Obsah (5)

§ 390§ 377§ 378§ 667§ 368

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2012.a Tartu Tsiviilasja number 2-12-13087 Tsiviilasi Black Wat

§ 390lg 1).

ASJAOLUD

1. Black Water Properties OÜ esitas 30.03.2012 kohtule hagiavalduse Mezola OÜ vastu maksekohustuse suuruse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.01.2008 Epitome OÜ-ga laenulepingu, mille alusel andis Epitome OÜ-le laenu 500 000 krooni. Laenu tagatiseks seati kostja kasuks hüpoteek summas 800 000 krooni Epitome OÜ-le kuuluvatele korteriomanditele XXX . 25.02.2008 notariaalse kokkuleppe võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise kohta, korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingute alusel ostis hageja Epitome OÜ-lt korteriomandid XXX , millele oli seatud kostja kasuks hüpoteek. Kostja on esitanud Epitome OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete täitmiseks täitemenetluses sissenõude hageja kui kohustuste tagamiseks seatud vara omaniku vastu, nõudes hüpoteegiga tagatud nõude täitmist summas 51 129,32 eurot. Kostja avalduse alusel on algatatud täiteasi nr 047/2011/1894 kohtutäitur Ivi Kalmeti juures. Kohtutäitur esitas 20.10.2011 hagejale täitmisteate summas 51 129,32 eurot ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur arestinud hageja vara – korteriomandid XXX – kostja nõude ja täitekulude katteks summas 56 362,48 eurot. Hageja oli seisukohal, et kostja laenulepingutest tulenevad nõuded on osaliselt aegunud. Kostja on andnud Epitome OÜ-le laenu raamlepingu alusel neljal korral, mille kohta on vormistatud igakordselt maksegraafik (17.01.2008, 25.01.2008, 01.02.2008, 08.02.2008). Kohustused laenust, mis on vormistatud 17.01.2008, on kokku 16 624,06 eurot (laenusumma ja intress). Laenulepingu katteks on kostjale tasutud 12 316,75 eurot. Nimetatud laenulepingu järgi on võlgnevus kostjale koos viivistega 7726,75 eurot. Ülejäänud kolme laenulepingu katteks ei ole kostjale makseid tasutud. Nimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded on aegunud, kuna möödunud on TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, ning hagejal on õigus keelduda laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisest. Juhul, kui kohus leiab, et kostja nõuded ei ole aegunud, palus hageja tuvastada kohustuste täitmine kostjale alljärgnevalt: hageja on tasunud kostjale 18.
2. – 05.03.2008.a 21 500 krooni, millega on tasunud 17.02.2008 ja 17.03.2008 tasumisele kuulunud intressi ning põhivõla katteks tuleb lugeda 1500 krooni. Hageja kohustuseks kostja ees nelja laenulepingu alusel kujuneb põhiosa 498 500 krooni (31 859,96 eurot) ja intress 5605,01 eurot. 21.04.2009 – 29.12.2011 on hageja tasunud kostjale 10 942,64 eurot, millega tuleb lugeda täidetuks laenulepingutest tulenev viivise maksmise kohustus. Hageja palus kohaldada kostjaga sõlmitud laenulepingutest tulenevatele nõuetele aegumist ja tuvastada hageja kohustuse puudumine või esinemine (põhivõlg 7726,75 eurot) kostja ees tulenevalt aegumise kohaldamisest; alternatiivselt tuvastada, et hageja laenulepingutest tulenev kohustus kostja ees seisuga 01.04.2012 moodustab 37 464,97 eurot. Hageja esitas hagiavalduses hagi tagamise taotluse, paludes peatada täitemenetluse Tartu tööpiirkonna kohtutäitur I. Kalmeti menetluses olevas täiteasjas nr 047/2011/1894, sh 04.04.2012 väljakuulutatud sundenampakkumises kuni antud tsiviilasjas hageja kohustuste suuruse kohta otsuse jõustumiseni. Taotluse kohaselt on kohtutäitur avaldanud 14.03.2012 enampakkumisteate selle kohta, et müüb enampakkumisel 04.04.2012 hagejale kuuluvad korteriomandid XXX . Täitemenetlus tuleb peatada kuni hageja kohustuste selgitamiseni kohtus, sest enne vara realiseerimist on oluline määrata kindlaks kostja tegelik nõue hageja vastu. Hagi tagamisega hoitakse ära hagejale tekkida võiv kahju. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. aprilli 2012 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning peatas hagi tagamise abinõuna kinnisasjade sundenampakkumise kohtutäitur I. Kalmeti menetluses olevas täiteasjas nr 047/2011/1894, mis on algatatud sissenõudja Mezola OÜ 2 avalduse alusel Black Water Properties OÜ-lt hüpoteegiga tagatud nõude summas 56 362,48 eurot sissenõudmiseks. Muus osas on täitemenetluse jätkamine lubatud. Määruse kohaselt on hagi tagamise taotlus tulenevalt

§ 377lg-test 1 ja 2 põhjendatud.

Kohtutäitur I. Kalmeti juures on algatatud kostja avalduse alusel täitemenetlus täiteasjas nr 047/2011/1894 hageja vastu. Täiteasjas on sissenõutavaks kostja hüpoteegiga tagatud nõue summas 51 129,32 eurot. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus arestinud hagejale kuuluvad korteriomandid XXX ning korraldab korteriomandite sundenampakkumise. Enampakkumisteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.03.2012 ja enampakkumine on planeeritud 04.04.2012. Hageja palub hagis tuvastada kostja poolt täitemenetluse käigus sissenõutavate nõuete puudumine olulises osas. Juhul, kui hageja vaidlustatud kostja nõue täitemenetluses täidetakse, võib olla hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmine raskendatud ja hagejale on tekkinud sellega oluline kahju. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi tagamise abinõuna tuleb

§ 378

lg 1 p 6 alusel täitemenetlus peatada osaliselt – sundenampakkumise läbiviimise osas. Täitemenetluse täielik peatamine ei ole vajalik, kuna hageja on tunnistanud, et mingis summas on tal kostja ees võlgnevus – põhinõude kohaselt 7726,75 eurot, alternatiivnõude kohaselt 37 465,97 eurot, millele lisandub viivis. Seega peaks võimaldama sundtäitmise jätkamist nimetatud võlgnevuse ja kohtutäituri tasu täitmiseks. Selleks saab kasutada muid täitemenetluse instrumente. Kõigi hagejale kuuluvate korteriomandite müük olukorras, kus võimalik kostja nõue tema vastu võib osutuda suhteliselt väikeseks (nt 7726 eurot + täitekulud) oleks võrreldes korteriomandite väärtusega hagejat kahjustav. Sundenampakkumise peatamine ei kahjustaks kostja huve, sest kohus ei peata täitemenetlust täies ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Mezola OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. aprilli 2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta Black Water Properties OÜ hagi tagamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei tugine maakohtu määrus seadusele. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 2) peab kohus hagi tagamisel hindama ka hagi perspektiivikust ja rahuldamise võimalusi. Kohus peab hindama, kas hageja materiaalõiguslikul nõudel on üldse edulootust. Kostja on alustanud täitemenetlust hageja kui kolmandast isikust pantija vastu. Asjaõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt ei ole kolmandast isikust pantija kohustatud isikuks laenusuhtes, millest tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks ta oma kinnistu tagatiseks andis. Kolmandast isikust pantija puhul ei eksisteeri võlasuhet rahalise kohustuse täitmiseks tema ja võlausaldaja vahel. Kinnistu omanik on sõlminud üksnes lepingu selle kohta, et lubab oma kinnistu panna müüki tagatava kohustuse arvel. Seega ei ole võlausaldajal (kostjal) kolmandast isikust kinnistu omaniku (hageja) vastu võlaõiguslikku nõuet ja järelikult ei saa ka kohus tuvastada nõude suurust hageja vastu; 3) on kohus ebaõigesti rakendanud

378 lg 1 p 6, mille rakendamise eelduseks on alternatiivselt: 1) täitedokumendi vaidlustamise, 2) vara arestist vabastamise või 3) muul alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Hageja ei ole esitatud hagiga vaidlustanud täitedokumenti – kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingut hüpoteegi 3 seadmiseks ega ka selle lepingu aluseks olevat laenulepingut. Hagiavaldusest ei ilmne, et viidatud lepingud oleksid hageja arvates tühised või kehtetud. Samuti ei ole hagi esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või vara aresti alt vabastamiseks. Hagi on esitatud üksnes kohustuse suuruse tuvastamiseks; 4) on kohus pidanud perspektiivikaks nõuet selle kohta, et ühe laenulepingu alusel (sama laenulimiidi piires) välja antud kolme laenusumma ulatuses on kostja nõue aegunud. Hagis on hageja osundanud ka asjaolule, et tema või võlgnik olid jätkuvalt, sh kolmeaastase aegumisperioodi jooksul, teostanud hagejale perioodilisi makseid laenukohustuse täitmiseks. VÕS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja on käitunud vastuoluliselt ja vastuolus hea usu põhimõttega, asudes pärast nõude tunnustamist (võlgnevuse osalist tasumist) tuginema nõude aegumisele. Hageja on kinnitanud, et viimased maksed on ta teinud kostjale veel pärast täitemenetluse algust. Kui võlgnik maksab osa võlgnevusest ära, laieneb katkemine kogu nõude aegumisele, välja arvatud juhul kui võlgnik reserveeris selgelt vastuväited võla suurusele, st väljendas selgelt tahet, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnusta (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 504-505). Seda võlgnik teinud ei ole. Seega on hageja poolt võlgnevuse tasumisega nimetatud kolmeaastase perioodi jooksul aegumine katkenud ja alanud vastavast tasumisele järgnevast päevast tervikuna uuesti (3-2-1-79-09). Koos põhivõla aegumise katkemisega katkeb ka viivisenõude aegumine (3-2-1-41-07); 5) hüpoteegiga koormatud vara realiseerimise peatamine tähendab mitte osalist, vaid täielikku täitemenetluse peatamist, kuna kinnistu omanik ei vastuta isiklikult hüpoteegiga tagatud nõude eest; 6) on hagi tagamise avalduse esitamise peamiseks eesmärgiks täitemenetluse peatamine 2-3 aastaks ning hüpoteegiga koormatud kinnistu jätkuv kasutamine ja sellelt tulu teenimine. Hagiavalduse väited on ilmselt otsitud. Jätkates kinnistu kasutamist, ei pruugi kinnistu väärtus kohtumenetluse lõppedes olla enam selline, mille arvelt saaks kostja oma nõude rahuldatud. Hagejat ei koormaks liigselt ka täitemenetluse peatamata jätmine väljamaksete tegemisel kostjale summas üle 7726 euro. Hageja tunnistab, et võlgniku kohustus, mida on kinnistu müügi arvel õigustatud kustutada, on vähemalt 7726 eurot, kuid hageja ei ole enam kui kolme aasta jooksul soovinud isegi seda kohustust tasuda ja on andnud üksnes katteta lubadusi; 7) on hageja saavutanud hagiavalduse, mille esemeks on 51 129,32 euro suurusest rahalisest kohustusest vabanemise nõue, menetlusse võtmise, tasudes riigilõivu hinnata hagilt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. Black Water Properties OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on Mezola OÜ ja Epitome OÜ vahel 14.01.2008 sõlmitud laenuleping. Harju Maakohtu 25.01.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-56157 kuulutati välja Epitome OÜ pankrot. Pooltel ei ole olnud vaidlust asjaolu üle, et hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses on nimetatud lepingust Epitome OÜ-le tulenevate kohustuste osas kohustatud isikuks, s.o võlgnikuks, hageja. Kostja on 01.10.2011 seisuga esitanud võlanõude arvestuse hageja vastu. Kostja on 19.10.2011 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendi – Tallinna notar Maive Ottase 25.02.2008 tõestatud kokkuleppe korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu 4 ülevõtmise kohta, müügilepingu ja asjaõiguslepingu – hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõudes 51 129,32 eurot. Asjaõigusseaduse § 278 lg 7 kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib esitada vastuväiteid ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Arvestades ka asjaoluga, et võlgnik on pankrotis, siis ei oma tähtsust, et hageja ei ole esialgne võlgnik. Pooled on tunnistanud, et nende vahel eksisteerib võlasuhe rahalise kohustuse täitmiseks; 2) on kostja andnud hageja vastu täitmisele nõude 51 129,32 eurot, mille hageja on vaidlustanud ja on palunud kohtul tuvastada nõude tegelik suurus. Sundtäitmise läbiviimine on põhjendamatu, kui võlgnik on vaidlustanud kohustuse olemasolu või selle suuruse ja esitanud kohtule taotluse kohustuse suuruse tuvastamiseks; 3) on kostja asunud määruskaebuses andma õiguslikku hinnangut hagi asjaoludele (vastuväited nõude aegumisele). Kohus ei saa hagi tagamise otsustamisel teha eelotsustust hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Seega kohus ei saanud hinnata hagi perspektiivikust sellisel määral nagu seda on määruskaebuses käsitletud; 4) näeb

§ 378

lg 1 p 6 ühe hagi tagamise abinõuna ette täitemenetluse peatamise muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 5) ei ole pantija huvides nõude tagatiseks olevat vara sundtäitmise korras maha müüa, vaid võlasuhte tasumine rahas, mida on hagis ka tunnistatud (nt 7726 eurot + täitekulud). Täitemenetluses on esitatud hageja vastu rahaline nõue ning selles ei ole täitemenetlust vaidlustatud ega peatatud; 6) ei kahjusta hagi tagamine kostja huve. Tõendatud ei ole tagatiseks olevatelt korteritelt tulu teenimine. Väide, et kinnistu väärtus ei pruugi olla kohtumenetluse lõppedes enam selline, mille arvelt saaks kostja oma nõuded rahuldatud, on tõendamata ja asjakohatu, kuna 1) selge ei ole võlanõude suurus ning 2) kinnistu turuhind võib ka tõusta. Määruskaebuse seisukoht, et nt võlga summas 7726 eurot tuleks kustutada kinnistu müügi arvelt, on võrreldes kinnistu väärtusega oluliselt hagejat kahjustav. Põhjendatud on hagi tagamine ja hagejal võimaliku olulise kahju ärahoidmine, kuni ei ole leidnud tuvastamist võlakohustuse tegelik suurus; 7) on väär määruskaebuse seisukoht, et esitatud on 51 129,32-eurosest kohustusest vabanemise nõue. Hagis ei ole asutud seisukohale, et kohustus kostja ees puudub. Hageja on tasunud riigilõivu 2556,46 eurot, mis ei ole riigilõivu määraks hinnata hagilt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 667

, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi tagamise kohta muutmata. 6. Ringkonnakohtu arvates on käesolevas asjas esitatud hagi võimalik käsitada

§ 368lg-s 2 nimetatud tuvastushagina.

Hagi on esitatud aegumise kohaldamise aluste kindlakstegemiseks nende nõuete osas, mille täitmiseks on kohtutäitur I. Kalmet algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 047/2011/1894.

§ 368

lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Ringkonnakohus leiab, et ka vaidlus täitmisel olevate nõuete võimaliku aegumise üle on oma sisult niisugune vaidlus, 5 mille tulemusena soovib hageja välja selgitada, kas täitedokumendist tuleneb tema jaoks kohustus taluda sundtäitmist sissenõudja taotletud ulatuses. 7.

§ 377

lg 3 kohaselt on lubatud tagada ka tuvastushagi.

§ 368

lg 2 järgset tuvastushagi on muu hulgas võimalik ja lubatav tagada

§ 378

lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatamisega (vt ka Riigikohtu seisukohta otsuses nr 3-2-1-31-10 p 21).

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu ei oleks kohtul võimalik hagimenetluses tuvastada, missuguses ulatuses on kostjal kui sissenõudjal säilinud nõudeõigus hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omaniku vastu. AÕS § 351 lg 1 kohaselt võib koormatud kinnisasja omanik esitada hüpoteegipidaja vastu lisaks vastuväidetele, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel, ka niisuguseid vastuväiteid, mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel. Pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik, isegi kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle (AÕS § 279 lg 7 alates 05.04.2011.a kehtivas redaktsioonis ja AÕS § 351 lg 3 enne 05.04.2011.a kehtinud redaktsioonis). Käesoleval juhul on kostja ühtlasi nii hüpoteegipidajaks kui sissenõude esitanud võlausaldajaks. Seega on hagejal koormatud kinnistute omanikuna õigus esitada kostja kui sissenõudja vastu võlaõigussuhetest tulenevaid vastuväiteid. Muuhulgas võib ta tugineda sellele, et hüpoteegiga tagatud nõuded on osaliselt lõppenud täitmise tulemusena või on nõuded aegunud.
2. Ringkonnakohus ei võta seisukohta määruskaebuse esitaja nende väidete osas, mille näol on tegemist sisuliste vastuväidetega hagile. Hagi tagamise taotlust lahendades tuleb kohtul piirduda üksnes üldise kontrolliga, kas hagiavalduses märgitud asjaolude tõendatuse korral oleks hagi rahuldamine põhimõtteliselt võimalik. Hageja on tuginenud sellele, et kostja nõuded tulenesid mitmest iseseisvast võlasuhtest. Kohus ei saanud hagi tagamise menetluses otsustada selle üle, kas tegemist oli tegelikkuses ühe või mitme eri võlasuhtega. Kostja seisukohti ja vastuväiteid aegumisele tuleb kohtul arvestada asja sisulisel läbivaatamisel.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tagamine kohtu valitud viisil ei koorma kostjat liigselt. Kuna hagi põhisisuks on teha kindlaks nõuete aegumise eelduste olemasolu, puudub alus arvata, et asja menetlus kestaks maakohtus pikka aega. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hagi tagamise üheks eesmärgiks on tuvastushagi puhul ka vältida täiendava õigusselgusetuse ja potentsiaalselt vaieldavate õigussuhete tekkimist kohtumenetluse vältel. Seega on põhjendatud täitemenetluse peatamine kuni nõuete suuruse selgumiseni.
4. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel. Viivi Tomson Üllar Roostoja 6 Kai Kullerkupp