KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1371 Haldusasi M.E.a kaebus Paldiski Linnavalitsuse 23.05.2012 korralduse nr 164 ja 15.06.2012 korralduse nr 187 tühistamiseks ning Paldiski Linnavalitsuse kohustamiseks algatama Tuule tn 1 kinnistu detailplaneering. Kaebaja — M.E.; Eeldatud vastustaja — Paldiski linn (Paldiski Linnavalitsuse kaudu); Menetlusosalised Eeldatud kolmas isik — OÜ Grand Kapital, esindaja pankrotihaldur Hillar Villers; MTÜ Heategevusfond Uus Laine. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ja kaebuse tagastamine Resolutsioon
- Tagastada M.E.a kaebus.
- Jätta korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
- Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
- M.E. esitas 02.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–5) Paldiski Linnavalitsuse 23.05.2012 korralduse nr 164 tühistamiseks (tl 6–8), Paldiski Linnavalitsuse 15.06.2012 korralduse nr 187 tühistamiseks (tl 9) ja Paldiski linnas aadressil Tuule tn 1 ehitamiseks välja antud ehitusloa tühistamiseks ning Paldiski Linnavalitsuse kohustamiseks algatama Tuule tn 1 kinnistu detailplaneering. Kaebuse kohaselt väljastati pankrotihaldur Hillar Villersile Paldiski Linnavalitsuse 23.05.2012 korraldusega nr 164 projekteerimistingimused Paldiskis Tuule tn 1 kinnistul asuva haiglahoone rekonstrueerimiseks. Paldiski Linnavalitsuse 15.06.2012 korraldusega nr 187 väljastati MTÜ-le Heategevusfond Uus Laine ehitusluba Paldiskis Tuule tn 1 kinnistul asuva haiglahoone 1 rekonstrueerimiseks kirikuks. Nikolai Pitšugin esitas Paldiski Linnavalitsusele 19.06.2012 ehitamise alustamise teatise, märkides kavandatavaks ehitamise alustamise kuupäevaks 22.06.
- Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktide andmisel on oluliselt rikutud ehitusseadust (EhS) ja planeerimisseadust (PlanS). Detailplaneeringu koostamist või selle koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda, kui planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Viie torniga 24 meetri kõrguse kiriku ehitamine Paldiski kesklinnas on oluline muudatus linnaehituslikult olulises piirkonnas. PlanS kohaselt on uue ehitise ehitamisel kohustuslik algatada detailplaneering, mis on aluseks ehitusprojektile. Vaidlustatud projekteerimistingimused ja ehitusluba on väljastatud hoone rekonstrueerimiseks (olemasoleva haiglahoone renoveerimiseks), kuigi tegelikult on Tuule nt 1 kinnistul asunud hoone lammutatud juba
- aastal. Ehitusloa taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid.
- Kaebaja taotles ka Tuule nt 1 kinnistul ehitustegevuse peatamist ja kinnistul endise olukorra taastamist esialgse õiguskaitse korras, põhjendades esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et kaebaja elab Paldiskis Tuule tn 2 esimesel korrusel ning projekteerimistingimuste kohaselt on lubatud kaebaja omandis oleva korteri akende ette ehitada kuni 24 meetri kõrgune hoone, mis eeldatavalt varjab kaebaja kiriku poole jäävas korteris kogu päevavalguse.
- 03.07.2012 kohtunõudega küsis kohus esialgse õiguskaitse taotlusele Paldiski Linnavalitsuse seisukohta. Paldiski linnavalitsus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on alusetu, kuna kaebus on perspektiivitu ning võimalik detailplaneeringu nõuete rikkumine iseenesest kaebaja õigusi ei riku. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramatus mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kaebusest ei nähtu ka see, et rekonstrueeritava hoone kõrgusest tulenevalt rikutakse kaebaja õiguslikult kaitstavat privaatsust. Kaebaja üksnes eeldab, et ehitatav kirik võiks varjata tema päevavalguse. Ehitusprojekti koostaja on tellinud 05.07.2012 Fassaadiprojekt OÜ-lt insolatsioonianalüüsi, mille kohaselt kõigi kirikupoolsete akende insolatsiooninäitaja on maksimaalselt võimaliku kestusega 7 tundi ja 44 minutit ja see säilib endisena ka pärast kiriku ehitamist. Seega on kaebaja kartus Tuule tn 2 elamu korterite insolatsiooni vähenemise ees alusetu. Insolatsiooni pikkus üle 3 tunni on vastavalt EVS 894:2008/A1:2010 „Loomulik valgustus büroo- ja ehitusruumides“ loetud rahuldavaks. Riigikohus märkis 13.06.2003 otsuses nr 3-3-1-42-03, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kehtestatud „Eluruumidele esitatavate nõuete“ punktis 5 toodud nõue eluruumide piisava loomuliku valgustuse kohta ei tähenda tingimata 3-tunnise insolatsioonikestuse tagamist eluruumi iga elutoa ja eraldiseisva köögi aknale. Kohtupraktika on asunud “Eluruumidele esitatavate nõuete” punkti 5 varasema sõnastuse ja Nõukogude Liidus kasutusel olnud normi SNiP 2.07.01-89 alusel seisukohale, et piisavaks tuleb pidada olukorda, kus ruumi insolatsioonikestus on
- aprillil ja
- augustil vähemalt kolm tundi. Teisest küljest on Riigikohus tõdenud, et sõltuvalt kohalikest oludest võib insolatsioonikestust vähendada oluliselt alla kolme tunni. Ehitusloa andmise diskretsioonotsust vastu võttes peab haldusorgan arvestama kõigi asjaosaliste kõigi kaalukate huvidega ning võimalik õiguste piiramine peab olema proportsionaalne. „Eluruumidele esitatavate nõuete“ punkti 5 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö-, ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis tagaks ruumide tuulutamise ning piisava loomuliku valgustuse. Kaasuses Palover vs Võru Linnavalitsus leidis Riigikohus, et seda sätet võib muuhulgas tõlgendada sama sätte varasema sõnastuse järgi, mis kehtestas eluruumis vähemalt 3-tunnise insolatsiooninäitaja. Ka fotodelt on visuaalselt näha, et kirik ei varja päikesevalgust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks oluliselt kolmanda isiku huve, sest ehitustegevuse peatamisega kaasnevad täiendavad kulutused. Kiriku ehitamine on avalikes huvides.
- 12.07.2012 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 44–45). Kohus leidis, et vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolule ei ole kaebaja oma oletuslikku õiguste rikkumist põhjendanud ega esitanud õiguste rikkumise tõendamiseks ühtki tõendit. Samas on kohtule esitatud Fassaadiprojekt OÜ poolt koostatud insolatsioonianalüüs, millest nähtuvalt säilib kaebaja elumaja kirikupoolsete akende insolatsiooninäitaja olemasolevana ka pärast kiriku ehitamist. Seega, et kohtu 2 käsutuses puuduvad tõendatud andmed, mille põhjal saaks järeldada, et kaebaja õigus piisavale loomulikule valgusele võiks saada rikutud, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kohus märkis määruses, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust pelgalt see, kui vaidlustatud haldusaktid on objektiivselt õigusvastased, kui need ei riku kaebaja õigusi. Samuti piiraks ehitustegevuse eesmärgitu peatamine ebaproportsionaalselt Tuule tn 1 kinnistu omaniku õigusi ja huve.
- 26.07.2012 esitas kaebaja kohtule täiendavad selgitused 14.07.2012 kättesaadud määrusele haldusasjas nr 3-12-
- Esitatud selgitustega on kaebaja esitanud täiendavad põhjendused kaebusele ning taotlenud kohtult teistkordselt esialgse õiguskaitse korras Tuule tn 1 kinnistul ehitustegevuse peatamist. Ühtlasi loobub kaebaja endise olukorra taastamise nõudest, kuid taotleb detailplaneeringu algatamist või linnapargi planeeringuala laiendamist Tuule tn 1 kinnistule. Kaebaja palus kohtul pikendada ringkonnakohtusse edasikaebamise tähtaega seoses halduskohtule täiendavate selgituste andmisega. Kaebaja märgib täiendavates selgitustes, et kui hoone ehitatakse praegustel tingimustel valmis, pole kaebaja õigusi enam kohtuotsusega võimalik kaitsta. Ehitatakse ebaseaduslikult ja läbimõtlemata, PlanS-ga kaebajale ettenähtud seaduslikku õigust eirates. Kaebajal on õigus elada linnas, kus täidetakse Eesti Vabariigi seadusi. Riivatud on kaebaja õiglustunnet, kuna linnavolinikud ja linnavalitsuse liikmed juhivad linna võltsitud dokumentide alusel. Piiratud on kaebaja seaduslikku õigust olla kaasatud avaliku ruumi planeerimisel. Kohalik omavalitsus ei anna infot kaebaja naaberkinnistutel kavandatavate ja tehtavate tegevuste kohta, kaebajal pole võimalik kaitsta oma õigusi ja pole täidetud kaebaja õigus olla informeeritud. Algatatud on Linnapargi kinnistu detailplaneering ja pole teada, mismoodi muutub kaebaja elukeskkond kui need planeeritud ja planeerimata tegevused koos realiseeritakse, sest Linnapargi planeeringut pole avalikustatud. Tuule tn 1 planeering aga puudub. Analüüsimata on müratase kaebajale kuuluvas korteris. Kaebajal on kaasasündinud südamerike ja ta ei talu puhkepäevade hommikul vastu oma akent kirikukellade löömist. Paldiski linnavolinikud ja linnavolikogu liikmed on enda isiklikes huvides korruptiivselt ja teiste inimeste õigusi rikkudes ära kasutanud oma ametiposte selleks, et kindlustada järgmistel valimistel hea valimistulemus. Ehituse peatamine ei ole kinnistu omaniku õiguste ebaproportsionaalne piiramine, kuivõrd kinnistu omanik MTÜ Heategevusfond Uus Laine juhataja Nikolai Pitšugov teadis Paldiski linnavolikogu esimehena, et valeandmete esitamine ja selle alusel saadud kehtetu ehitusloa põhjal ehitamise alustamine on tema teadlik risk pahauskse tegevuse tõttu. Kulutusi tõendatakse kuludokumentidega mitte peatöövõtja tõendiga, mistõttu ei saa ehitaja tõendit tehtud kulutuste kohta võtta tõsiselt. Paldiski Linnavalitsus on vastuses kaebaja taotlusele keskendunud ainult võimalikule päikesevalguse vähenemisele, jättes tähelepanuta kaebuse esitamise muud põhjused. Sisulist ja põhjalikku analüüsi kiriku ehitamiseks pole enne ehitamise alustamist tehtud, sest insolatsioonianalüüs on tehtud alles pärast kaebuse esitamist. Paldiski linnavalitsus on küll taotlenud terve hulga kinnistuid riigilt tasuta linnale sotsiaalobjektide tegemiseks aga tegelikult pole linnas ühtegi kino, teatrit, kultuurimaja, tantsusaali, noortemaja ega huvikeskust ja linnale antud kinnistud on enamasti sattunud linnajuhtide või nende firmade kätte. Endise allveelaevnike õppekeskuse hoone kohal, mille linnapea Kaupo Kallas taotles noortekeskuseks, laiub nüüd Paldiski Tehnopark, mille huvisid esindab Paldiski linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov. Teadmata on, millised kinnistud olid kiriku ehitamiseks arutlusel, kes ehitamise asukoha ja mille alusel otsustas. Kaebajale Paldiski linnavalitsusest kiriku projekti koopiat ei väljastatud. Projekteerija Hendrikson ja Ko vastas kaebajale, et projekt pole veel valmis, kuid lähipäevil antakse see MTÜ-le üle ning kolmandatele isikutele pole projekteerijal lepingu järgi õigust kiriku projekti väljastada. Ehitus käib aga juba hoogsalt. Paldiskis on juba muinsuskaitselise väärtusega Õigeusu kirik olemas. Avalikes huvides oleks ehitada kultuurimaja, noorte huvikeskus või olemasolev Õigeusu kirik korda teha. Kui valimisliit ja MTÜ heategevusfond Uus Laine kannavad sama nime ja sama logo ning volikogu esimees ei esinda mitte Paldiski linna, vaid MTÜ-d, on tegemist valimisliidu Uus Laine varjatud rahastamisega.
- 29.08.2012 määrusega jättis kohus 26.07.2012 esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, paludes kaebajal tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõiv. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale, et ei saa 3 esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamiseks ettenähtud 15-päevast tähtaega pikendada, kuna märgitud edasikaebetähtaeg tuleneb seadusest. Kohus selgitas kaebajale edasikaebevõimalusi ja juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kohus võib jätta läbi vaatamata taotluse, mis on juba sama kohtu poolt varasemalt lahendatud ning taotlus on esitatud varasema avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel.
- 02.09.2012 tasus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu.
- HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Sisuliselt saab kohus taotlust lahendada aga vaid juhul, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on aga lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud HKMS §-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestada tuleb veel ka muude üldiste lubatavuse eeldustega, milleks muuhulgas on HKMS § 55 lõikest 3 tulenev keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab kohus selle läbi vaatamata jätta.
- Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks. 9.1 Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimusi ning ehitusluba väljastavaid korraldusi, leides, et väljastatud ehitusloa alusel ehitatakse ebaseaduslikult ja läbimõtlemata, eirates PlanS-ga kaebajale ettenähtud seaduslikku õigust olla planeerimismenetlusse kaasatud. Halduskohtuliku kaebeõiguse üldregulatsiooni sisaldavast HKMS § 44 lõikest 1 tuleneb, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Üldjuhul näevad ka eriseadustes paiknevad erisätted kaebeõiguse kohta ette, et kohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et rikutud on tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui eriseadustes ei ole ette nähtud, kes võib halduskohtusse kaebuse esitada, juhindutakse samuti HKMS § 44 lõikest
- Seega, PlanS § 26 lõikest 1 tulenev subjektiivsete õiguste riivest sõltumatu igaühe kaebeõigus planeeringu vaidlustamiseks ei laiene ehitusloa vaidlustamisele ning selle osas tuleb juhinduda HKMS § 44 lõikest
- Seetõttu ei pea kohus käesolevas kaebuses ja selle täiendustes sisaldavaid väiteid avalike huvide realiseerimise kohta asjakohaseks. 9.2 PlanS § 9 lg 2 punkti 2 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine, millega sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse kindlaks järgmised küsimused: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused (EhS § 19 lg 1 p 2). Konkreetse ehitustegevusega seonduvat reguleerib aga ehitusluba, mis EhS § 22 lõike 1 kohaselt annab õiguse püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa, rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa või lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Detailplaneeringu menetlusse puutuvad otsused või detailplaneeringut kehtestav otsus ja ehitusluba on erineva eesmärgi ja reguleerimisesemega haldusaktid. Seega ei saa ehitusloa andmise menetlust samastada planeerimismenetlusega ning võimaliku planeeringumenetluse nõuet rikkuva ehitusloa väljastamist planeerimismenetluses tehtava otsusega. Detailplaneeringu kohustusega aladele ilma planeeringumenetluse läbimiseta väljastatud ehitusluba ei anna kaebajale iseenesest alust projekteerimistingimuste ja ehitusloa vaidlustamiseks. Vastupidine 4 tõlgendus viiks sisuliselt järelduseni, et ehitusloa tühistamist võivad halduskohtus taotleda kõik, kes leiavad, et see on vastuolus kehtiva planeeringuga või PlanS-ga. Selline järeldus lahkneks aga oluliselt HKMS §-s 44 väljendatud halduskohtumenetluse põhimõttest, mille kohaselt isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest sõltumatu kaebeõigus saab olla üksnes seaduses otse ette nähtud erand. Kohus möönab, et juhul, kui ehitusluba väljastatakse detailplaneeringu kohustusega alale ilma planeeringumenetluse läbimiseta, võib olla raskendatud praktikas PlanS § 1 lõikes 2 väljendatud eesmärgi realiseerumine, milleks on tagada, et ruumilise planeerimise ja ehitamise tingimused arvestaksid võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. See tuleneb aga asjaolust, et planeeringu kehtestamise otsuste suhtes ettenähtud erandlikku igaühe kaebeõigust ei ole seadusandja laiendanud ehitusloa menetluse ega ehituslubade vaidlustamisele. 9.3 Kaebaja on märkinud, et ehitatav kuni 24 meetri kõrgune hoone varjab eeldatavasti kaebaja kiriku poole jäävas korteris kogu päevavalguse ning kaebaja ei talu kaasasündinud südamerikke tõttu puhkepäevade hommikul vastu oma akent kirikukellade löömist. Kohus selgitab puhta keskkonna säilimise õigusega seoses, et iseseisev subjektiivne õigus saab kujuneda siis, kui õiguslikult on fikseeritavad sellist keskkonda iseloomustavad näitajad ja igaühe talumiskohustus keskkonnamõjurite suhtes. Kehtivast õigusest ei ole aga tuletatav isiku õigus keskkonnanäitajate piirväärtusi mitteületavate häiringute ärahoidmiseks. Iseenesest ei keela asjaõigusseaduse (AÕS)
- peatüki
- jao
- jaotise sätted naabrite valguse levimist piiravate ehitiste püstitamist. Kaebaja kui naabri õigusi saaks rikkuda üksnes elukeskkonna muutmine ulatuslikul määral. Kohtule esitatud insolatsiooni analüüsist selgub, et Tuule tn 2 elumaja kirikupoolsete akende insolatsiooni näitaja säilib olemasolevana ka pärast kiriku ehitamist. Kaebaja oma oletuslikke hirme valguse vähenemise osas mistahes tõenditega põhistanud ei ole. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse või saada piiramata mahus loomulikku valgust. Kaebusest ei nähtu, et rekonstrueeritava hoone kõrgusest tulenevalt oleks rikutud ükski kaebaja õiguslikult kaitstav õigus. Kaebuse toodud võimalike negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus ei ole selline, millega saaks kaebajale kaasneda kehtiva seadusega kaitstav omandiõiguse riive. Kohus rõhutab, et pelgalt miljöö (kirikukellade löömine nädalavahetuse hommikul) säilimine pole subjektiivne õigus, mida ehitusloa tühistamise menetluses saaks kaitsta. Ehitusloa tühistamiseks saab naaber esitada kohtule kaebuse omandiõiguse kaitseks. Kaebaja ei ole viidanud kuidas rikub kirikukellade löömine nädalavahetuse hommikul kaebaja omandiõigust. Kaebaja ei ole ka esile toonud, kas ja mil määral kirikukelladest tulenev müra ületaks kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid või muudaks elukeskkonda kiriku läheduses sedavõrd, et saaks endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Üksnes üldsõnalised põhistamata väited õiglustunde riivamisest ning elukorralduse või terviseseisundi muutumisest elukoha läheduses toimuva ehitustegevuse tõttu või ehitustegevuse tulemusena rajatud hoone tõttu ei anna kaebajale kaebeõigust iseenesest. 9.4 PlanS § 10 lõike 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Selline ettepanek tehakse kohalikule omavalitsusele ja ettepaneku menetlemine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Ettepaneku esitamisega ei kaasne samas vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine, kuivõrd kohalik omavalitsus võib planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda. Kaebajal on õigus detailplaneeringu algatamiseks kohustamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda alles pärast seda, kui kohalik omavalitsus on detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldunud. Antud juhul ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks Tuule tn 1 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlusega kohaliku omavalitsuse poole pöördunud ega nähtu ka omavalitsuse keeldumist. Seega puudub kaebajal ka Tuule tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise kohustamiseks kaebeõigus.
- Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada.
- Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate 5 subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.
- Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik Kohtunik 6