2-11-42540/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Ulvi Loonurm, Mare Merimaa Kohtuasja number 2-11-42540 Tsiviilasi J Li hagi M Li vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. juuni 2012 otsus Tsiviilasja hind maakohtus ja 1281,04 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja M Li apellatsioonkaebus nende Hageja J L (isikukood xxxxxxx), seaduslik esindaja Heili Kosenkranius, nõustaja Marko Gläser Kostja M L (isikukood xxxxxx) Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Keelduda M Li apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. Edasikaebe kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik 2 Hageja (s. 10.02.2000) esitas kohtule 23.11.2011 hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja elab oma ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei pea kinni hageja ülalpidamiskohustusest. Hageja elulised vajadused kuus on: eluasemekulud 100 eurot, toidule 80 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, tervishoid 10 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, transport ja sidekulu 10 eurot, koolikohustus 20 eurot, vaba aeg 25 eurot. Kõik kokku 285 eurot. Hageja soovib elatist seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras, so alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 139.01 eurot kuus kuni 31.12.2012.a. ja alates 01.01.2012.a. 145 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni tingimusel, et kui muutub elatise miinimummäär, muutub ka elatise suurus. Elatisest nõustus hageja maha arvama ühekorselt 273 eurot, kuna tunnistas nimetatud kulutuste tegemist kostja poolt hageja ülalpidamiseks. Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja ostab pojale iga kuu riided 80 euro ulatuses, kõneaega ostab 10 euro ulatuses, trenniraha 15 eurot ja taskuraha annab 35 eurot. Samuti on poeg nädalavahetustel ja koolivaheajal tema juures. Oma 14.06.2012 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi PkS § 99 lg 1 ja 2, § 100 lg 2, § 101 lg 1, § 102 lg 2 alusel. Kohus arvestas summadega, mille mahaarvamisega elatisest nõustus hageja. Lapsele antud taskuraha osas leidis kohus, et seda ei saa elatisena arvestada (VÕS § 79 lg 2 ja TsÜS § 8 lg 2). Elatise maksmise kohustust ei saa lugeda täidetuks sellega, et kostja on andnud lapsele taskuraha täpselt teadmata summades (vt ka RKL 3-2-1-3-07 p.12 ja 3-21-172-11 p.10). Vaidlust ei olnud, et lapsele kulub kuus 285 eurot. Teisi alaealisi lapsi kostjal ei ole. Kostja on töövõimeline meesterahvas, kelle võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Kostjale kuulub kinnistu asukohaga Keraamika põik 3, Paikuse alevik, Paikuse vald, Pärnu maakond. Kostja töötab AS-is Timmon ning kostja pangakontolt nähtub, et perioodil 01.06.201109.12.2011.a. (s.o. 6 kuud ja 9 päeva) on pangakontole laekunud kokku 7902,73 eurot (tl.2930). Laekumised on olnud OÜ-lt Tolmetex, OÜ-lt Vakaru Refonda ja töötasu laekumised AS-ilt Timmon ja AQ Lasertool OÜ-st. Samuti on kostja teinud ise arvele sularaha sissemakseid, mis näitab, et kostjal on veel sissetulekuid, mida ta kohtule ei ole avaldanud. Kostja sissetulekute suurus on vähenenud peale elatise maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättesaamist. M L vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu 14.06.2012 otsuse täies ulatuses, paludes alternatiivselt mõista elatisraha välja osaliselt ehk 70 eurot kuus alates kohtulahendi jõustumisest. Tõenditest, sh poolte seletustest kohtuistungil, nähtub, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja tõi välja, kui palju aega on laps regulaarselt tema juures ja et kõik sellega kaasnevad kulud kannab kostja. Lapse ema kostja väidetele vastu ei vaielnud. Lapse ema ja kostja kooselu lõppes 2008, hagi esitati 2011 septembris ilma põhjendamata, miks oli selle ajani võimalik ülalpidamiskulude kandmisel hakkama saada kohtule elatusraha nõuet esitamata. Maakohus ei põhjendanud, miks ei tule elatise suuruse määramisel arvestada seda, kui palju veedab laps aega teise vanemaga. 28.05.2008 kohtuistungil jättis kohus rahuldamata kostja taotluse kuulata üle kostja elukaaslane, kes oleks andnud ütlusi selle kohta, kui palju on kostja asju ostnud ja taskuraha andnud pojale. Kohus pidanuks rahuldama taotluse seetõttu, et tunnistaja ütlused olnuks olulised lapse kostja juures viibimise aja ja sel ajal kantud ülalpidamiskulude tõendamiseks. Kostja jättis kohtuistungil mainimata, et nii enne hagi esitamist kui menetluse ajal on laps olnud tema juures oluliselt rohkem aega. 2012 juunis oli 3 laps pidevalt kostja juures 28 päeva ja juulis peaks korduma sama. Lapse ema töötab kaupluses ja töögraafiku järgi on igal nädalal vähemalt kolmel päeval õhtuses vahetuses. Järgmine kooliaasta algab 01.09.2012 ja neil tööpäevadel, kui lapse ema on tööl õhtuses vahetuses, tuleb laps peale koolipäeva lõppu kostja juurde, on kostja juures ööd ja kostja viib lapse järgmisel hommikul kooli. Laps on ka nädalavahetustel soovinud olla kostja juures. Seega esinevad alused elatise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks. Kostja kulutused lapsele lapse tema juures viibimise ajal on vähemalt 70 eurot (toit 55 eurot, autokütus 10 eurot ja vaba aeg 10 eurot). Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, mille puhul oli hagihind alla 2000 euro, seega oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Hagi esitamine ei ole hageja kohustus, vaid seadusest tulenev õigus. Seetõttu ei saa hagejale ette heita, et ta ajavahemikul 2008 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 11.11.2011 hagi kostja vastu ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, kui tuvastas, et laps elab põhilise aja ema juures ja ema peab teda üleval. Asja materjalidest nähtub, et kostja selgitas oma kirjalikus vastuses, et laps viibib temaga nädalavahetustel ja koolivaheajal (tl 28), lisaks suuliselt kohtuistungil, et üle ühe nädalavahetuse ja vaheaegadel (tl 53). Apellatsioonkaebuses esitatud uusi väiteid, mille kohaselt kostja ei ole lapsest lahuselav vanem ja laps viibib tema juures oluliselt rohkem aega (nt lisaks varem esiletoodule ka kolm tööpäeva, juunis 28 päeva), kostja esimese astme menetluses esile toonud ei ole. Uute asjaolude esitamist ja nende tõendamist ei ole kostja põhjendanud, mistõttu apellatsioonikohtus neile tugineda ei saa (TsMS § 633 lg 5 ja 6). Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse tema elukaaslase ülekuulamiseks selle kohta, et ta on lapsele asju ostnud ja talle taskuraha andnud. Kostja ei täpsustanud, milliste asjade ostmise osas tuleb tunnistaja ütlusi andma. Nagu maakohus õigesti tuvastas, ei oma taskuraha andmine pojale vaidluses tähendust, seetõttu pole tunnistaja ütlustega vajalik seda tõendada. Hagi rahuldamist ei saa mõjutada asjaolu, et kostja lapsega suhtleb ja nädalavahetustel ning koolivaheaegadel enda juurde võtab. Kostja vastavasisulised väited lapsele tehtavate kulutuste kohta esimese astme kohtu menetluses on sedavõrd üldised, et nende pinnalt konkreetseid järeldusi ei ole võimalik teha. Hageja poolt omaksvõetud osas on kohus kulutuste tegemisega 4 arvestanud. Kostja ei ole konkreetselt esile toonud ega tõendanud, millisel viisil ta ülalpidamiskohustust täidab ja millised on sellega kaasnevad kulud. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik hinnata ka seda, kas vastavate kulutuste tegemist saab vajalikuks pidada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Ele Liiv Ulvi Loonurm Mare Merimaa