Obsah (5)

§ 415§ 67§ 422§ 659§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-31781 Tsiviilasi Tart

§ 415lg 1 mõttes ja seetõttu ei olnud U.

Seppelil takistusi kohtule tähtaegselt kaja esitamiseks. Kuna U. Seppel omab mobiiltelefoni, siis oli tal võimalik suhelda kohtuga ning vastata hagile õigeaegselt, samuti vajadusel taotleda riigilt õigusabi ja korraldada tagaseljaotsusele kaja esitamine tähtaegselt. Kuna U. Seppel oli võimeline käima kaupluses toitu ostmas, siis oli tal ka võimalus postitada kohtule vajalikud dokumendid ja teha vajalikud menetlustoimingud. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus vabastas 11. jaanuari 2012 määrusega U. Seppeli kautsjoni tasumisest tähtaja ennistamise avalduse esitamisel ning jättis U. Seppeli taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt

§ 67

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 asunud seisukohale, et kohus peab tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel hindama, kas menetlusosaline on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, ja kas tähtaja möödalaskmine põhjustab menetlusosalisele negatiivse tagajärje. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

§ 422

lg-s 1 sätestatust.

§ 422

lg 1 mõttes on mõjuvaks põhjuseks sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohus oli seisukohal, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, mistõttu tuleb taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

§ 422

lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest 2 teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja on selgitanud, et tema tervislik seisund on äärmiselt halb. Taotlusele on lisatud 25.11.2011 perearsti väljastatud tõend. Kohus nõustus hagejaga, et kuna tõendi kohaselt pöördus kostja perearsti poole alles 25.11.2011, ei kajasta tõendis toodud asjaolud kostja tervislikku seisundit augustist septembrini. Toimikust nähtuvalt on kostja saanud kõik kohtudokumendid kätte isiklikult, järelikult pidi ta olema teadlik menetluse toimumisest. Kostja on tunnistanud, et on suutnud kodust väljuda mõnel korral nädalas lühiajaliselt toidu muretsemiseks. Seega ei piiranud tema tervislik seisund liikumist. Samuti on kostjal olemas mobiiltelefon, mis võimaldab suhtlemist ka kodust väljumata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. U. Seppel esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega ennistada U. Seppeli kaja esitamise tähtaeg. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nähtuvad U. Seppeli terviseseisundi kirjeldusest asjaolud, mis takistasid tal õigeaegselt teostada oma menetlusosalise õigusi. U. Seppeli tervislik seisund on olnud pikemat aega äärmiselt halb, see aeg hõlmas perioodi septembrist kuni novembrini; 2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kui U. Seppel oli võimeline käima poes toitu ostmas, oli tal ka võimalus postitada kohtule vajalikud dokumendid ja teha vajalikud menetlustoimingud. U. Seppel käis tõesti mõnel korral lähedalasuvas toidupoes toitu ostmas. Kaugemale ei olnud tal võimalik minna, kuna XXXX tulenev XXXX seda ei võimaldanud. U. Seppeli XXXX XXXX on XXXX ning XXXX halb, mistõttu oli tal raskendatud igasugune lugemine ja kirjutamine eriti XXXX XXXX foonil. U. Seppelil puudub arvuti, mille kaudu oleks saanud sidet pidada. U. Seppelil puudusid ka teadmised, kuidas taotleda riigi õigusabi. Mobiiltelefoni kaudu võttis U. Seppel küll kohtuametnikega kontakti, kuid halva tervisese tõttu ei suutnud antud juhiseid täita; 3) oli U. Seppelil võimalus perearsti poole pöörduda ning riigi õigusabi taotleda alles tervise mõningasel paranemisel. Perearst V. A. tõendist nähtub, et pöördudes 25.11.2011, olid U. Seppelil väga kõrged XXXX, sagedased XXXX, millega on korduvalt olnud EMO-s, XXXX tõttu suudab käia 100-300 m järjest, siis vajab puhkepausi. Määruskaebuse esitaja leiab, et perearst on kindlaks teinud, et U. Seppeli tervislik seisund ei olnud halb mitte ainult pöördumise päeval, vaid ka pikemat aega enne seda. Mingite muude tõenditega U. Seppel oma terviseseisundit kõnealusel perioodil tõendada ei saa, kuna see oli sedavõrd halb, et arsti poole pöördumine varem ei olnud võimalik; 4) on

§ 422

lg 1 mõttest lähtuvalt mõjuvaks põhjuseks sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa. Oma tervislikku seisundit U. Seppel mõjutada ei saanud. Kaja esitamise tähtaja ennistamata jätmine põhjustab U. Seppelile negatiivse tagajärje – ta tõstetakse välja eluruumist ilma teist eluruumi vastu andmata, mistõttu ta jääb elukohata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

§ 659ja 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi.

6. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. 3

§ 67

lg 1 näeb ette võimaluse seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks.

§ 67

lg 2 kohaselt tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nähtuvalt asja materjalidest sai U. Seppel maakohtu 19.09.2011 tagaseljaotsuse kätte 22.09.2011 ning esitas taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks 09.11.2011 ning koos põhjendustega 21.12.2011. Tähtaja ennistamise põhjuseks on taotlusest nähtuvalt U. Seppeli tervislik seisund, mis ei võimaldanud tal tähtaegselt kaja esitada. Tulenevalt

§ 67lg-s 2 märgitust pidi U.

Seppelil olema kaja esitamise ajaks ära langenud mõjuv põhjus, mis takistas tal kaja tähtaegselt esitamast. Tähtaja ennistamise taotluses esitatud põhistustest ja lisatud perearsti tõendist aga nähtub, et U. Seppeli tervislik seisund on olnud ühesugune ning tema tervislikus seisundis tagaseljaotsuse kättesaamise ajal ja pärast seda ei olnud midagi erakordset, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena

§ 67lg 1 tähenduses.

Nii 09.11.2011 taotluses (t.l 37), 21.12.2011 taotluses (t.l 71) kui määruskaebuses on U. Seppel märkinud, et ta põeb XXXX juba pikemat aega ning seda on kinnitanud ka perearst 01.12.2011 tõendis. Seega ei olnud U. Seppelil esinev XXXX mõjuvaks põhjuseks, mis oleks takistanud tal kaja õigeaegselt esitada. Kaja esitamise tähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt ei saanud U. Seppel kirjutada ning sai lugeda minimaalselt. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud U. Seppeli väited ei ole tõendatud ning on ümber lükatud nii asja juures olevate U. Seppeli koostatud menetlusdokumentide kui perearsti tõendiga. Arvestades eeltoodut puudus U. Seppelil mõjuv põhjus, mis oleks takistanud tal kaja tähtaegselt esitada ning maakohus on põhjendatult jätnud kaja esitamise tähtaja ennistamata. 7.

§ 68lg 4 alusel on käesolev määrus lõplik.

Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 4 Üllar Roostoja