Taotluse kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest, kas ja millises ulatuses on kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse osas palub hageja arvestada järgnevaga.
lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Sama tuleneb riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-st 15. Vastavalt
lg-le 11 võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Tartu Maakohtu 11.06.2012 osaotsuses ei ole selle otsusega lahendatud nõuete hinda märgitud. Hageja arvates tuleb osaotsusega lahendatud nõuete hinnaks ja seega ka kostja apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda vähemalt 3 515 140,67 eurot (55 000 000 krooni). Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu praktikast. Riigikohus leidis kohtuasjas nr 3-2-1-163-11, et pankrotihalduri nõuet müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ja nö järelnõudeid tehingu tagasitäitmiseks (lepingu alusel üleantud vara tagasinõudmiseks) saab
lg 3 järgi hagihinna tähenduses lugeda üheks varaliseks nõudeks ning hagihind sellises asjas tuleks
ja § 126 lg 2 järgi määrata vaidlusaluse (vaidlustatud lepingu esemeks olnud) vara hinnaga hagi esitamise ajal. Samas leidis Riigikohus, et õige ei ole lähtuda vaidlustatud müügilepingus sätestatud vara müügihinnast, vaid kohtuotsusega 2 tuvastatud vara väärtusest (viidatud asjas vaidlustatud müügilepinguga olid müüdud aktsiad hinnaga 400 000 krooni, kuid Riigikohus luges tsiviilasja hinnaks 56,43 miljonit krooni, mis oli maakohtu otsuse kohaselt aktsiate tegelikuks väärtuseks müügilepingu sõlmimise ajal). Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu osaotsusega rahuldatud hageja nõudeid 27.05.2010 kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja nimetatud tehingu tagasitäitmiseks käsitleda
lg 3 järgi ühe varalise nõudena, mille hind tuleb määrata kindlaks 27.05.2010 müügilepingu esemeks olnud Valgas XXX asuva kinnistu tegeliku väärtuse järgi hagi esitamise ajal (mitte müügilepingus sätestatud kinnistu müügihinna järgi, nagu seda tegi ekslikult hageja hagiavalduse esitamisel). Hageja esitas tagasivõitmise hagi 10.01.
lg 1 sätet ning määrata tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 3 515 140,67 eurot. 5.
kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse järgi tuleb kõikidelt hagidelt maksta riigilõivu kas arvutatuna tsiviilasja hinna järgi või erandina kindla summana, mis on sätestatud riigilõivuseaduses. RLS § 57 lg 15 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
alusel võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiasjas on
lg 2 kohaselt hagihind hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.
kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest 3 ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud.
lg 1 esimese lause järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole määratud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määrata ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.
lg 11 alusel võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Kuna tsiviilasja hinda ei ole apellatsioonkaebuses märgitud ning hagihinda ei ole märgitud ka maakohtu otsuses, siis määrab ringkonnakohus
lg 1 alusel käesolevas apellatsiooniasjas ise tsiviilasja hinna, võttes arvesse Riigikohtu juhiseid ning hageja seisukohti. Maakohtu vaidlustatud osaotsusega on muuhulgas rahuldatud hageja müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõue, s.o tuvastusnõue, ning nimetatud tehingu alusel saadud kinnistu tagastamisnõue.
lg 3 järgi, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.
lg 1 sätestab, et isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja leiab 16.07.2012 ringkonnakohtule esitatud taotluses, et nimetatud nõude hind on vähemalt 3 515 140,67 eurot (55 000 000 krooni), lähtudes maakohtu poolt osaotsuses (lk 19) tuvastatust, et Valgas XXX asuva kinnistu turuväärtus on OÜ S K 27.09.2010 eksperthinnangu järgi ilma käibemaksuta ca 55 000 000 krooni. Hageja on õigesti märkinud, et nimetatud hinnanguga kinnistu väärtusele on nõustunud ka kostja OÜ Valga Leivatehas, kes on väitnud sellele tuginedes, et kinnistu (ja kaaskoormatud kinnistute) väärtus on piisav Bank DnB A/S hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (kostja 08.03.2011 hagi vastuse p 3.4, apellatsioonkaebuse p 2.4.2). Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast 22.02.2012 otsuse nr 3-2-1-163-11 p-s 51 tuleb antud juhul osas, milles kostja on vaidlustanud maakohtu osaotsuse 27.05.2010 kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamise ja nimetatud tehingu tagasitäitmise nõuete rahuldamise kohta, määrata lähtudes
§-st 123 ja § 126 lg-st 1 apellatsioonkaebuse hinnaks 3 515 140,67 eurot, s.o vaidlusaluse kinnistu hind hagi esitamise ajal. Kinnistu müügihinna 27.05.2010 lepingus 5 000 000 krooni, s.o 319 558,24 eurot, võtmine hagihinna määramise aluseks (nagu seda tegi hageja hagiavalduse esitamisel ja mida maakohus on 31.01.2011 menetlusabi andmise määruses aktsepteerinud) ei ole Riigikohtu seisukohast tulenevalt õige. Hageja on õigesti viidanud ka asjaolule, et eelnimetatud summalt kuulub tasumisele riigilõiv maksimaalses summas, mida seadus kohtusse pöördumisel ette näeb, mistõttu ei oma kostja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse seisukohalt tähtsust, milline on kaebuse hind maakohtu otsuse vaidlustamisel osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis), OÜ Valga Leivatehas, V.M. ning R.P. vahel 31.03.2010 sõlmitud kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise lepingu p-des 2.2 – 2.4 sätestatud kokkulepped. Ringkonnakohus märgib, et viimatinimetatud nõude hind oleneb väljanõutava üüritulu suurusest, millist nõuet ei ole maakohus vaidlustatud osaotsusega lahendanud. Tulenevalt
lg-st 4 tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 6. OÜ Valga Leivatehas apellatsioonkaebus ei ole esitatud elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Vastavalt RLS § 57 lg-le 1 ja Lisale 1 tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse juhul, kui avaldus ei ole esitatud elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Apellant ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud. 4 Eeltoodust tulenevalt ei saa apellatsioonkaebust menetlusse võtta, kuna kaebuselt on tasumata riigilõiv. Tegemist on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saab ilmselt kõrvaldada, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda apellandile võimalus puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 10 500 eurot tasumiseks.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Lõike 2 järgi, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.