3-11-808/43

3-11-808 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Annika Vendik

1. veebruar 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-808 Haldusasi H. H´u kaebus, milles kaebaja taotleb: - - Asja läbivaatamise kuupäev tühistada Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni 26.01.2011-27.01.2011 protokolliline otsus kaebaja vaide rahuldamata jätmise kohta; tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17.02.2011 vaideotsus nr 1.1-12/87; välja mõista Lääne Prefektuurilt kaebajale saamata jäänud töö- ning puhkusetasu.
2. veebruar 2012 Menetlusosalised Kaebaja: H. H ja tema esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Vastustajad: Lääne Prefektuur Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata H. H kaebus haldusasjas nr 3-11-
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. veebruaril
5. ASJAOLUD 14.01.2011 teatas Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht kaebajale, et Pärnu Politseijaoskond ei esita H. H edutamiseks (tl 9). 1 3-11-808 20.01.2011 esitas H. H edutamiskomisjonile vaide teatele tema edutamata esitamise jätmise kohta (tl 10-11). 26.01.-27.01.2011 edutamiskomisjoni istungi kohta koostatud protokolli kohaselt toimus istungil H. H vaide arutelu, mille tulemusel otsustati jätta vaie rahuldamata (tl 12-13). 03.02.2011 esitas H. H edutamiskomisjoni protokollilisele otsusele vaide Politsei- ja Piirivalve edutamise üldkomisjonile (tl 15-17). 17.02.2011 vaideotsusega Politsei- ja Piirivalve edutamise üldkomisjon kaebaja vaideotsust ei rahuldanud (tl 18, 19). 30.03.2011 postitas H. H kohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 17.02.2011 vaideotsuse tühistamiseks (tl 6-7). 25.04.2011 käiguta jätmise määruses paluti kaebajal täpsustada, kas kaebuse eesmärgiks on ka Pärnu politseijaoskonna juhi 14.01.2011 teate ja Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni protokollilise otsuse vaidlustamine (tl 32-33). 06.06.2011 esitas kaebaja täpsustuse, mille kohaselt taotleb tunnistada kehtetuks 17.02.211 vaideotsus (tl 40-41). 19.07.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ( tl 43). 15.08.2011 esitas Politsei- ja Piirivalveamet vastuväited kaebusele (tl 46-49). 17.10.2011 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 57-58). 28.10.2011 esitas H. H kohtule taotluse määrusega antud tähtaja pikendamiseks ning selgitas, et on oma esindaja kaudu soovinud nii Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni kui ka Politseija Piirivalve edutamise üldkomisjoni otsuse tühistamist ning saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu väljamõistmist (tl 60-63). 01.11.2011 määrusega võeti kaebaja nõuded menetlusse, küsiti vastustaja arvamust täiendavalt esitatud nõuete tähtaegsuse osas ning lükati edasi kohtuotsuse teatavaks tegemise kuupäev (tl 65-66). 14.11.2011 vastuses leidsid vastustajad, et taotluste esitamisel on tähtaegadest kinnipeetud ja esitasid vastuväited kaebusele (tl 69-70). 02.12.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 73-74). 26.01.2011 täpsustas kaebaja kaebust (tl 80). 20.01.2012 määrusega uuendati asjas menetlus, hinnati kaebaja poolt menetluse käigus täiendavalt esitatud nõude tähtaegsust ning otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 82-85). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub kaebuses arvesse võtta tema kirjalikud vastuväited, mis on esitatud vaidemenetluses. Käesoleval juhul ei ole vaiete lahendamisel igakülgselt uuritud asjas olulisi asjaolusid. Vaideotsuses on asutud seisukohale, et edutamise korral peavad politseiametniku töötulemused olema head, kuid vahetu juhi hinnangul ei ole kaebaja töötulemusi hinnatud headeks ning seega on kaebaja puhul täitmata edutamiseks vajalikud nõuded. Edutamiskorra p 10.1 käsitleb ka muid nõudeid. Antud juhul ei ole kaebaja distsiplinaarkorras karistatud ning töödistsipliiniga tal probleeme ei ole. Kaebajal ei ole probleeme tööülesannete täitmisega, kaebaja tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. 27.01.2011 anti kaebajale politsei teenistusrist – 15 aastase laitmatu teenistuse eest, mistõttu ei vasta tegelikkusele vastustaja väited selle kohta, et tema töötulemused ja käitumine ei ole kooskõlas politsei põhiväärtusega. Kaebajale on teadmata millistel motiividel on selline iseloomustus edutamiskomisjonile esitatud. Vastustaja ei ole püüdnudki tekkinud vaidluse asjaolusid endale selgeks teha. Vaatamata sellele, et politseiametnikul puudub õigus nõuda enda edutamist, ei võta ükski 2 3-11-808 edutamiskomisjon kaebajalt õigust edutamisotsustuste õiguspärasele ja õiglasele menetlemisele. Kaebaja 28.10.2011 esitatud väidete kohaselt sai otsusest teada üksnes tänu enda initsiatiivile. Kui politseiametnikul on olemas vastavad kutsesobivusnõuded ja ka muud normid on täidetud, siis ei ole edutamiskomisjoni otsus mitteedutamise kohta objektiivne. Politseisüsteemis jagatakse karjäärisüsteemis teenistusastmeid nägude järgi – kui julged oma arvamuse ja õiguste eest seista , siis oledki mittekõlbulik. Keegi ei julge oma õiguste eest seista, sest siis on edasisel karjääril kriips peal. Kaebaja hinnangul on tema töötulemused head. Juhtkonna otsusega on kohustuseks teha 30 materjali kuus, kui nii palju ei ole kokkuvõtete ajaks tehtud, siis juhtkonna arvates tööd tehtud ei ole. Kohustus on teha vahetuse jooksul kaks protokolli. Samas tuleb teha ka muud tööd vahetuse jooksul. Kaebaja on seisukohal, et tema töötulemustele antud hinnang on subjektiivne, mitte objektiivne. Juhtkond soosib samu ametnikke nii tänukirjade kui ka preemiate maksmisel. Edutamisekorra järgi oli võimalus kõrghariduse omandamisel saada edutatud kui on esitatud vastav diplom. Kaebaja on õppinud väga heades ülikoolides, kuid ei lõpetanud kooli 31.12.
6. Kaebaja väidetel oleks politseisüsteemi jaoks pidanud kaebaja lõpetama Sisekaitseakadeemia. Kaebuse 26.12.2011 täienduste kohaselt on kaebaja seisukohal, kui komisjon oleks teinud õiglase otsuse ja kaebajat oleks edutatud, siis oleks kaebaja järgmiseks teenistusastmeks ülemkonstaabel ning tema teenistusastme suuruseks oleks olnud 94,59 eurot kuus. Seega oleks kaebaja saanud 44,74 eurot enam töötasu alates 01.01.
7. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. ATS ega PPVS ei näe ette täpset menetluskorda edutamise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. PPVS § 54 lg 2 annab ülendamise eeldused. Peadirektori käskkirjaga nr 517 on kehtestatud edutamise nõuded, politseiametniku hindamise menetluskord ja edutamiskomisjoni otsuse vaidlustamise kord. Politseiniku kutsesobivusnõuded on kehtestatud siseministri 14.12.2009 määrusega nr
8. Edutamiskomisjoni otsus on kohtus vaidlustatav. Edutamiskorra p 11.3 kohaselt pidi vahetu juht otsustama 17.01-ks politseiametniku edutamiseks esitamise, millele võis esitada vaide ning mida komisjon pidi lahendama jaanuari lõpuks. Antud juhul teatas vahetu juht kaebajale tema edutamiseks mitteesitamisest, millele kaebaja esitas vaided, mis vastustajate poolt lahendati. Kohtupraktikast tulenevalt on edutamisotsused hinnangulised otsused, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud koguses. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimisekohustuse täitmise osas. Asjas ei ole vaidlust selles, et vastustajad on kinni pidanud korraga ettenähtud tähtaegadest ja õigeaegselt teavitanud kaebajat tema suhtes vastuvõetud otsusest. Vaidlus on selles, kas PPA üldkomisjon vaatas vaide läbi lähtudes objektiivsetest hindamise kriteeriumitest ja kas otsuseni jõuti kaalutlusõiguse teostamise tulemusel. Ühtegi asjakohatut ega sobimatut kaalutlust vaideotsusest ei nähtu. Üldkomisjonile edastati vaide läbivaatamiseks kogu vajalik dokumentatsioon. Edutamise korra järgi hinnatakse lisaks formaalsetele nõuete täitmisele edutatava töötulemusi, suhtumist töösse ja enesetäiendamisse ning käitumise kooskõla põhiväärtustega ja töödistsipliini järgimisele. Karjaäär on politseiniku võimalus, mitte kohustus. Tegemist on kahe osapoole tegevusega. Antud juhul jõudis komisjon järeldusele, et kaebaja töötulemused ei vasta edutamiseks vastavatele nõuetele. Vastustajatel ei olnud alust kahelda vahetu juhi hinnangus oma alluvale. Edutamiskomisjon kaalus kõiki edutamise eeldusi, toimus arutelu ja hääletamine. Protokollis on kajastatud edutamiskomisjoni põhjendused. Heade töötulemuste puudumine ei tähenda distsipliini rikkumist. Otsuse tegemisel ei ole lähtutud üksnes vahetu 3 3-11-808 juhi hinnangust, kes ei olnud kummagi komisjoni liige ega saanud seega mõjutada komisjoni tööd. Arvamuse on ka andnud Pärnu politseijaoskonna juht ja teised komisjoni liikmed. Üldkomisjoni töös osalesid ka teiste prefektuuride esindajad, kes tutvusid kaebuse esitaja kohta esitatud andmetega ning talle antud hinnanuga üldkomisjoni üldkoosolekul. Vastustaja hinnangul on kaebaja väited edutamissüsteemi ebaõiglusest kaebaja subjektiivne ja emotsionaalne hinnang. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Teenistusastme ülendamine ei toimu automaatselt, vastustajal ei ole kohustust ametniku edutada. Vastustajale ei saa ette heita, et kaebaja ei kvalifitseerunud haridusega, mistõttu tema suhtes ei rakendatud teenistusastme vastavusse viimist. 01.01.2010 jõustus PPS, millega muudeti teenistusastmete süsteem ja teatud ametnikud sattusid olukorda, kus nende ametiaste muutus või kadus. Antud juhul ei olnud tegu edutamisega, vaid teenistusastmete süsteemi korrastamisega. Antud asjaolu ei saa olla komisjoni töö ebaobjektiivsuse näitajaks. Arusaamatu on kaebaja nõue palga ja puhkusetasu osas. Kui edutamiskomisjonide töös oli puuduseid, siis kohus tühistab kaevatavad otsused, kuid sellega ei ole isik automaatselt ülendatud, sest kohus ei saa edutamist läbi viia. Kaebaja teenistusaste ja ametikoht ei muutu. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolev vaidlus tuleneb kaebaja teenistuse kohta edutamiskomisjonide poolt vastuvõetud otsustusest, millega kaebaja jäeti kaebaja hinnangul õigusvastaselt edutamiseks esitamata ning tal jäi nimetatud otsuste tõttu saamata töötasu. Lähtudes ATS § 160 lg 1on ametnikul halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Kaebaja vaie jäeti vaideotsusega rahuldamata ning kaebaja sai otsuse kätte 01.03.2011 (tl 18). Kaebus on postitatud 30.03.
9. Seega on kaebus esitatud ühekuulise tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Ametnike edutamise üldine kord on sätestatud ATS §-s
10. Politsei ja piirivalve seaduse
11. jagu sätestab politseiteenistuses teenistusastme muutmise alused. Nimetatud seadustest ei tulene täpsemat menetluskorda edutamise ettevalmistamiseks, otsustamiseks ega seda, millisele informatsioonile edutamisotsustus peab tuginema. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et antud juhul kuulub kohaldamisele Politseija Piirivalveameti peadirektori poolt kinnitatud „Edutamise kord“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes), mis reguleerib politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimusi ja korda (tl 20-26). Korra p 11 sätete kohaselt annab vahetu juht hinnangu politseiametniku edutamiseks või mitteedutamiseks. Oma otsusest teatab vahetu juht politseiametnikku tulenevalt korra p 11.3 hiljemalt
12. jaanuariks. Pärnu politseijaoskonna juht teatas kaebajale 14.01.2011, et jaoskond ei esita teda edutamiseks (tl 9). Korra p 11.4 tulenevalt on politseiametnikul, kelle kohta edutamise ettepanekut ei esitatud, õigus küsida vahetult juhilt põhjendusi. Kaebaja vaidest selgub, et politseijaoskonna juht on kaebajaga vestelnud probleemidest, millised juhtkonna arvates kaebaja töös esinevad (tl 10). Politseiametnikul on korra p 11.5, 11.6 alusel õigus esitada edutamiskomisjonile vaie vahetu juhi poolt edutamisettepaneku esitamata jätmise peale, komisjon vaatab vaide läbi ning teavitab vaide läbivaatamise tulemustest selle esitajat hiljemalt jaanuari viimasel tööpäeval. 4 3-11-808 Pärnu Prefektuuri edutamiskomisjon vaatas kaebaja vaide läbi oma 26.01-27.01.2011 istungil. Istungil võeti vastu ühehäälselt otsus vaide rahuldamata jätmise kohta (tl 12-14). Korra p 11.7 tuleb vaide rahuldamata jätmisel prefektuuril edastada vaie üldkomisjonile. 03.02.2011 esitas kaebaja edutamiskomisjonile vaide lisa, mida Politsei- ja Piirivalveamet arutas 07.02.2011 edutamiskoosolekul ning otsustas jätta rahuldamata (tl 15—17, 18, 19). Kaebaja vaiete lahendamiseks on edutamiskomisjonides läbiviidud istungid, mis on protokollitud ning protokollides kajastub istungi läbiviimise käik, arutelud ja vastuvõetud otsused. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on kaebaja edutamise küsimuse menetlemisel kinnipeetud korraga sätestatud menetluskorrast. Arvestades korra III peatükis kirjeldatud edutamise nõudeid tuleb isiku edutamisel kaaluda nii objektiivseid nõuded (teenistusastmete vanus, haridus- ja kvalifikatsiooninõuded, tervisenõuded, eri-ja füüsilise ettevalmistamise nõuded) kui ka nõuded, mida ei saa hinnata objektiivsete kriteeriumide põhjal (muud nõuded). Seega on ametniku edutamise otsustamiseks pädeval ametiisikul/komisjonil ulatuslik kaalumisruum ning tegemist on suures osas hinnangulise otsusega. Nimetatud otsustuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku selliste hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas (Riigikohtu halduskolleegiumi
13. mai 2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-08). Hinnates Lääne Prefektuuri edutamiskomisjonis kaebaja vaide lahendamisel toimunud arutelu, oli komisjoni otsuse tegemise aluseks teave, mis sisaldas nii subjektiivseid hinnanguid kui ka teavet objektiivselt mõõdetava tööpanuse kohta. Peale aruelu oli eitav otsus edutamiseks esitamise taotluse suhtes üksmeelne. Politsei- ja Piirivalveameti edutamiskomisjoni koosoleku protokolli kohaselt tutvustati kaebaja vaiet istungil (tl 19) . Arvestades seda, et Politsei- ja Piirivalveameti edutamiskomisjonile edastati Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni vaide menetlemisega seotud materjalid, kujunes edutamiskomisjoni hinnang kõikide asjas oluliste materjalide alusel. Politsei- ja Piirivalveameti edutamiskomisjon arutas kaebaja vaiet oma 07.02.2011 istungil ning otsustas, et vaie ei kuulu rahuldamisele, sest kaebaja puhul oli täitmata korra p 10.1 sätestatud nõuded. Politsei- ja Piirivalveameti 17.02.2011 vaideotsuses leiti, et kaebaja töötulemused ei vasta edutamiseks esitamiseks vajalikele nõuetele ning nõustuti Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni otsuse põhjendustega, mistõttu ei kuulunud vaie rahuldamisele (tl 18). Hinnates asjas esitatud väiteid ja tõendeid on edutamiskomisjonide otsused piisavalt motiveeritud. Otsuste vastuvõtmiseks esitatud väited ja aluseks olnud asjaolud ning otsuse vastuvõtmine kajastub komisjonide istungite protokollides. Kaebajale on 27.01.2011 antud politsei teenistusrist (tl 30). Politsei teenetemärkide liigid, kirjeldus ja andmise korra § 13 lg 1 alusel tunnustatakse politsei teenistusristiga politseiametnikke pikaajalise teenistuse eest Eesti politseis. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole vaidlustatud otsuste puhul seatud kahtluse alla kaebaja pikaajalist teenistust politseis, vaid on jõutud järeldusele, et kaebaja 2010 aasta töötulemused ei vasta edutamiseks esitatavatele nõuetele. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud edutamise ebaõiglust politseisüsteemis ning ametnike ebavõrdset kohtlemist edutamisel ja ergutamisel. Kaebuses toodud süüdistused on umbisikulised ja üldsõnalised, kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele isikule ega sündmusele, mille alusel saaks hinnata kaebaja eelpool 5 3-11-808 kirjeldatud väiteid. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kaebaja subjektiivse hinnanguga töökorraldusele. Tõendeid selle kohta, et vaidlustatud otsuste tegemisel on lähtutud asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest, asjas esitatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ja asjas esitatud tõenditest on kaebaja suhtes edutamise küsimuse lahendamisel hinnatud korra III ptk-s toodud nõudeid. Politsei ja piirivalve seadus § 70 kohaselt nimetatakse politseiametniku palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Politseiametniku ametipalgaks nimetatakse astmepalka koos teenistusastmetasuga. Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav palgamäär. Kaebaja töötas kaevatavate otsuste vastuvõtmise ajal vanemspetsialistina vanemkonstaabli ametikohal. Kaebaja ametikoht ja teenistusaste haldusmenetluse ja kohtmenetluse ajal muutunud ei ole. Lähtudes eeltoodust puudub kaebajal vanemkonstaabli ametikohal õiguslik alus nõuda ülemkonstaabli teenistusastme tasu. Kaebaja saaks nõuda õigusvastaste otsuste alusel õiglast hüvitist talle tekitatud kahju eest, mis koosneb tema poolt saamata jäänud töötasust. Vaidlusalusel juhul ei esitatud kaebajat edutamiseks ning kohus ei tuvastanud kaevatavate otsuste õigusvastasust. Ka juhul, kui kohus tühistaks kaevatavad otsused, ei tooks see automaatselt kaasa kaebaja ülendamist, sest vastava otsuse saavad teha teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise õigust omavad isikud, kohtul sellist pädevust ei ole. Lähtudes eeltoodust puudub kaebajal õiguslik alus nõuda hüvitist saamata jäänud töötasu eest. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist ja võinuks põhjustada otsuste õigusvastasuse. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 6