas asjas vaidlustatud üldplaneering apellandi olukorda ei halvendanud. Vastustaja ei ole toonud välja ühtki mõjuvat kaalutlust, mis vähemalt teemaplaneeringus toodud ulatuses ehitusõiguse andmise välistaksid. Seetõttu ei ole vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamine kontrollitav. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht, justkui välistaks teemaplaneeringu ja 9
(16)3-11-1225 vaidlustatud üldplaneeringu vastuolu see, et mõlema näol on tegemist üldplaneeringuga PlanS tähenduses; 4) Kohtulahendi põhjendustest ei ole võimalik aru saada, mis tähtsust on kohus omistanud asjaolule, et vaidlustatud üldplaneeringuga on peetud apellandile kuuluvate maatulundusmaa otstarbega kinnistute hoonestamist võimalikuks ning on neile osaliselt määratud EVR või BR juhtfunktsioon. Selles osas ei ole apellant üldplaneeringut vaidlustanud, vaid rõhutab, et üldplaneeringu motivatsioonist ei selgu põhjused, miks on apellandi vastuväited ja ettepanekud jäetud ülejäänud osas arvestamata; 5) Üldplaneeringu vaidlustamist ei välista asjaolu, et kaebaja on omandanud kinnistud pärast Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist, mis nägi samuti ette raudteetunneli reservmaa paiknemise osaliselt kaebaja kinnistutel. Kaebus rajaneb eelkõige sellel, et üldplaneeringu menetlemisel ei arvestatud kaebaja ettepanekutega raudtee reservmaa ulatuse vähendamise ja alternatiivsete juhtfunktsioonide lisamise osas. Nende ettepanekute menetlemisel ei oma Viimsi valla mandriosa üldplaneering määravat tähtsust, sest vaidlustatud üldplaneeringuga oli võimalik neist piirangutest loobuda. Vaatamata Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus sätestatud piirangutele on mitmetele Äigrumäe külas paiknevatele kinnistutele antud detailplaneeringutega ehitusõigus. Seega oli kaebajal võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes õigus loota, et tal õnnestub planeerimismenetluses saavutada ehitusõigus oma kinnistutele; 6) Kaebaja ei ole vaidlustanud raudteekoridori jaoks reservmaa jätmist, vaid selle ulatust, alternatiivsete juhtfunktsioonide puudumist ja piiratud ulatuses ehitustegevuse mittelubamist. Jääb arusaamatuks halduskohtu seisukoht, et reservmaa vajadus on ette nähtud varasemate kehtivate planeeringutega ja tähtsust ei oma viidatud üleriigilised ja maakonnaplaneeringud. Puudub vajadus raudtee reservmaa planeerimiseks üldplaneeringus toodud ulatuses, sest raudteeseaduse järgi on raudteekoridori reserveeringu säilitamiseks piisav 170 m laiune maa-ala. Sellise ulatusega maa-ala võimaldaks raudtee rajamisest loobumise korral tagada samas asukohas rohevõrgustiku toimimise, kuna teemaplaneeringu järgi ei ületa rohekoridori laius üldplaneeringuga hõlmatud piirkonnas üheski lõigus 170 m. Apellandi sellekohast ettepanekut tõlgendas vald meelevaldselt kui ettepanekut vähendada raudteekoridori laiust 30 meetrini ning sisulisse diskussiooni raudteekoridori põhjendatud laiuse ja selle täpsustamise võimaluste osas ei astunud. Valla 04.07.2008 vastuskirjaga tutvumise järgsele apellandi täpsustatud pöördumisele vald ei ole vastanudki. Kohus ei ole sellekohaseid väited analüüsinud, vaid on korranud valla meelevaldseid argumente. Vastuses kaebusele on vastustaja väitnud, et vald arvestas planeerimismenetluses üksnes selliste ettepanekutega, mis järgisid üldplaneeringu koostamise eesmärke. Seega jättis haldusorgan sisuliselt tähelepanuta kõik vastuväited ja ettepanekud, mis ei haakunud valla enda nägemusega. Kohtuotsusest ei selgu, mil moel takistanuks üldplaneeringu eesmärkide elluviimist alternatiivsete juhtfunktsioonide lisamine. Raudteekoridori ulatuse osas viitab Tallinna Halduskohus küll AS-lt Entec 2004. a tellitud uuringule, kuid jätab tähelepanuta toimikumaterjalides sisalduva 27. mai 2004. a koosoleku protokolli, milles AS Entec spetsialist Reedik Võrno sõnaselgelt märgib, et raudteekoridori maksimaalseks ulatuseks on 105 m ning sellest raudteealuse maa-ala laius on 25-30 m, kusjuures ülejäänud raudteekoriori jääval maal võiks asuda infrastruktuur, tootmishooned jms; 7) Kohus märgib otsuses, et kuigi Viimsi mandriosa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja üldplaneeringu vahel oli ebakõlasid, siis tegi vald planeerimismenetluse käigus nende kõrvaldamiseks vajalikud korrektiivid. Kohtulahendist jääb ebaselgeks, milliste vastuolude (ebakõlade) olemasolu on kohus planeeringute vahel möönnud ning milles seisnesid korrektiivid; 8) Raudteetrass ja rohekoridor on teineteisest välistavad alternatiivid. Kohtu vastupidised põhjendused on arusaamatud ja vastuolulised. Antud juhul olid vaidluse all küsimused, kas 10
(16)3-11-1225 raudtee väljaehitamise järgselt on mõeldav paralleelselt raudteega ka rohevõrgustiku toimimine ning kas raudtee rajamisest loobumise korral on põhjendatud kogu rohevõrgustiku koosseisu arvatud maa-alal sedavõrd rangete ehituslike piirangute rakendamine või tuleks seal võimaldada ehitustegevust vähemalt teemaplaneeringus toodud ulatuses. Nende küsimuste sisulist analüüsi kohtulahendist ei leia. Planeerimisotsuse tegemisel tuleb kaaluda otsuse vastuvõtmisel teadaolevaid asjaolusid, kavandatava tegevuse negatiivseid mõjusid ei saa ignoreerida oletusega, et edaspidiselt töötatakse välja uuenduslikke tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad tänasest tõhusamalt vastavaid mõjusid leevendada. Vastustaja ei ole suutnud esile tuua ühtegi konkreetset täna kasutatavat lahendust, mis võimaldaks planeeritava kiirraudtee mõjusid selliselt neutraliseerida, et raudteega piirneval alal saaks toimida täisväärtuslik rohekoridor. Kaebaja ja tema kaasatud eriteadmistega isikute (OÜ Adepte ekspert ja pr Aaspõllu) seisukohti kohus ei hinnanud, ometigi tõendavad need, et planeeritava rohekoridori toimimine samaaegselt raudteega ei ole võimalik, mis toetab raudtee reservmaa juhtfunktsiooniga maaalale täiendavate juhtfunktsioonide lisamist. Kohus heitis OÜ Adepte Ekspert arvamusele ette paljasõnalisust, samas on paljasõnaline ka kohtu enda järeldus, mille kohaselt saavad raudteetrass ja rohekoridor toimida paralleelselt. Kohus väitis, et teemaplaneeringuga Rail Baltica raudteetunneli reservmaad ei broneeritud ja määratletud, samas väites, et nõustub vallaga, et raudtee ja rohevõrgustik saavad vajadusel koos toimida ja see on pigem rohevõrgustiku teemaplaneeringusse puutuv küsimus ja seal ka piisavat käsitlust leidnud. Kohtuotsus on vastuoluline; 9) Kohtu põhjendused on jälgimatud ka osas, milles kohus leidis, et on „ilmne, miks vastustaja on kaebaja huvidele osades küsimustes eelistanud selgelt avalikku huvi ja seega ei ole tegemist kaalumisveaga ega motiveerimisveaga“. TsMS § 442 lg 8 kohustab halduskohut sõnaselgelt esitama tuvastatud asjaolud, neist tehtud järeldused ja tõendid, millele vastavad järeldused rajatud on. Üldplaneeringu kehtestamise otsuse motiveerimiseks ei piisa abstraktsest viitest väidetavalt arvessevõetud dokumentidele, vaid esile tulnuks tuua konkreetsed motiivid ja kaalutlused, millest vastustaja üldplaneeringu kehtestamisel lähtus (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-11); 10) Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Paljundamiskulude väljamõistmist on halduskohus argumenteerinud üksnes väitega, et paljundatav materjal paiknes spiraalköites. AS Koopia Kolm arvest nähtuvalt olid paljundamiskulud seotud valdavalt A4 formaadis materjalide paljundamisega, mida vastustaja saanuks ka ise teha. Spiraalköite avamine ei eelda erioskusi. Seega võiks kõne alla tulla üksnes A2 formaadis kaardimaterjalide paljunduskulu hüvitamine. Apellant ei pea siiski põhjendatuks vastustajale mistahes paljunduskulude hüvitamist. Arvestades, et kohtuvaidluse lõppemisel on vastustajal võimalik taotleda esitatud materjali tagastamist, puudus vajadus materjali paljundamiseks. 7. Viimsi Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. 1) Alusetu on kaebaja väide kohtu poolt kaebuse piiridest väljumise kohta. Kaebaja pole mõistnud vastustaja selgitusi ega kohtu otsust üldplaneeringu ja teemaplaneeringu omavaheliste seoste ja kooskõla osas. Kaebaja on ise käesolevasse vaidlusesse sisse toonud rohevõrgustiku teemaplaneeringu, mille ta on vaidlustanud haldusasjas nr 3-09-2693, väites, et vaidlustatud üldplaneering pole selle teemaplaneeringuga kooskõlas. See, et teemaplaneeringu osas käib veel kohtuvaidlus, ei muuda teemaplaneeringut kehtetuks, samuti pole selle kehtivust peatatud, mistõttu peavadki hilisemad planeeringud sellega vajadusel arvestama või siis seda muutma. Seetõttu on ka vaidlusaluses otsuses teemaplaneeringule viidatud; 11
(16)3-11-1225 2) Kohtuistungi protokollist nähtuvalt soovib kaebaja saada osadele oma kinnistutele väikeelamu reservmaa ja ärireservmaa lisafunktsiooni, et saada raudtee rajamisel riigi poolt kinnistute sundvõõrandamisel suuremat võõrandamistasu. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et selles küsimuses on vastustaja oma seisukohad motiveerinud; 3) Halduskohus on õigesti vastustaja menetluskulud kaebajalt välja mõistnud. Menetluskulu 55,36 € kanti keskkonnamõju hindamise kausta materjalide (46,61 €) ja kaardimaterjali (8,75 €) paljundamisel. Materjalide paljundamine oli vajalik, sest vastustaja ei saanud anda teadmata ajaks kohtu käsutusse üldplaneeringu dokumentatsiooni originaale, mida vastustaja vajab oma igapäevatöös. Keskkonnamõju hindamise kausta polnud vastustajal endal võimalik paljundada, sest see oli köidetud traatkammiga ja saabus sellisel kujul koostajalt. Vastustajal puuduvad spetsiaalsed vahendid sellise köite komplekteerimiseks. Vastustaja ei ole lisanud menetluskulude nimekirja üldplaneeringu kausta paljundamisega seotud kulusid, kuigi arvestades kausta mahtu, on tegemist arvestatavate kuludega. Kahe kausta täismahus kohtule esitamise tingis kaebaja enda taotlus nõuda vastustajalt välja kõik üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalid, kuna vaatamata kohtu nõuetele ei suutnud kaebaja välja tuua konkreetseid tõendeid, millega ta oma kaebust põhjendab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kuna vaidlusalune üldplaneering reguleerib maakasutuse juhtotstarvet alal, mille koosseisu kuuluvad kaebuse esitaja omandis olevad kinnistud, on kaebuse esitaja isik, kelle õigusi planeering puudutab. PlanS § 8 lg 31 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Vaidlustatud üldplaneeringu seletuskirja p 3.2 kohaselt kehtib kogu planeeringualal detailplaneeringu kohustus. Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarbe (PlanS § 9 lg 41 – võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama) määratlemisel tuleb PlanS § 8 lg 7 kohaselt juhinduda üldplaneeringuga määratud juhtotstarbest. Sellest tulenevalt on kaebuse esitajal planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise õigus PlanS § 26 lg 1 alusel kui isikul, kes leiab, et selle otsusega on rikutud tema vabadusi või piiratud tema õigusi. Kaebuse esitaja kaebeõiguse seisukohast ei oma tähtsust, milline oli kaebuse esitaja kinnistute maa sihtotstarve või juhtotstarve enne vaidluse all oleva üldplaneeringu kehtestamist. Samuti ei oma kaebeõiguse seisukohast tähtsust, et üldplaneeringu kehtestamisega ei muutu iseenesest katastriüksuse sihtotstarve. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja vastuväitega, nagu ei riivaks vaidlustatud üldplaneering kaebuse esitaja õigusi.
  2. Kaebus põhineb seisukohal, et kaebuse esitaja poolt planeerimismenetluses esitatud vastuväited ja ettepanekud jäeti arvestamata, sellekohast otsust motiveerimata.
  3. Kaebuse esitaja kinnistute asukohta planeeringu tsoneeringukaardil kajastavalt skeemilt (I kd tl 119 pöördel) nähtuvalt puudutab vaidlus Kordoni II, Oiusöödi ja Kadaka IV kinnistut, mis asuvad kiirraudteetrassist vasakul ja mille juhtfunktsiooniks väikeelamumaa (EVR) kõrval on haljasmaa (H) ja raudtee reservmaa/haljasmaa (RR/H) ning kiirraudteetrassist paremal asuvaid Reinu IV, mille juhtfunktsiooniks on osaliselt äri reservmaa (BR) ja osaliselt raudtee reservmaa/haljasmaa (RR/H), ja Liiva III kinnistut, mis tervikuna jääb raudtee reservmaa/haljasmaa (RR/H) juhtfunktsiooniga ala sisse. Eelviidatud skeemilt ja planeeringu tsoneeringukaardilt (I kd tl 196) nähtuvalt on vaidlustatud planeeringu kohaselt raudtee re12
(16)3-11-1225 servmaa/haljasmaa juhtfunktsiooniga ala laius oluliselt suurem kui 170 m ning kiirraudteetrassist vasakul külgneb see kaebuse esitaja omandis olevatel Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutel u 50 m laiuse haljasmaa (H) juhtfunktsiooniga vööndiga.
  1. PlanS § 20 lg 1 kohaselt saab planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada avaliku väljapaneku ajal. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse planeeringu avalik väljapanek toimus 28.04.2008-25.05.
  2. AS Favorte 09.10.2008 kirjas (I kd tl 39-40, 85) tehti ettepanek muuta üldplaneeringut selliselt, et kiirraudtee trassi laiuseks oleks koos seda ümbritseva kaitsehaljastusega kokku 170 m; trassi asukoha selgumise järel on ülejäänud osas maa sihtotstarve väikeelamu reservmaa (EVR) (kaardil kiirraudtee trassist vasakule jääv ala) ja ärireservmaa (BR) (kaardil kiirraudtee trassist paremale jääv ala), samuti tuleks haljasala maa (H) asendada kaitsehaljastuse reservmaaga (HKR). Samuti taotleti planeeringu seletuskirja täpsustamist selliselt, et raudtee reservmaad ja seda ümbritsevaid haljasvööndi alasid võib kasutada ajutiste ehitiste püstitamiseks. Sellele kirjale kohalik omavalitsus ei vastanud ning ka planeeringu kehtestamise otsuse põhjendustes pole selles kirjas toodud ettepanekuid käsitletud. AS Favorte 09.10.2008 kirjas toodud ettepanekud esitati pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppu ja isegi pärast planeeringu avalikku arutelu toimumist 06.08.
  3. Seega ei olnud kohalik omavalitsus kohustatud 09.10.2008 kirjas esitatud ettepanekutele PlanS § 20 lg 2 alusel kirjalikult vastama ega nende ettepanekute arvestamata jätmist planeeringu kehtestamise otsuses põhjendama. Samas oli kohalik omavalitsus kohustatud hindama ja kaaluma AS Favorte 25.05.2008 kirjas toodud vastuväiteid ja ettepanekuid.
  4. Riigikohus on rõhutanud, et kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud, ja eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus (18.10.2004 otsus nr 3-3-1-37-04, p 11).
  5. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ja haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
  6. Viimsi Vallavolikogu
  7. aprilli
  8. a otsuses nr 21 ei ole kajastatud kaebuse esitaja planeerimismenetluses tehtud ettepanekute ja vastuväidete täpsemat sisu ning sellest otsusest ei ilmne piisava selgusega ettepanekute ja vastuväidete rahuldamata jätmise põhjused. Otsuses märgitakse, et vastuväidetega arvestamise eelduseks oli, et üldplaneeringusse tehtavad parandused ja täiendused ei halvendaks olemasolevat elukeskkonda ega soodustaks monofunktsionaalse keskkonna teket, tagaks toimiva ja sidusa rohevõrgustiku, arvestades säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu eesmärkidega, ning oleks vajalik ja proportsionaalne nende eesmärkide suhtes. Planeeringu koostamise üheks põhilisemaks kohaliku tasandi eesmärgiks oli vallas elamisväärse elu- ja töökeskkonna kujundamine, mida vallavolikogu peab olulisemaks kui mistahes kinnisvaraomaniku huvi saada kasu võimalikust maakasutuse sihtotstarbe muutmisest (otsuse lk 3-4). Kohaliku omavalitsuse huvi oli planeerida rohkelt erinevaid funktsioone ja vältida ühetaolise maakasutuse domineerimist, arvestades, et planeeringualal on peale rohealade seni valitsevaks maakasutuseks olnud väikeelamukvartalid (otsuse lk 6). Eeltoodu ei selgita otseselt, miks ei võiks juhtotstarvete määratlemisel arvestada maa hoonestamise13
(16)3-11-1225 ga muul viisil kui elamuehitus. Otsuses märgitakse ka, et kohalik omavalitsus pidi arvestama üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust tuleneva riigi ülekaaluka huviga raudteetunneli kavandamisel, mis vähendas paljude vastuväidetega arvestamise võimalusi, ning Rail Baltica trassi reserveering, mis hõlmab ka raudteetunneli suudmeala paiknemist Viimsi valla territooriumil, on määratletud Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k kehtestatud maakonnaplaneeringuga (Harju maakonnaplaneeringu I etapp), mis kehtib ja on üldplaneeringu koostamisel arvestamiseks kohustuslik (otsuse lk 9). See teave ei ole piisav raudtee reservmaa kitsendamise ettepaneku arvestamata jätmise põhjendamiseks olukorras, kus otsuse kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks maakonnaplaneeringu kaardil näidatud Rail Baltica trassi ja kavandatava raudteetunneli asukoha täpsustamine (otsuse lk 6 ja 7). Eeltoodust nähtuvalt on tegemist pelgalt üldiste hoiakute ja suunitluse väljatoomisega, millest vastuväidete ja ettepanekute menetlemisel juhinduti. Tegemist ei ole konkreetsete ettepanekute mittearvestamise põhjendustega. Konkreetsete tõenditega ei ole seostatud halduskohtu järeldus (kohtuotsuse lk 18), et „kuigi planeerimisotsused on ulatusliku kaalutlusruumiga ning reeglina selle põhjendamisvigasid ei saa kohtumenetluses kõrvaldada, on siiski kohtu hinnangul antud juhul selge, miks vastustaja on kaebaja huvidele eelistanud avalikku huvi.“
  1. Ebaõige on vastustaja ja halduskohtu arusaam, nagu tuleks Harju maavanema 21.05.2009 kirjas nr 2.1-13/3762 toodud seisukohad lugeda viite kaudu vaidlustatud otsuse põhjendusteks. Esiteks on Riigikohus on rõhutanud, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03). Teiseks on maavanema sellele järelevalveotsusele viitamine kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni teostamise põhjendamise seisukohast sisutu. Vastustaja ja halduskohus on jätnud tähelepanuta, et viidatud kirjas (lk 9) rõhutab maavanem omakorda, et PlanS § 4 lg 2 p 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvessevõtmise; maavanema pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele vastavuse kontrollimine ja maavanem ei saa otsustada kohaliku omavalitsuse planeerimisotsuste otstarbekuse üle. Seega ei saa selles kirjas leiduvaid maavanema seisukohti käsitada vaidlustatud planeeringuotsuse täiendavate põhjenduste-kaalutlustena.
  2. PlanS § 20 lg 2 kohaselt teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku ajal planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete suhtes. Vaidlustatud otsuse põhjal saab järeldada, et planeeringu kehtestamisel jäeti kaebuse esitaja 25.05.2008 ettepanekud ja vastuväited arvestamata temale saadetud Viimsi Vallavalitsuse 04.07.2008 kirjas nr 107/1757-1 märgitud põhjendustel. Ringkonnakohus kontrollib kaalutlusotsuse õiguspärasust nimetatud kirja alusel.
  3. Kaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kohtumenetluses vaidluse all Vokki kinnistu suhtes esitatud ettepanek (25.05.2008 kirja p 5). 14
(16)3-11-1225
  1. Vastuseks 25.05.2008 kirjas toodud vastuväitele (p 1), nagu muudetaks vaidlusaluse üldplaneeringuga põhjendamatult kaebuse esitaja kinnistute sihtotstarvet, on vallavalitsuse 04.07.2008 kirjas õigesti selgitatud, et üldplaneeringu kehtestamisel kaebuse esitajate kinnistute sihtotstarve ei muutuks (p 1).
  2. 25.05.2008 kirja p-s 2 esitas kaebuse esitaja vastuväite sellele, et tema Kadaka IV, Oiusöödi IV, Kordoni II ja Reinu IV rohevõrgustiku puhveralas asuvad osad, kuhu on teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ seletuskirja p 2.1.2.4 kohaselt võimalik ehitada väikesemahulisi äri- ja tootmisobjekte ja väikeelamuid, on avalikule väljapanekule pandud planeeringu kaardi kohaselt määratletud haljasmaana, mis on seletuskirja kohaselt avalikult kasutatav roheala ja kuhu ehitamise võimalust planeering ette ei näe. Ka seda vastuväidet on kaalutud. Viimsi Vallavalitsuse 04.07.2008 kirjast (p 2) ning avalikul väljapanekul olnud planeeringu väljavõttest nähtuvalt arvestati selle vastuväitega, võimaldades Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV kinnistute läänepoolsema osa määramist elamuehituse reservmaaks. Kaebuse esitaja ei ole näidanud, millised tema Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV ja Reinu IV kinnistute sellised alad, mis on hõlmatud rohevõrgustiku puhveralaga, on kehtestatud planeeringus jäänud haljasmaa juhtotstarbega. Haljasmaa juhtotstarve kattub nendel kinnistutel reeglina raudtee reservmaa juhtotstarbega, mille kohta märkis vallavalitsus 25.05.2008 kirja ps 2, et elamute, püsivate hoonete jms rajamise osas ei saa raudtee reservmaa kasutusele võtmist lubada. Esineb ca 50 m laiune haljasmaa juhtotstarbega vöönd Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutel, kuid see eraldab raudtee reservmaa ja väikeelamute reservmaa juhtotstarbega alasid ning 25.05.2008 kirja p-s 3 märgitakse, et raudtee ääres oleva haljastuse eesmärgiks on vähendada raudtee rajamise korral sellest tekkivat mõju ümbruskonda rajatavatele elamutele Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistute läänepoolses osas. Ringkonnakohtule ei nähtu kaalutlusvigu 25.05.2008 kirja p-s 2 toodud vastuväite hindamisel.
  3. 28.05.2008 kirja p-s 3 esitas kaebuse esitaja vastuväite, et vaidlusalune üldplaneering on vastuolus teise planeeringuga, mille all mõeldi ilmselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringut „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“, kuna rohekoridori ja raudteed alal korraga tagada ei saa. 04.07.2008 vastuskirja p-s 3 märkis vallavalitsus, et kõigile nõuetele vastavat rohekoridori ja raudteed alal korraga tagada ei saa, küll aga saab kuni raudtee tulekuni või kui raudteed ei rajata, rohekoridor alal toimida. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks vald kaebuse esitaja arvates sellele vastuväitele pidanud reageerima, kas raudteekoridori tarbeks rajatava reservmaa määratlemisest loobumisega. Antud üldplaneeringu oluliseks eesmärgiks oli maakonnaplaneeringus määratud trassi asukoha täpsustamine. Vastuses kaebusele on vastustaja selgitanud, et rohevõrgustiku teemaplaneering maakasutuse juhtotstarbeid ja ehitusõiguste määramist ei käsitletud. Ringkonnakohus märgib, et mõlema viidatud planeeringu näol on tegemist sama tasandi planeeringutega (üldplaneeringud).
  4. 28.05.2008 kirjas tegi kaebuse esitaja ettepaneku ka raudtee reservmaa vähendamiseks 170 m laiuse ribani (p 4). Vastuseks sellele ettepanekule märgitakse Viimsi Vallavalitsuse 04.07.2008 vastuskirjas (p 4), et võrreldes kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga, on raudtee reservmaa suurust niigi vähendatud. Raudteetrassi jaoks vajalik maa on määratud Viimsi valla territooriumile jääva Helsingi-Tallinna raudteetunneli maavajaduste taustauuringu (AS Entec, 2004) alusel. Ettepanek vähendada raudtee reservmaa laiust veelgi eeldaks, et riik viib läbi juba täpsed ehitusgeoloogilised uuringud tunneli suuna määramiseks. Samas punktis rõhutatakse vajadust tagada raudtee kaitsevööndi laius 50 m äärmise rööpapaari teljest. Punktis 3 rõhutatakse ka vajadust vähendada raudtee mõju puhveralana toimiva haljastusega. Seega ilmneb vastusest, et raudtee reservmaa ala vähendamisel tuleb arvestada nii raudtee kaitsevööndi vajadusega kui ka sellega, et raudteetrassi asukoht ei ole veel selge. Kaebusele esitatud vastuses (I kd tl 116) rõhutatakse samuti, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loal on raudtee reservmaa suurust juba peaaegu 50 % vähendatud ja raudtee täpne 15
(16)3-11-1225 asukoht pole kuluka ehitusgeoloogilise uuringu puudumise tõttu teada. Seetõttu on kokkuvõttes selge, miks kaebuse esitaja ettepanekut raudtee reservmaa vähendamiseks polnud võimalik arvestada – seda tingis koosmõjus raudtee kaitsevööndi tagamise vajadus ja ebaselgus raudtee täpse asukoha suhtes. Arvestustest, millele rajas oma ettepaneku vähendada raudtee reservmaa laius 170 meetrini kaebuse esitaja, ilmneb, et ettepanek tugines eeldusel, justkui oleks raudtee kulgemise täpne koht teada ning raudteeseadusest tuleneva raudtee kaitsevööndi kõrval tuleks arvesse võtta üksnes mitme rööpmepaari või harutee rajamise võimalust.
  1. Seega ei ole kaebuse esitaja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid jäetud tähelepanuta. Nendega on osaliselt arvestatud ning arvesse võtmata jäetud osas on nendega mittearvestamist piisavalt põhjendatud.
  2. Vastuses kaebusele on vald märkinud, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt oli raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga maa-alale määratud paralleelselt põllumajandusmaa juhtfunktsioon ning ka sellega ei olnud kooskõlas maa-ala hoonestamine; kaebaja ei saanud juba selle varem kehtinud üldplaneeringu põhjal eeldada, et kõnealune piirkond on ette nähtud hoonestamiseks. Vastuseks apellandi väitele, et tema ettepanekute menetlemisel ei oma Viimsi valla mandriosa üldplaneering määravat tähtsust, sest vaidlustatud üldplaneeringuga oli võimalik neist piirangutest loobuda, märgib ringkonnakohus, et tähtsust omab see vastustaja viide varasemale regulatsioonile sellest aspektist, mis puudutab kaebuse esitaja ettepanekute kaalu võrreldes vaidlusaluse üldplaneeringulahenduse poolt rääkivate eesmärkidega.
  3. Tallinna Halduskohtu poolt kaebuse esitajalt välja mõistetud menetluskulude näol oli tegemist kuni 31.12.2012 kehtinud

§ 83lg 3 p-s 2 nimetatud menetluskuluga.

Vaidlust ei ole selles, et nimetatud menetluskulu oli vastustaja poolt kantud. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, mis tingis paljundusteenuse hankimise (vt apellatsioonkaebuse vastuväidete p 3). Ringkonnakohus nõustub nende selgitustega ja leiab, et viidatud paljunduskulud on eelviidatud seadustiku § 93 lg 5 mõttes vajalikud ja põhjendatud. Seepärast ei muuda ringkonnakohus halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seetõttu jääb alates 01.01.2012 kehtiva

§ 108

lg 1 alusel rahuldamata apellandi taotlus apellatsiooniastme menetluskulude 1 382,45 € väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lauri Madise 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.