← Eesti

3-11-245/23

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

  1. jaanuar 2012, Tartu 3-11-245 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks ja Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 27.04.
  2. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 27.04.
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD
  4. N. Lilitškin esitas 24.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist – venekeelse interneti vangla arvutitesse paigaldamiseks – ning Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud keelelise diskrimineerimisega.
  5. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 02.03.
  6. a määrusega HKMS § 11 lg 31 p-de 1 ja 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole N. Lilitškin esitanud vanglale vaiet venekeelse interneti paigaldamiseks ega kahju hüvitamise nõuet seoses keelelise diskrimineerimisega. Seega on kaebajal mõlema nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Venekeelse interneti vangla arvutitesse paigaldamiseks ettekirjutuse tegemise nõude osas on N. Lilitškin pöördunud teistkordselt sama kaebusega kohtusse.
  7. N. Lilitškin esitas 08.03.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 02.03.
  8. a määrus tühistada ja saata asi halduskohtusse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli N. Lilitškin läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
  9. Tartu Halduskohtu 15.03.
  10. a määrusega jäeti N. Lilitškini määruskaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg riigilõivu 12,78 euro tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt nähtus N. Lilitškini isikukonto väljavõttest ja tema poolt kaupluses sooritatud ostude väljavõttest, et 08.03.2011 seisuga oli tema isikuarvel vaba raha X,XX eurot, kuid enne määruskaebuse esitamist on ta regulaarselt teinud sisseoste vangla kaupluses. Muuhulgas tegi kaebaja põhjendamatuid kulutusi teele, kohvile ja suitsetamistarvetele. Ajavahemikul 19.10.2010 kuni 08.03.2011 on N. Lilitškini arvele laekunud piisavalt raha kaebuselt ja määruskaebuselt seadusega ettenähtud korras riigilõivu tasumiseks. Kohus ei vabastanud N. Lilitškinit riigilõivu maksmise kohustusest, kuna ta on viinud ennast määruskaebuse esitamise ajaks mõjuva põhjuseta olukorda, kus riigilõivu tasumiseks raha ei jätku. N. Lilitškin esitas 20.03.2011 vastuse Tartu Halduskohtu 15.03.
  11. a määrusele. Vastuses esitas N. Lilitškin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Tartu Halduskohtu 29.03.
  12. a määrusega jäeti N. Lilitškini määruskaebus veelkord käiguta ning anti talle täiendav tähtaeg määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks. Määrusega jäeti rahuldamata N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
  13. Tartu Halduskohtu 27.04.
  14. a määrusega tagastati N. Lilitškini määruskaebus halduskohtu 02.03.
  15. a määrusele, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebuse puudusi. N. Lilitškin ei ole tasunud riigilõivu ega ole ka taotlenud riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  16. N. Lilitškin esitas 08.05.2011 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27.04.
  17. a määruse tühistamist ning kaebuse sisulist lahendamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt piirab halduskohtu 27.04.
  18. a määrus tema põhiseadusega kaitstavat õigust võrdsele kaitsele diskrimineerimise eest. Määruskaebusele lisatud isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole kaebaja vabakasutuskontol toimunud perioodil 08.02.2011 kuni 19.04.2011 muutusi toimunud.
  19. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta N. Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.
  20. a määrus muutmata. Vastustaja nõustub N. Lilitškiniga, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning kuna kohtusse kaebuse esitamine näeb ette riigilõivu tasumise, siis on N. Lilitškin võrdselt teiste isikutega kohustatud seda tegema. Kui puuduvad riigilõivu tasumisest vabastamise alused, siis ei saa isik väita, et temale tehakse takistusi oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel. Arusaamatu on, kuidas mõjutab määruskaebuses toodud keele järgi diskrimineerimise keeld halduskohtu 27.04.
  21. a määruse tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.04.
  23. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Tartu Halduskohtu 15.03.
  24. a määrusega jäeti kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.03.
  25. a määrusele käiguta ja anti talle tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Kuna N. Lilitškin esitas 20.03.2011 taotluse riigilõivust vabastamiseks, siis Tartu Halduskohtu 20.03.
  26. a määrusega jäeti taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Vaatamata sellele kaebaja riigilõivu ei tasunud. 2 Kuna kaebaja vaatamata sellele, et talle anti täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks seda ei tasunud, siis oli halduskohtul õigus tagastada määruskaebus puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
  27. Kaebaja on ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti kohustanud teda tasuma riigilõivu, kuna tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal ei ole võimalik saavutada oma eesmärki, riigilõivust vabastamist, määruskaebuse esitamisega Tartu Halduskohtu 27.04.
  28. a määrusele. Juhul kui kaebaja leidis, et halduskohus on ta põhjendamatult jätnud riigilõivu tasumisest vabastamata, siis oli tal võimalus vaidlustada Tartu Halduskohtu 29.03.
  29. a määrust, millega ta jäeti riigilõivu tasumisest vabastamata. Nagu nähtub toimiku materjalidest, sai N. Lilitškin selle määruse tõlke kätte 05.04.
  30. Antud määrust ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Kuigi kaebaja on oma 20.03.2011 vastuses taotlenud Tartu Halduskohtu 15.03.
  31. a määruse tühistamist ja enda riigilõivust vabastamist, siis on halduskohus õigesti jätnud selle tähelepanuta, kuna käiguta jätmise määrust ei ole võimalik vaidlustada. Seega jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited kaebajal rahaliste vahendite puudumise kohta. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma hinnangut kaebaja väidetele tema diskrimineerimise kohta keelelisel tunnusel, kuna need väited oleksid lahendatavad kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuse sisulisel lahendamisel. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.