3-11-167/10

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi

1. jaanuar 2012, Tartu 3-11-167 Mihhail Mitrohini kaebus Viru Vangla tühistamiseks Tartu Halduskohtu 16.02.
2. a määrus Mihhail Mitrohini määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised käskkirja Kaebaja Mihhail Mitrohin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 16.02.
3. a ja 24.01.
4. a määrused ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD
5. M. Mitrohin esitas 16.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla käskkiri, millega talle määrati 5 ööpäevane kartserikaristus.
6. Tartu Halduskohus tagastas M. Mitrohini kaebuse 24.01.
7. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole M. Mitrohin esitanud vanglale vaiet vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast.
8. M. Mitrohin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 24.01.
9. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli M. Mitrohin esitanud vanglale vaide, kuid vangla tõlgendas tema vaiet märgukirjana. Määruskaebuses esitas M. Mitrohin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
10. Tartu Halduskohtu 16.02.
11. a määrusega jäeti M. Mitrohini taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ja tagastati määruskaebus. Määruse põhjenduste kohaselt on M. Mitrohin küll tõendanud oma maksejõuetust, kuid esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. M. Mitrohin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 16.02.
13. a määruse tühistamist ning määruskaebuse läbivaatamise tagamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus ei ole rakendanud uurimisprintsiipi, kuna on jätnud välja selgitamata, kas Viru Vangla luges kaebaja vaide õigustatult märgukirjaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Tartu Halduskohus on 16.02.
15. a määruses leidnud, et kaebaja määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja seetõttu ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust. Ringkonnakohus halduskohtu taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja on määruskaebuses õigesti leidnud, et halduskohtul tulnuks enne kaebuse tagastamist ja määruskaebusega koos esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamist välja selgitada asjaolu, kas vastustaja on õigesti tema pöördumist tõlgendanud märgukirjana või oli tegemist vaidega. Seda oleks saanud välja selgitada kaebaja poolt vanglale esitatud 23.11.2010 pöördumise väljanõudmisega, mida halduskohus ei teinud. Halduskohtu 16.02.
16. a määruses puuduvad üldse põhjendused, mille alusel kohus leiab, et tegemist on perspektiivitu määruskaebusega. Seega kuulub halduskohtu vaidlustatud määrus tühistamisele. Kuna ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.02.
17. a määrus kuulub tühistamisele, siis seoses sellega kontrollib ringkonnakohus ka Tartu Halduskohtu 24.01.
18. a määruse seaduslikkust.
19. Käesoleva vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas kaebuse esitaja on kinni pidanud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Halduskohus on enne 24.01.
20. a määruse koostamist pöördunud vastustaja poole, et teada saada kas kaebaja on vaidlustanud käskkirja. Vastustaja on vastanud, et M. Mitrohhin on esitanud ainult märgukirja (tl 5). Halduskohtu pöördumisest ei nähtu isegi seda, millisel kuupäeval väljaantud käskkirja kohta vanglalt infot soovitakse. Seda, millist Viru Vangla käskkirja kaebaja tühistamiskaebusega vaidlustas ja mille osas kohus väidetavalt kohtueelse korra läbimist kontrollis, ei tulene ja Tartu Halduskohtu 24.01.
21. a ja 16.02.
22. a määrustest. Ka mingeid muid distsipliinirikkumisega seotud dokumente, mis on kirjas kaebaja kaebuses, ei ole halduskohus enne määruse tegemist välja nõudnud. Seega ei ole halduskohus kohaldanud uurimisprintsiipi. Üksnes vastustaja elektronkirja alusel, milles selgitati, et M. Mitrohhin esitas märgukirja, on halduskohus leidnud, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus kuulub tagastamisele. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.
23. a määruses nr 3-3-1-32-03 leidnud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või 2 kõrgemalseisvale organile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud. Ringkonnakohtu poolt välja nõutud M. Mitrohhini 23.11.
24. a kaebusest nähtub, et ta vaidlustas temale määratud kartserikaristust, kuna tal ei olnud võimalik teatada sektoris toimunud uputusest. Seega on kaebaja 23.11.2010 kaebusest võimalik välja lugeda, et ta vaidlustas ka temale distsiplinaarkaristuse määramist. Maili Lokk Einar Vene 3 Agu Timmi