lg 2 sätestab, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et avaldaja nõuet ja esialgse õiguskaitse avalduses toodud asjaolusid arvestades on avaldaja taotletud abinõud põhjendatud. Avaldusele lisatud kaardiserveri väljatrükist nähtuvalt asub avaldajale kuuluv XXX kinnistu eemal avalikult kasutatavatest teedest ja sellele viib puudutatud isikule kuuluva XXX kinnistut läbiv tee. Kuna avaldaja kinnistul puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele, tuleb temale tagada mõistlik juurdepääs üle naabruses asuvate kinnistute. Selline avaldaja õigus tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lgst
lg-st 2 sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Tartu Maakohus on määruses märkinud, et: „avaldaja kinnitusel ei ole puudutatud isik teda alates kinnistu omandamisest kinnistule enam lasknud“ ja antud kinnitusest tulenevalt on maakohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus on põhjendatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et avaldaja kinnitus ei ole piisav määruse põhjendus. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et antud väide vastab tõele, kuigi tõendamiskoormis on avaldajal. Avaldajal oleks olnud võimalik esitada näiteks e-kirjavahetust, milles puudutatud isik keelab avaldajal tee kasutamist, fotosid, millelt nähtuks, et puudutatud isik on tee üles kaevanud, tõkkeid seadnud vms; 2) on maakohus leidnud, et „kuna avaldaja kinnitusel puudutatud isikuga kokkuleppele tee kasutamise osas ei ole saadud, on avaldaja õiguste ja huvide tagamiseks oma kinnistu kasutamisel vajalik esialgse õiguskaitse korras tagada temale juurdepääs“. Maakohtu põhjendus rajaneb üksnes avaldaja paljasõnalisel kinnitusel – avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on püüdnud kokkulepet saavutada. Määruskaebuse esitaja märgib, et läbirääkimisi ei ole peetud. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi ettepanekut tee kasutamise ega tasu kokkuleppe osas; 3) on maakohus oma määruses märkinud, et „avaldaja kinnitusel on puudutatud isik lubanud tee üles künda“. Antud väide on tõendamata ning tähelepanu tuleks juhtida, et avaldaja 8. juuni 2012 avalduse p 1.5 kohaselt „… teed kasutab sissesõiduteena ka puudutatud isik ning kinnistu „Ivani“ omanik oma majani pääsemiseks“. Ei ole loogiline, et puudutatud isik hakkaks nimetatud teed üles kündma, kui ta ise seda sissesõiduks kasutab. Antud vastuoluga ei ole maakohus määruse tegemisel arvestanud; 4) on maakohus rikkunud
lg-st 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus on määranud, et avaldajale tagatakse ajaliselt piiramatu juurdepääs läbi puudutatud isiku kinnisasja jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega. Antud abinõu on puudutatud isiku suhtes äärmiselt koormav. Kõnealuse tee puhul on tegemist hobuteega, mitte raskeveokitele mõeldud teega. Raskeveokitega liiklemine võib pöördumatult teed kahjustada, mistõttu võib puudutatud isikule tekkida märkimisväärne kahju; 5) ei selgu avaldusest ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest, millised on avaldaja õigustatud huvid, sest pole nimetatud, millega avaldaja konkreetselt tegeleb. Avaldaja on abstraktselt märkinud, et kavatseb midagi toota. See ei pruugi tähendada, et „avaldajal on vältimatu vajadus pääseda kinnistule ligi transpordivahenditega /…/ tootmistegevuse spetsiifikast võib tekkida vajadus kinnistule transpordivahenditega juurde pääseda ka väljaspool tavalisi kellaaegu või tööpäevi“; 4 6) ei ole maakohus arvestanud, et eelmärke kandmisega kinnistusraamatusse tekib olukord, kus puudutatud isiku kinnistu väärtus langeb ning kinnistu müügi XXX vi tekkimisel on kinnistu müük oluliselt raskendatud, kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt on kolmandal isikul õigus kinnisasja suhtes. Maakohus ei ole analüüsinud, kas juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus siiski eksisteerib, koormab avaldaja poolt taotletud abinõu puudutatud isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada avaldaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks; 7) võib kohus
lg 1 kohaselt teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kui käesolevale määruskaebusele vaatamata jääb esialgse õiguskaitse kohaldamine jõusse, võib puudutatud isikul tekkida kahju. Raskeveokitega liiklemisel tekivad teele sügavad rööpad ja tee all olev maa hakkab ilmselt vajuma. Nimetatud tagajärjed põhjustavad kinnistu väärtuse languse ja tee remondivajaduse. Kui kohus peaks leidma, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oli põhjendatud, palub puudutatud isik kohtul nõuda avaldajalt tagatist puudutatud isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel; 8) on maakohus tuletanud avaldaja õigused AÕS § 156 lg-st
lg 2 sätestab, et hagi tagamise avaldust tuleb põhistada.
sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis. Seega võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kasutada taotluses esitatud põhistust; 3) ei XXX vinud vastustaja oodata juurdepääsutee üle peetava vaidluse jätkumist ning pöördus seetõttu viivitamata kohtusse. Kokkuleppe saavutamata jätmist näitab juba see, et määruskaebuse esitaja ei ole üles näidanud mingit tahet kokku leppida ning on vastanud keelduvalt vastustaja kompromissettepanekule; 4) ei ole määruskaebuse esitaja tagatise andmise taotlust põhistanud ega toonud välja konkreetseid asjaolusid, mis on aluseks tagatise andmisele. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles võib kahju seisneda, kuna ka määruskaebuse esitaja kasutab sama teed raskeveokite ja traktoritega sõitmiseks. Tagatise andmist ei ole õigesti taotletud; 5 5) tuleb määruskaebuse esitaja väide tasu määramise kohta jätta tähelepanuta. Nimelt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada asjas tehtava kohtulahendi täitmist ehk avaldaja nõuet, mitte hakata asja sisuliselt lahendama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning sama paragrahvi lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti; esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
§-le 6183 võib kohus asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset. Antud juhul on tegemist hagita asjaga ning esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada
7.
lg-st 1 tuleneb, et esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et seadusest tulenevalt ei ole avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades kohaldatav
Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset avalduse alusel või omal algatusel ning esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on olemasoleva olukorra või seisundi säilitamine või ajutiselt reguleerimine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel puudub hagimenetlusele omane vastaspool ja eelduslikult arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärki ei saa tekkida puudutatud isikutel olulist kahju. Seetõttu on maakohus jätnud õigesti avaldajalt tagatise nõudmata ning määruskaebuse esitaja vastupidine väide on alusetu. 8.
lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida. Asja materjalidest nähtuvalt esitas GRG OÜ avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seetõttu, et puudutatud isik EKSO AGRO OÜ takistab avaldaja juurdepääsu talle kuuluvale kinnistule üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja ning on ähvardanud juurdepääsutee üles künda, kuid avaldajal puudub teine juurdepääs oma kinnisasjale. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt oleks avaldaja pidanud esitama tõendeid selle kohta, et puudutatud isik keelab tee kasutamist, ja samuti selle kohta, et avaldaja on püüdnud kokku leppida puudutatud isikuga tee kasutamise osas. 6 Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on oma avalduses põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja oleks pidanud esitama tõendeid oma põhistuse kinnitamiseks, on ebaõige. Avaldaja on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse kohtule usutavaks muutnud. Isegi siis, kui juurdepääs üle puudutatud isiku kinnisasja ei oleks ainuvõimalik juurdepääs, saaks esialgse õiguskaitse rakendamine kuuluda tühistamisele üksnes siis, kui mõni muu juurdepääs oleks vastava kinnisasja omaniku jaoks puudutatud isiku jaoks tekkiva negatiivse mõjuga võrreldes oluliselt vähem koormavam ning õigussuhte esialgsest reguleerimisest tekkiv mõju oleks puudutatud isiku jaoks lubamatult suur. Selliseid asjaolusid ei ole puudutatud isik esile toonud. Maakohus leidis, et avaldaja tõi kohtu ette õigussuhte esialgse reguleerimise eelduseks olevad asjaolud – juurdepääsu vajadus, selle puudumine, üle puudutatud isiku kinnisasja kulgeva juurdepääsu võimalikkus ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei kahjusta puudutatud isiku õigusi lubamatult. Olukorras, kus avaldaja sellised asjaolud kohtu ette tõi ning nende esinemise usutavaks muutis, oleks puudutatud isik pidanud esitama asjaolud, mille alusel oleks kohus pidanud jõudma vastupidisele järeldusele. Selliseid asjaolusid puudutatud isik kohtu ette toonud ei ole.
lg 2 viimase lause järgi esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või 7 hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Lähtudes
Viivi Tomson 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.