KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-695 Haldusasi OÜ Estero Haldus

) §-des 180-184.

§ 185

järgi kohaldatakse sama regulatsiooni ka juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).

§ 180

lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud. Sellest regulatsioonist järeldub, et ettevõtte osa üleminekuga on tegemist juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis), mis koosneb selle ettevõtte osa majandamisega seotud ja selle majandamist teenivatest asjadest, õigustest ja kohustustest, muuhulgas lepingutest. Ettevõtte mõiste tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 661, mille kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik. Ettevõtte üleminekuks ei piisa üksnes asjade müügilepingust ja selle täitmisest, sest müügilepinguga ei ole tõendatud ettevõtte kui terviku kõnealune asjade ja õiguste olulises ulatuses üleminek. Nimetatud asjas leidsid kohtud (s.h Riigikohus), et toitlustusettevõtte tavapäraste asjade (potid, pannid, taldrikud, klaasid, noad, kahvlid jne) 3 üleandmine ei tähenda ettevõtte üleminekut, kuna üle ei antud ettevõttesse kuuluvaid asju ja õigusi kogumis, muuhulgas sõlmitud lepinguid teiste äriühinguga, käibevara ja nõudeid. (20.10.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09 p-d 11-12). Seega on antud juhul oluline kontrollida, kas üle läks ettevõtte osa kui terviklikult funktsioneeriv üksus koos asjade, õiguste, kohustuste ning lepingutega. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel puudub vaidlus, et 19.08.
2. a sõlmitud müügitehinguga läksid kaebuse esitaja omandisse Lepingus toodud kinnistud. Lepingust nähtub, et peale kinnistute võõrandamist ning hüpoteekide seadmise lepingut mingisuguseid muid lepinguid ei sõlmitud. Seega kaebuse esitaja ja OÜ Jarving vahel ei ole sõlmitud ettevõtte või selle osa üleandmise kokkulepet. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt võõrandas OÜ Jarving kaebuse esitajale hoonestamata kinnistud. OÜ-l Jarving puudus visioon Lepingu alusel võõrandatud kinnistute arendamise osas ning OÜ Jarving ei olnud Lepingu alusel võõrandatud kinnistute suhtes mingit äriplaani. Kaebuse esitajale ei ole üle läinud ühtegi töötajat. Kaebuse esitaja ei ole seotud ka OÜ Jarving praeguse juhatuse liikmega. Samuti pole kaebuse esitaja poolt üle võetud kliendi- ja ärisuhteid. Lepingu p 2.6 kohaselt sisaldab ostuhind kinnistutel paiknevaid teede ja tehnovõrkude, vee- ja kanalisatsioonitrasside (torustike) maksumust, millest osade rajatiste ehitustööd on lõpetamata. Sama lepingu p 2.7 alusel loovutab OÜ Jarving OÜ-le Estero Haldus kõik nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu (Jarvingul oli sõlmitud 43-st kinnistust liitumisleping 5-7 kinnistu osas) ning samuti kõik nõuded, mis tulenevad OÜ Jarving poolt kinnistutel paiknevate tehnovõrkude ehitamiseks sõlmitud lepingutest, sh nõuded OÜ Hüdromel vastu.

§ 182

lg 1 järgi tuleb ettevõttesse kuuluvad lepingud anda omandajale üle lepingute ülevõtmise sätete järgi. Lepingu ülevõtmine on reguleeritud

§-s 179, ning selle kohaselt võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebuse esitaja ei ole tegelikkuses tänasel päeval ühtegi Lepingus nimetatud lepingut üle võtnud. Oma õiguste ja kohustuste teostamiseks peab kaebuse esitaja, nimetatud lepingud üle võtma või sõlmima uued lepingud. Kuna tänasel päeval ei ole suuremal osal kinnistutel sõlmitud Eesti Energiaga liitumislepinguid on kaebuse esitaja kinnistute elektrienergiaga varustamiseks kohustatud liitumislepingud sõlmima. Ka OÜ Hüdromel poolt on osaliselt tööd lõpetamata, mistõttu on kaebuse esitaja kohustatud trasside ehitustööde lõpetamiseks sõlmima töövõtulepingu kas juba varasemalt töid teostanud OÜga Hüdromel või mõne muu sarnaseid töid teostava ettevõttega. Samas on kaebuse esitajal vältimatult vajalik sõlmida kinnistute arenduse lõpetamiseks ning nende müümiseks uusi lepingud. Kasumi saamisele suunatud äriühingu puhul on loomulik, et ta jätkab kinnistute lõpuni arendamist ja et ta kinnistud hiljem võõrandab. Loomulikult ei ole kaebuse esitajal keelatud võõrandada kinnistuid ka ilma kinnistud välja arendamata, kuid kaebuse esitaja poolt on koostatud äriplaan, mis näeb ette kinnistute lõpuni arendamist, mis hõlmab kinnistute hoonestamist ja muud arendusega seotud tegevust. Kinnistute soetamiseks pidas kaebuse esitaja läbirääkimisi Danske Panga AS-ga, kes analüüsis kaebuse esitaja poolt edastatud bilansi ja kasumiaruande põhjal kaebuse esitaja laenuvõimet. Samuti hindas pank reaalselt kinnistu turuväärtust, mille alusel tegi pank ka otsuse laenusumma väljastamise kohta. OÜ-ga Jarving varasemalt sõlmitud leping aga lõpetati. Tegemist ei olnud mitte laenulepingu ülevõtmisega, vaid täiesti uue laenulepingu sõlmimisega. Maksuhalduri seisukoht, et kaebuse esitaja sõlmis enda jaoks sobiva tehingu, jääb kaebuse esitajale arusaamatuks. Kaebuse esitajal on kohustus tasuda laenulepingujärgseid makseid, et oleks võimalik tegeleda edasi majandustegevusega. Ka antud aspektist lähtudes tuleb järeldada, et tegemist ei ole ettevõtte või selle osa üleminekuga. 4 Kaebuse esitajale läks üle üksnes omandiõigus Lepingus nimetatud kinnistutele. Kinnistute sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vaja sõlmida kaebuse esitajal uued lepingud. Kaebajale ei ole üle läinud OÜ-ga Jarving seotud töötajaid, käibevara ega muid õigusi või kohustusi. Samuti on erinevad äriühingute juhatuse liikmed. Seega ei olnud tegemist iseseisvalt funktsioneeriva majandusüksusena, vaid kinnistutega, mis kaebuse esitajale võõrandati. Kaebuse esitaja on andnud ammendavalt selgitusi Lepingu sõlmimise asjaolude kohta, mis on kajastatud maksuhalduri poolt ka Maksuotsuses. Kaebuse esitaja soovib rõhutada, et OÜ Jarving juhatuse liige Raimo Uus oli teadlik ettevõtte võimalikust majanduslikust situatsioonist ning ka ettevõttesse jäänud kinnistutega seotud küsimustega. Kuna pooleli oli täitemenetlus OÜ-sse Jarving jäänud kinnistutega, millega tegelemine nõudis ilmselgelt rahalisi vahendeid, leppisid pooled kokku võõrandada OÜ Jarving100 %-line osa just 10 krooniga, et uuel omanikul ja juhatuse liikmel oleks võimalus kaasata oma rahalised vahendid tegelemaks probleemsete kinnistutega. Vastustaja on pidanud kaebuse esitaja ja OÜ Jarving vahelisi tehinguid näilikeks tehinguteks. Maksuotsuses on erinevates kohtades märgitud, et varjatud tehinguks oli ettevõtte üleminek või ettevõtte osa üleminek. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg 4 kohaselt on tühine tehing maksustamisel võrdväärne kehtivaga. Näilikku ehk fiktiivset tehingut maksustamisel ei arvestata. Kui näiliku tehinguga soovitakse varjata muud tehingut, siis kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et tuvastatud peab olema varjatud tehing, selle sisu ja tingimused ning tuvastatud peab olema poolte tahtlus sõlmida varjatud tehing. Kaebuse esitajal oli ainult tahtlus sõlmida Leping, millega kaebuse esitajale võõrandati kinnistud. Tegelikkuses oli ka maksuhaldur seisukohal, et tegemist on kinnistute ostu–müügitehinguga, sest maksuhaldur viitas korduvalt OÜ-le Jarving vajadusest parandada deklaratsioon, mida OÜ Jarving ka tegi ning esitas 01.10.2010. a augustikuu 2010. a käibedeklaratsiooni paranduse, millel deklareeris müügilt tekkinud käibe ning sellelt arvestatud käibemaksu. Samas rõhutab maksuhaldur, et tehingult tasumisele kuuluvat käibemaksu Maksuotsuse koostamise ajani OÜ Jarving tasunud ei ole. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et suuliste seletuste käigus R. Uus ei täpsustanud, milliste varade arvelt ta tehingu finantseerimist ette nägi. Samas soovib maksuhaldur rõhutada, et R. Uus oleks oma väidete kohaselt suutnud leida vahendeid kinnitute soetamiseks, kuid OÜ Jarving käibemaksuvõla tasumiseks ei ole ta Maksuotsuse tegemiseni vahendeid leidnud. Seega on maksuhaldur tegelikkuses asunud ka ise seisukohale, et tegemist oli kinnistute võõrandamisega, millelt tuleb tasuda riigituludesse käibemaksu. Antud juhul on maksuhaldur algatanud maksuvaidluse vaid seetõttu, et maksuhaldur ei ole suutnud nõuda välja OÜ-lt Jarving maksusummat, mis tekkis seoses kinnistute müügiga. Maksuotsusest nähtuvalt on OÜ Jarving juhatuse liige andnud selgitusi, kust peaksid tulema rahalised vahendid käibemaksu tasumiseks. Kaebuse esitaja ei oska seletada, miks ei tasunud OÜ Jarving kinnistu võõrandamistehingult käibemaksu. OÜ Jarving võimalik maksejõuetus ei saa mõjutada iseenesest kaebuse esitaja käibemaksuarvestust ega sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Vastustaja seisukohad kinnistute müügitehingute kohta ei oma antud vaidluse puhul kaebuse esitaja arvates tähtsust. Samuti Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-06 p 13 põhjal ei saa käibemaksuga maksustamisel olla karistavat iseloomu ning vältida tuleb käibemaksu kumuleerimist isegi siis, kui tegemist on maksupettusega. Käibemaksuga maksustavate kinnistute edasisel müümisel peab OÜ Estero Haldus lisama müümisel käibemaksu ja see tuleb riigile tasuda. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine tekitab aga käibemaksu kumulatsiooni. 5 Maksuhaldur on viidanud asjaolule, et augustis 2010. a kattusid ka OÜ Jarving ja kaebuse esitaja juhatuse liikmed. Iseenesest vastab tõele asjaolu, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja oli kuni 19.08.2010. a OÜ Jarving juhatuse liikmeks. Lepingu kinnistute võõrandamiseks sõlmis aga juba OÜ Jarvingu uus juhatuse liige R. Uus. Samas ainuüksi juhatuse liikmete kattuvusest ettevõtte üleminekut järeldada ei saa ning ka seadusega ei ole keelatud isiku kuulumine mitme äriühingu juhatusse. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on seisukohal, et OÜ Estero Haldus kaebus ei ole põhjendatud, Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks, ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja on kaebuses viidanud asjaolule, et maksuotsuses viidatud õigusaktidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuginenud ettevõtte osa ülemineku regulatsioonile.

§ 185

kohaselt kohaldatakse

§§ 180

-184 ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). Maksuhaldur ei ole küll Maksuotsuses viidanud otseselt

§-le 185, kuid Maksuotsuse sisulises osas on korduvalt rõhutatud, et maksuhaldur käsitleb nii korteriomandi kui ka kinnistute omanikuvahetust ettevõtte osa üleminekuna ning viidanud tulenevalt

§-st 185 ettevõtte ülemineku sätetele (

§§ 180-184).

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist ei olnud iseseisvalt funktsioneeriva majandusüksusega, vaid kinnistutega, mis kaebuse esitajale võõrandati. Vastustaja kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Enne 19.08.2010 toimunud tehinguid kuulus OÜ Jarving omandisse 43 kinnistut Seljametsa külas, Paikuse vallas, Pärnumaal; Pärnus Villa tn 9-3 asuv korteriomand ning 7 kinnistut Kurena külas, Are vallas, Pärnumaal. Majandusaasta aruannetest tulenevalt oli OÜ Jarving põhitegevusalaks hoonestusprojektide arendus. Nii Are kui ka Paikuse vallas asuvate kinnistute puhul on tegemist kahe eraldiseisva kinnisvara projektiga, mille kohta on kinnitatud detailplaneeringud ning antud välja ehitusload. Arvestades kinnisvara arendamise spetsiifikat, tuleb käsitleda iga projekti eraldiseisva majandusüksusena. Igal kinnisvaraprojektil on omad õigused ja kohustused ning nad on võimelised teistest projektidest sõltumata iseseisvalt majandades ettevõttele kasu tooma. Kuivõrd Are vallas asuvatele kinnistutele oli seatud keelumärge ning 11.02.2009 on AS Eesti Krediidipank esitanud kohtutäitur Rannar Liitmaa’le täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks, mille sisuks on panga kasuks tehtud hüpoteekidega koormatud kinnistute realiseerimine, on OÜ Jarving ainukeseks perspektiivikaks tulu teenimise allikaks Paikuse vallas asuvad kinnistud ning korteriomand. Kinnistute ja korteriomandi müügiga võõrandas OÜ Jarving OÜ-le Estero Haldus kogu oma likviidse vara ja jättis ettevõttesse vaid kohustused ning keelumärkega sundvõõrandamisele kuuluvad kinnistud. Sellest tulenevalt võib öelda, et nii korteriomandi kui ka Paikuse ja Are valla projektide näol oli tegemist iseseisvate majandusüksustega, millest OÜle Estero Haldus läksid üle Pärnu linnas asuv korteriomand ning Paikuse vallas asuvad kinnistud. Kaebuse esitaja märgib, et peale kinnistute võõrandamist ning hüpoteekide seadmise lepingut mingisuguseid lepinguid ei sõlmitud. Seega kaebuse esitaja ja OÜ Jarving vahel ei ole sõlmitud ettevõtte või selle osa üleandmise kokkulepet. Kaebuse esitaja lisab, et OÜ-l Jarving ei olnud Lepingu alusel võõrandatud kinnistute suhtes mingit äriplaani ning puudus visioon võõrandatud kinnistute arendamise osas. Kaebuse esitajale ei ole üle läinud ühtegi töötajat. Kaebuse esitaja ei ole seotud ka OÜ Jarving praeguse juhatuse liikmega. Samuti pole kaebuse esitaja poolt üle võetud kliendi ja ärisuhteid. Ettevõtte ülemineku puhul ei ole tähtis, et oleks sõlmitud eraldi kokkuleppe ettevõtte ülemineku kohta. Ettevõtte varjatud ülemineku puhul on tehingupoolte eesmärgiks vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamist, mistõttu on tõenäoline, et tehingupooled 6 üleminekut ei kinnita ega vormista ka vastavaid kirjalikke dokumente, nagu näiteks ettevõtte üleandmise lepingut. Tulenevalt EL direktiivist 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete ja äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“ art 1 lg 1 punktist b on üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi. Direktiivi kohaldamisel on Euroopa Kohus märkinud, et ettevõtte ülemineku puhul tuleb analüüsida ettevõtte või äriühingu tüüpi, olemust, tegevuse iseloomu, kinnis- või vallasvara üleminekut ja vara väärtust ülemineku ajal, töötajate üleminekut, ülevõetud kliendija ärisuhete hulka, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut ning tegevuse peatumise aega. Samas tuleb silmas pidada, et tegemist on näitliku loeteluga ning oluline on hinnata konkreetse ettevõtte spetsiifikale vastavate oluliste asjade ja õiguste üleminekut. OÜ Jarving põhitegevuseks oli märgitud hoonestusprojektide arendus. Tulenevalt ettevõtte tegevusala spetsiifikast ei ole kinnisvara arendamisega tegelemiseks vaja lepingulisi töötajaid. Majandustegevuseks vajalikku teenust soetatakse välistelt teenusepakkujatelt. Kuna OÜ-l Jarving töötajaid ei olnud, siis ei saanudki töötajad üle minna. Kuni 19.08.2010 oli OÜ Jarving juhatuse liikmeks I. Kasak, kes organiseeris kinnistute arendamisega seotud töid ning juhtis nende teostamist. OÜ Estero Haldus juhatuse liikme I. Kasaki 04.10.2010 antud seletuste kohaselt OÜ-l Estero Haldus töötajaid ei olnud ning kõiki teenuseid osutab ta ise. Seega võib öelda, et OÜ-s Estero Haldus tegeleb nimetatud kinnistute arendamisega edasi sama isik. Nimetatud asjaolu tõendavad ka R. Uusi 28.12.2010 antud ütlused, mille kohaselt jõudsid R. Uus ja I. Kasak läbirääkimiste käigus kokkuleppele, et R. Uus saab Are valla kinnistud ning I. Kasak tegeleb edasi Paikuse valla kinnistutega. OÜ Estero Haldus soetas vaidlusalused kinnistud 19.08.

1. Kuni 19.08.2010 oli OÜ Jarving juhatuse liikmeks OÜ Estero Haldus juhatuse liige I. Kasak. Kuivõrd R. Uus ei jõudnud juhatuse liikmena tegutseda, enne kui nimetatud kinnistud edasi müüdi, ei puutu kaebuse esitaja seotus OÜ Jarving praeguse juhatuse liikmega asjasse. Seega ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja väitega, et kaebuse esitaja ei olnud seotud OÜ Jarving juhatuse liikmega. Koos kinnistute ostu-müügiga läksid OÜ-le Estero Haldus üle ka lepingud ning nendest tulenevad õigused ja kohustused. Paikuse vallas asuva Ülevälja elamurajooni alal on käesolevaks hetkeks paigaldatud vee- ja kanalisatsiooni tänavatorustik ning I ja II etapi elektrikaablid, rajatud on ka tänavate muldkeha. Vee- ja kanalisatsiooni trasside ehituseks ja teedevõrgu väljaehitamiseks on OÜ Jarving sõlminud lepingu OÜ-ga Hüdromel. I. Kasak 04.10.2010 seletuste kohaselt võttis OÜ Estero Haldus kinnistute soetamisel OÜ-lt Jarving üle ka lepingu OÜ-ga Hüdromel. Kinnistute müügilepingu p 2.7 kohaselt loovutab OÜ Jarving OÜle Estero Haldus kõik nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu ning samuti kõik nõuded, mis tulenevad OÜ Jarving poolt kinnistutel paiknevate tehnovõrkude ehitamiseks sõlmitud lepingutest, sh nõuded OÜ Hüdromel vastu. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, et kaebuse esitaja ei ole tänasel päeval ühtegi lepingus nimetatud lepingut üle võtnud. Kui pooled on selles kokku leppinud, on kaebuse esitajal võimalik nendele lepingu punktidele igal ajal tugineda. OÜ Estero Haldus poolt soetatud Paikuse valla kinnistud olid koormatud hüpoteekidega Danske Bank AS Eesti filiaal kasuks tulenevalt OÜ Jarving ja krediidiasutuse vahel sõlmitud laenulepingust. Laenu tagasimakse tähtajaks oli 26.08.
2. Kinnistute soetamiseks võttis OÜ Estero Haldus Danske Bank AS Eesti filiaalilt laenu OÜ Jarving laenujäägi ulatuses. Läbirääkimisi pangaga pidas nii OÜ Jarving kui OÜ Estero Haldus nimel I. Kasak. Seega sisuliselt oli tegemist olukorraga, kus OÜ Estero Haldus võttis OÜ Jarving laenulepingu sarnastel tingimustel üle. Ülejäänud ostusumma tasaarveldati, seega kinnistute eest reaalselt raha ei tasutud. Õige ei ole kaebuse esitaja väide, et OÜ-l Jarving ei olnud nimetatud kinnistute suhtes mingisugust äriplaani ning puudus visioon kinnistute arendamise osas. I. Kasak 04.10.10 7 ütluste kohaselt soetas OÜ Estero Haldus kinnistud eesmärgiga need lõpuni välja arendada, ehitada peale majad ning siis müüa. Kuivõrd OÜ Estero Haldus juhatuse liige I. Kasak oli kuni 19.08.2010 ka OÜ Jarving juhatuse liikmeks, siis oli ka OÜ-l Jarving väga selge äriplaan ja visioon nimetatud kinnistute osas. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et pooled olid juba enne ostumüügi tehingut kokku leppinud, et Paikuse valla kinnistud ning korteriomand müüakse OÜ-le Estero Haldus. Tulenevalt eeltoodust võib öelda, et koos kinnistutega on OÜ-le Estero Haldus üle läinud kogu ettevõttesse kuulunud likviidne vara, lepingud ning juhatuse liikme näol kinnistute arendamisega tegelev isik. OÜ Estero Haldus jätkab OÜ Jarving tegevust ning kuigi OÜ-s Jarving viimasel ajal aktiivset tegevust ei toimunud, ei saa isikute seletuste põhjal järeldada, et OÜ-l Jarving oleks olnud soov nimetatud tegevus üldse lõpetada. Vastupidi, I. Kasaki 04.10.10 antud seletustest võib järeldada, et tegemist on heade projektidega, mille väärtus on hetkel väike, kuid tulevikus on kindlasti kõrgem. Seega arvestades I. Kasak seletusi ning kinnisvara arenduse spetsiifikat võib järeldada, et I. Kasakil on endiselt huvi tulevikus projekti arendamist jätkata ning ehitustegevuse katkemine oli tingitud üldisest majanduslangusest, mistõttu ei peetud sel ajahetkel arendustegevust otstarbekaks. Kaebuse esitaja viitab, et MKS § 83 lg 4 kohaldamine eeldab, et tuvastatud peab olema varjatud tehing, selle sisu ja tingimused ning tuvastatud peab olema tahtlus sõlmida varjatud tehing. Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ-l Estero Haldus oli ainult tahtlus sõlmida leping, millega kaebuse esitajale võõrandati kinnistud. Kuigi vaidlusaluses asjas tuvastatud asjaolud ei ühti üheselt Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-20-11 toodud asjaoludega, viitab vastustaja lahendi p-le 15, kus Riigikohus on analüüsinud käibemaksu seaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 2 p 1 ja MKS § 83 lg 4 kohaldamist. Riigikohus on seisukohal, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le
3. Ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Nii näiteks oleks korteriomandite müügilepingust koostoimes teiste asjaoludega saanudki järeldada, kas ettevõtte või selle osa anti üle või ei antud. Kuigi maksuhaldur ei pea tuginema MKS § 83 lg-le 4, on käesolevas asjas tuvastatav poolte tegelik tahe. Kuivõrd Are vallas asuvatele kinnistutele on seatud keelumärge ning kohtutäitur on alustanud täitemenetlust, ei saa Are valla kinnistutest ettevõttele kasu tekkida. Seega on OÜ Jarving ainukeseks perspektiivikaks tulu teenimise allikaks Paikuse vallas asuvad kinnistud ning korteriomand. R. Uusi ja I. Kasaki seletustest nähtub, et poolte tegelik tahe oli, et Paikuse vallas asuvad kinnistud ning Pärnu linnas asuv korteriomand läheks üle OÜ-le Estero Haldus, mille arendamist soovis I. Kasak OÜ-s Estero Haldus jätkata. I. Kasak on ka oma 28.10.10 seletustes kinnitanud, et kuna Paikuse valla kinnistud on oluliselt suurema väärtusega, oli ta huvitatud, et need OÜ-le Estero Haldus üle läheksid. Seega võõrandati OÜ Jarving toimiv ettevõtte osa OÜ-le Estero Haldus ning kuna tehingut kajastati kinnistute müügitehinguna, tekkis OÜ-l Estero Haldus lisaks ka sisendkäibemaksu tagasinõude õigus. Tegelikkuses aga omandas OÜ Estero Haldus OÜ Jarving ettevõtte osa koos sinna kuulunud kinnistutega, millega jätkas OÜ Jarving endist tegevust. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ning asjaolusid, on vastustaja veendunud, et vara võõrandmise eesmärk oli viia majandustegevus OÜ-st Jarving OÜ-sse Estero Haldus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegelikkuses on maksuhaldur ka ise asunud seisukohale, et tegemist oli kinnistute võõrandamisega, millelt tuleb tasuda riigituludesse käibemaksu. Antud juhul on maksuhaldur algatanud maksuvaidluse vaid seetõttu, et maksuhaldur ei ole suutnud nõuda välja OÜ-lt Jarving maksusummat, mis tekkis seoses kinnistute müügiga. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega. Maksuhaldur on kontakteerunud OÜ-ga Jarving, kuivõrd OÜ Jarving käibedeklaratsioon ei sisaldanud kaebuse esitaja poolt deklareeritud sisendkäibemaksu summat. Nimetatud asjaolu tingis ka OÜ Estero Haldus 2010 8 aasta augusti maksude arvestamise ja tasumise õigsuse osas kontrolli alustamise. Kontrolli käigus jõudis maksuhaldur seisukohale, et Paikuse valla kinnistute müügitehingu puhul OÜ-lt Jarving OÜ-le Estero Haldus on tegemist aga ettevõtte üleminekuga, mitte tavapärase ostumüügitehinguga. Maksuhaldur ei saanud enne kontrolli teostamist hinnata ega seisukohta võtta, kas tegemist oli kinnistute võõrandamisega või ettevõtte osa üleminekuga. OÜ Jarving poole pöördus maksuhaldur OÜ Jarving ja OÜ Estero Haldus poolt esitatud deklaratsioonide erinevuste tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kõigepealt peab kohus vajalikuks teha järgmised üldised märkused. OÜ Estero Haldus kaebusest nähtuvalt kaebuse esitaja ei sea antud juhul kahtluse alla PMTK põhimõttelist õigust teha sellekohast otsust nagu asjas vaidlustatud Maksuotsus, samuti ei ole ta heitnud vastustajale ette kaebaja menetluslike õiguste (nt ärakuulamisõigus vms) ega maksuhalduri kohustuste (nt uurimispõhimõte, motiveerimiskohustus vms) rikkumist. Seetõttu kohus neil küsimustel rohkem ei peatu ja piirdub tõdemusega, et ka kohtu arvates on Maksuotsus formaalselt õiguspärane haldusakt, mis vastab nii haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-s 46 sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Sealjuures jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, mis nagu viitaks haldusakti ebaselgusele, et kaebajal on keeruline mõista, kas maksuhaldur on Maksuotsuses silmas pidanud ettevõtte üleminekut tervikuna või ainult ettevõtte osa üleminekut. Muu hulgas Maksuotsuse p-s 3 lk 12 viimases lõigus on sõnaselgelt öeldud, mida kaebaja on isegi oma kaebuses tsiteerinud: „Maksuhaldur on kõiki kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses analüüsides ja hinnates jõudnud järeldusele, et kinnistute müügitehingu näol OÜ-lt Jarving OÜle Estero Haldus ei ole tegemist ostu-müügitehinguga, vaid ettevõtte osa varjatud üleminekuga. Kinnistute ostu-müügitehinguga püüti varjata ettevõtte osa üleminekut, et seeläbi tekitada OÜle Estero Haldus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus…“ (allajoonitud kohtu poolt; vt ka nt Maksuotsuse p. 2.2.1 lk 3). Samuti ilmneb poolte seisukohtadest, et nende vahel ei ole vaidlust asjas tähtsust omavates faktilistes asjaoludes, vaid hoopis nendele hinnangu andmises. OÜ Estero Haldus on kaebusest tulenevalt seisukohal, et PMTK on valesti kohaldanud õigusnormi ja on teinud maksumenetluses kogutud materjalide alusel valed järeldused ning selle põhjal ka õigusvastase, kaebaja õigusi rikkuva Maksuotsuse. Kuivõrd kaebaja ei ole tõstatanud küsimust PMTK poolt koos seletusega esitatud mõnede dokumentide tõenduslikust väärtusest ning on ka ise osundanud I. Kasaki kui OÜ Estero Haldus juhatuse liikme ja OÜ Jarving varasema juhatuse liikme ning R. Uusi kui OÜ Jarving uue juhatuse liikme maksumenetluses antud ja protokollitud seletustele, seadmata kahtluse alla nimetatud isikute selgituste õigsust, siis ei jäta ka kohus neid ebakorrektseid tõendeid hindamisest kõrvale. Kohus avaldab seejuures vaid hämmeldust, et maksuhaldur on kohtule esitanud mitu maksukohustuslase või kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli, milles puuduvad igasugused allkirjad. Nii puudub maksukohustuslase OÜ Estero Haldus juhatuse liige I. Kasaki 04.10.2010 protokollis /tl 94-95/, kolmanda isiku I. Kasaki 27.12.2010 protokollis /tl 98-99/ ning kolmanda isiku OÜ Jarving esindaja 13.10.2010 ja 28.12.2010 protokollides /tl 100-102/ selgitusi jaganud isiku allkiri nii talle õiguste ja kohustuste selgitamise kui ka kinnitus protokollis kajastatu õigsuse kohta, samuti puudub kõigil nimetatud protokollidel selle koostaja, PMTK kontrolliosakonna VII kontrollitalituse vanemrevident Pille Pilemann´i allkiri. Täiendavalt märgib kohus, et samaaegselt Paikuse kinnistute omandamisega 19.08.2010 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse alusel soetas OÜ Estero Haldus OÜ-lt Jarving korteriomandi (3-toaline eluruum) aadressil 9 Villa tn 9, Pärnu linn. Kuna asjast nähtuvalt aga poolte vahel ei ole vaidlust ka seoses nimetatud korteriomandi üleminekuga, siis kohus samuti sel teemal ei peatu.
5. Maksuotsusest ilmneb, et maksuhaldur on kõiki kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses analüüsides ning hinnates jõudnud järeldusele, et Paikuse vallas asuvate kinnistute müügi puhul OÜ-lt Jarving OÜ-le Estero Haldus ei ole tegemist ostumüügitehinguga, vaid ettevõtte osa varjatud üleminekuga. Kinnistute ostu-müügitehinguga (s. o Lepinguga) püüti varjata ettevõtte osa üleminekut, et seeläbi tekitada OÜ-le Estero Haldus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, samal ajal teades, et OÜ-l Jarving puudub riigile käibemaksu tasumise võimalus, kuna viimati nimetatud äriühing jäeti ilmselgetesse makseraskustesse. PMTK on niisugusele järeldusele jõudnud muu hulgas järgmiste asjaolude tõttu: kontrollitaval perioodil oli tehingu mõlema osapoole juhatuse liikmeks I. Kasak ning seda kuni kinnistute müügitehingu sõlmimiseni; OÜ Jarving osa müük, juhatuse liikme ning osaniku vahetus toimus samal päeval (19.08.2010) kinnistute ostu-müügitehinguga, millest järeldub, et kogu OÜ Jarving ja OÜ Estero Haldus vaheline tehing toimus I. Kasaki juhtimisel ja kontrolli all; OÜ Jarving osa müügihinnaks oli 10 krooni, kuna I. Kasaki selgituste kohaselt läksid uuele omanikule üle küll kinnistud, kuid samas ka nendega seotud kohustused. Kui I. Kasak ei näinud ohtu OÜ Jarving kinnistute sundmüügiks, ei oleks reaalne kinnistuid omava äriühingu väärtuseks hinnata 10 krooni. Äriühingu hind kinnitab maksuhalduri arvamust, et I. Kasak oli teadlik OÜ Jarving majanduslikust olukorrast ning kolmanda isiku võla sundsissenõudmise algatamisega kaasnevast OÜ Jarving varade müügist; OÜ Jarving omandisse kuulus kaks eraldiseisvat pooleliolevat kinnisvaraprojekti, kummalgi omad õigused ja kohustused, mistõttu saab neid käsitleda erinevate majandusüksustena, mis suudaksid iseseisvalt majandades ettevõttele kasu tuua. OÜ Estero Haldus omandas ühe OÜ Jarving omandis olnud kinnisvaraprojekti, mida oli võimalik veel suurtes majandusraskustes olevast äriühingust päästa ja mille arendamist plaanitakse jätkatakse. Seega on täidetud üks ettevõtte või selle osa ülemineku olulistest tingimustest; Lepingus sätestatakse üheselt, et OÜ Jarving annab OÜ-le Estero Haldus üle kõik Paikuse valla kinnistute arendusega seotud nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu ning kõik nõuded, mis tulenevad kinnistutel paiknevate teede ja tehnovõrkude ehitamiseks sõlmitud lepingutest; Ettevõtte osa ülemineku varjamiseks tehtud kinnistute müügitehinguga OÜ-lt Jarving OÜ-le Estero Haldus tekitati olukord, kus OÜ Estero Haldus sai kinnistute omanikuks ning kohustus krediidiasutuse ees oli põhimõtteliselt samas summas, mis oli olnud OÜ Jarving laenukohustus. Ilmselge eelise sai OÜ Estero Haldus aga sisendkäibemaksu näol, kuna ostjana tekkis tal seaduslik alus tehingult sisendkäibemaksu deklareerida. Maksuhaldur on seisukohal, et tehingu teinud pooltele oli selge, et OÜ Jarving tekkinud käibemaksukohustust täita ei suuda. Osaniku ja juhatuse liikme vahetamine OÜ-s Jarving andis I. Kasakile täiendava võimaluse väita, et tema tegutses üksnes OÜ Estero Haldus heauskse esindajana; Tehingu eest tasumise tingimused olid soodsad üksnes OÜ-le Estero Haldus, kuna reaalselt toimus OÜ Jarving laenusumma ulatuses krediidiasutusega uue laenulepingu sõlmimine ning ülejäänud summa tasaarveldati. Sellise tasumise viisiga tagas I. Kasak, et toimub OÜ Jarving laenulepingujärgsete kohustuste täitmine Danske Bank A/S Eesti filiaal ees (I. Kasak oli isiklikult lepingu käendaja ning seetõttu ka isiklikult huvitatud laenulepingu täitmisest) ning ülejäänud summa osas toimus tasaarveldamine; Kõik kinnistute ja korteriomandi müügilepinguga kaasnevad kohustused (riigilõivud ja notari tasud) on maksnud OÜ Estero Haldus. Maksuhaldur ei pea tavapäraseks, et kõik lepingu sõlmimisega seotud kulud kantakse ühe osapoole poolt. Pigem kinnitab see veelkord maksuhalduri seisukohta, et tegemist ei olnud tavapärase kinnistute ostu-müügitehinguga, vaid I. Kasaki kontrolli all ja OÜ Estero Haldus huvides varjatud ettevõtte osa üleminekuga. 10 Maksuotsusest nähtuvalt PMTK on tuginenud sealjuures

sätetele ja EL direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“ (EUR-Lex`i andmetel algab direktiivi pealkiri sõnaga „Ettevõtjate“, mitte „Äriühingute“; edaspidi Direktiiv).

1. Seega kohus asubki kontrollima PMTK Maksuotsuse sisulist õiguspärasust, eelkõige seda, kas vastustaja on õigesti tuvastanud ettevõtte osa ülemineku, kuna kohustus tasuda Maksuotsuses nimetatud maksusummad saaks tuleneda üksnes sellest, et OÜ Estero Haldus on OÜ Jarving osaliselt üle võtnud. Sealjuures maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Nimelt sätestab MKS § 84, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kohus märgib ennetavalt, et ta nõustub põhilises vastustaja põhjaliku argumentatsiooniga nii Maksuotsuses kui ka seletuses, pidades mittevajalikuks kõike üle korrata, ning on seisukohal, et antud juhul on PMTK igakülgselt analüüsinud ettevõtte ülemineku tunnuste olemasolu ja on seetõttu teinud kogutud tõenditest õiged järeldused. Kohus leiab, et kaebaja ei ole MKS § 150 lg-s 1 sätestatud nõude kohaselt suutnud kohut veenda (tõendada), et maksusumma määrati talle Maksuotsuses valesti. Kohus rõhutab oma seisukoha põhistamiseks eelkõige järgmist.
2. TsÜS § 661 kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Tulenevalt MKS §-st 37 ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused (s.o maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused) üle omandajale või valduse saajale vastavalt

-s sätestatule.

§ 180

käsitleb ettevõtte üleminekut, sätestades järgmist: Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel (lg 1); Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (lg 2).

§ 182

lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 185

järgi kohaldatakse

samas jaos toodud regulatsiooni ka juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). Direktiivi art 1 lg 1 p

1. a)järgi seda direktiivi kohaldatakse ettevõtja, ettevõtte või selle osa ülemineku suhtes teisele tööandjale lepingu alusel toimuva ülemineku või ühinemise tulemusena. Sama artikli lõike 1 p
2. b)kohaselt, kui punktist a ja käesoleva artikli järgmistest sätetest ei tulene teisiti, on üleminek käesoleva direktiivi tähenduses oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Direktiivi art 1 lg 1 p
3. c)kohaselt kohaldatakse direktiivi majandustegevusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslik ettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas nad tegutsevad kasu saamise eesmärgil. Seega ettevõtte või selle osa üleminek võib toimuda erinevatel õiguslikel alustel, enamasti siiski lepingu alusel. Direktiivist tulenevalt on üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi; st ressursside organiseeritud grupeeringut, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus. 11 On mõistetav, et kui eesmärgiks on tõesti ettevõtte või selle osa ülevõtmine, siis võib olla võõrandaja ja omandaja huvides varjata tegelikke kokkuleppeid. Seetõttu on õige kaevatud Maksuotsuses vastustaja tuginemine õigusteoorias ning Direktiivi kohaldamise osas Euroopa Kohtu (otsus 24/85 EKL) väljendatud seisukohtadele, mille järgi ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega. Kohus märgib, et ka see loetelu ei ole ammendav, näiteks

§ 180

lg-st 2 tulenevalt peaks hindama ka õiguste ja kohustuste, muu hulgas ettevõttega seotud lepingute ülevõtmist, Direktiivist tulenevalt majandusüksuse identiteedi säilimist, ressursside organiseeritud koondamist jms. Kohus leiab, et üks olulisemaid ülemineku tunnuseid on majandusüksuse identiteedi säilimine, kuna see eeldab tõepoolest nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate (õiguste ja kohustuste) ülevõtmist ning tegutsemist samal alal samas kohas, ehk hõlmab mitmeid üksiktunnuseid.

1. Analoogne (kattuv) majandustegevus. Antud juhul ei saa olla vaieldav ja maksuhaldur on asjas kogutud tõendite põhjal ka tuvastanud, et OÜ Jarving ja OÜ Estero Haldus põhitegevus on identne - mõlemad äriühingud tegelevad kinnisvaraga, selle käituse ja arendamisega /tl 180, 182, 184/. Sealhulgas konkreetselt Lepinguga võõrandatud kinnistute osas I. Kasaki selgitustest PMTK-le ilmneb, et kuni 19.08.2010 tegeles OÜ Jarving eelkõige kinnisvara ostu-müügi ja arendamisega, sh
2. a Paikuse valla kinnistute arendamisega; OÜ Estero Haldus poolt nende kinnistute soetamise eesmärk on kinnistud lõpuni välja arendada; kuna Paikuse valla kinnistud on oluliselt suurema väärtusega, kui Are kinnistud, oli ta ise huvitatud, et need Estero Haldus OÜ-le üle läheksid /tl 94-97/. Kaebaja väite, et OÜ-l Jarving ei olnud Lepingu alusel võõrandatud kinnistute suhtes mingit äriplaani ning puudus visioon võõrandatud kinnistute arendamise osas, lükkavad ümber Paikuse Vallavalitsuse 22.11.2010 vastus maksuhalduri päringule /tl 163-165/, samuti I. Kasaki poolt maksuhaldurile antud seletused nimetatud kinnistute perspektiivist /tl 94 pöördel, 98 pöördel/.
3. Tegutsemiskoht, juhatuse liikmed ja omanikud, töötajad. Kuigi äriühingute juriidilised aadressid on erinevad, ei saa kõnealuste äriühingute seotuses olla mingit kahtlust. Äriregistri väljavõtetest nähtuvalt OÜ Jarving juhatuse liikmeks oli perioodil 07.07.2006-25.08.2010 I. Kasak (sh seisuga 19.08.2010 ainsaks juhatuse liikmeks), kes on ühtlasi ka OÜ Estero Haldus ainus juhatuse liige. 04.10.2010 vanemrevident P. Pilemannile vastates on I. Kasak märkinud, et OÜ Estero Haldus on andnud laenu Paikuse valla kinnistutele trasside ehitamiseks, kuna OÜ Jarving oli OÜ Estero Haldus tütarettevõte /tl 95/. Kaebaja enda kinnitusel 19.08.
4. a osaühingu osa võõrandamise lepingu alusel võõrandas OÜ Estero Haldus AS-le HQ Distributor Järving OÜ osa nimiväärtusega 40 200 krooni, mis moodustab 100 % osaühingu osakapitalist. Seega oli kaebaja enne Paikuse kinnistute soetamist OÜ Jarving osanik. Alates 25.08.2010 on OÜ Jarving juhatuse liikmeks Raimo Uus. Äriregistrile on esitatud avaldus juhatuse liikme ja osaniku muutmiseks 19.08.
5. Oluline on siinjuures märkida, et nii äriühingu müük (sh ka juhatuse liikme ning osaniku vahetus) kui ka kinnistute ning korteriomandi ostumüügitehingud toimusid kõik ühel ja samal kuupäeval - 19.08.2010 (!). Seega on sisuliselt I. Kasak, olles sisulistes küsimustes nn iseendaga kokku leppinud, ise otsustanud, mis talle (ta oli äriühingute laenude isiklik käendaja) ja tema juhitud äriühingutele kasulik oli, mistõttu tema sõnul kõige otstarbekam oli need tehingud teha ühel päeval, et oleks kindlus, et me mõlemad (st tema ja R. Uus) saame kinnistud, mida tahame /tl 98/. Tema edastas 2010 augustis toimunud tehingute kohta notarile kõik andmed ja dokumendid ning kõik notarikulud kandis OÜ Estero Haldus /tl 96-97/. 12 Äriühingutel puudusid töötajad peale juhatuse liikme, kes ise osutas kõiki teenuseid /tl 94/. PMTK on õigesti järeldanud, et OÜ-s Estero Haldus tegeleb nimetatud kinnistute arendamisega edasi sama isik ehk sama töötajaga on jätkatud sama ettevõtlust. Tulenevalt OÜ Jarving ettevõtte tegevusala spetsiifikast ei olegi kinnisvara arendamisega tegelemiseks vaja koosseisulisi töötajaid. Majandustegevuseks vajalikku teenust soetatakse välistelt teenusepakkujatelt. Kuna OÜ-l Jarving töötajaid ei olnud, siis ei saanud ka töötajad üle minna, mistõttu sellekohane kaebaja etteheide on sisutühi.
6. Õigused ja kohustused (lepingud, v.a töölepingud) ning varad. Kohus leiab, et varade võimalik ülevõtmine on oluline ettevõtte ülemineku tunnus, tulenevalt Direktiivi artikkel 1 lõikest 1 b), mis räägib „ressursside organiseeritud koondamisest“, ning

§ 180lg.st 2.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsuses nr 3-2-1-7-00 on kõrgem kohus märkinud: „Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Seega saavad ettevõttega seotud kohustused üle minna, kui üle läheb ettevõtte omand või valdus tervikuna.“ Kohus leiab nagu vastustajagi, et kuigi formaalselt tõepoolest Danske Panga AS ja OÜ Jarving vaheline varasemalt sõlmitud laenuleping lõpetati ja pank sõlmis kaebajaga uue laenulepingu, toimus sisuliselt OÜ Jarving laenulepingu ülevõtmine OÜ Estero Haldus poolt. PMTK on piisavalt põhjendanud, mis asjaoludel ta niisuguse järelduse on teinud, ja seetõttu kohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. Seda kinnitab ilmekalt ka I. Kasaki 28.10.2010 seletus, kus ta kirjeldas, kuidas OÜ Estero Haldus ise läks pangaga läbirääkimisi pidama, kui OÜ Jarving laenu tagasimakse tähtaeg, mida korduvalt 6 kuu kaupa oli pikendatuid, hakkas lõppema. I. Kasaki sõnul oli pank teadlik, et kui OÜ Estero Haldus laenu saab ning kinnistute eest OÜ-le Jarving tasub, siis saab ta selle raha reaalselt tagasi OÜ Jarving laenulepingu lõpetamisel /tl 97/. Asja materjalidest nähtuvalt OÜ Jarving on sõlminud vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituseks ja teedevõrgu väljaehitamiseks lepingu OÜ-ga Hüdromel. I. Kasaki 04.10.2010 ja 28.10.2010 seletuste järgi OÜ Estero Haldus võttis kinnistute soetamisel OÜ-lt Jarving üle ka ehituslepingud ning koostöö OÜ-ga Hüdromel jätkub /tl 94 pöördel, 96 pöördel/. Nimetatu tuleneb otseselt ka Lepingust, mille p 2.6 kohaselt sisaldab ostuhind kinnistutel paiknevaid teede ja tehnovõrkude, vee- ja kanalisatsioonitrasside (torustike) maksumust, millest osade rajatiste ehitustööd on lõpetamata. Lepingu p 2.7 kohaselt aga müüja (OÜ Jarving) loovutab ostjale (OÜ Estero Haldus) kõik nõuded Eesti Energia ja temaga seotud äriühingute vastu, mis tulenevad müüja ja Eesti Energia ja/või temaga seotud äriühingute vahel sõlmitud lepingutest, aga samuti kõik nõuded, mis tulenevad müüja poolt Lepingu esemeks olevatel kinnistutel paiknevate teede ja tehnovõrkude, vee- ja kanalisatsioonitrasside (torustike) ehitamiseks (püstitamiseks/rajamiseks) sõlmitud lepingutest, sh kõik nõuded OÜ Hüdromel vastu. Kohus nõustub PMTK-ga, et käesolevas asjas ei oma tähtsust, et kaebuse esitaja ei ole tänasel päeval ühtegi Lepingus nimetatud lepingut üle võtnud. Kui pooled on selles kokku leppinud, on kaebuse esitajal võimalik nendele Lepingu punktidele igal ajal tugineda. Kaebaja on ise kaebuses väitnud, et kuna tänasel päeval ei ole suuremal osal kinnistutel sõlmitud Eesti Energiaga liitumislepinguid, on kaebuse esitaja kinnistute elektrienergiaga varustamiseks kohustatud liitumislepingud sõlmima. Samas ei oma tähtsust ka tõik, et kaebuse esitajal on vältimatult vajalik sõlmida kinnistute arenduse lõpetamiseks ning nende müümiseks uusi lepingud. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et ta pole üle võtnud OÜ Jarving kliendi- ja ärisuhteid, siis ainuüksi sellest ei saaks teha järeldust, et üldse mingeid õigusi ja kohustusi ega ettevõtte osa pole üle läinud. I. Kasaki selgitustest nähtuvalt OÜ Estero Haldus ostab kaebaja raamatupidamist Tartu firmalt OÜ Anaidor. Et R. Uusi 13.10.2010 vastuseks maksuhalduri küsimusele, kes tegeleb OÜ Jarving raamatupidamisega, vastas, et hetkel ta otsib 13 raamatupidamisfirmat, siis sellest võib teha loogilise järelduse, et I. Kasak, olles varem nii OÜ Jarving kui ka OÜ Estero Haldus juhatuse liige ja ainus töötaja, ostis samalt raamatupidamisfirmalt teenust mõlemale äriühingule. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Mis muid (pooleliolevaid) kliendi- ja ärisuhteid seonduvalt kinnistutega peale juba eelnevalt käsitletute veel kaebaja on silmas pidanud, see tema üldsõnalisest väitest ei ilmne.
3. PMTK on eeltoodud õigusnorme arvestades õigesti märkinud, et majandustehingute jätkamine on eelkõige ettevõtte või selle osa ülemineku tagajärg ning ettevõtte või selle osa ülemineku puhul on oluline tuvastada asjaolu, kas üleminev ettevõtte osa on majandusüksus, mis suudaks iseseisvalt majandada. Maksuhaldur on leidnud, et Paikuse ja Are valla projektide näol oli tegemist OÜ Jarving iseseisvate majandusüksustega, millel olid omad, teineteisest mittesõltuvad õigused ja kohustused, mistõttu moodustasid need omaette tervikliku majandusüksuse mõõtme. OÜ Estero Haldus võttis üle OÜ Jarving eraldiseisva osa (Paikuse valla kinnistud) koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldaks kaebajal jätkata OÜ Jarving senist tegevust – Paikuse valla kinnistute arendamist ja mis suudab iseseisvalt majandades ettevõttele kasu tuua. Hetkel ei oma tähtsust, et arendustegevus käesoleval ajal on peatatud, sest kinnistu omanikuna on OÜ-l Estero Haldus võimalus arendustegevusega uuesti alustada, mida I. Kasak on ka kinnitanud. Kohus jagab täielikult PMTK seisukohta, et kinnistute ja korteriomandi müügiga võõrandas OÜ Jarving OÜ-le Estero Haldus kogu oma likviidse vara ja jättis ettevõttesse vaid kohustused ning keelumärkega sundvõõrandamisele kuuluvad kinnistud. Kokkuvõtteks kohus leiab, et maksuhaldur, tuginedes eeltoodule ning varasemale kohtupraktikale, on õigesti määratlenud, et käesoleval juhul on tegemist ettevõtte osa lepingulise üleminekuga MKS ja

mõistes. KMS § 4 lg 2 p l ja 4 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses; äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele. Kaebaja ei ole seadnud iseenesest kahtluse alla Maksuotsuses toodud maksusummade arvestamise õiguslikke aluseid ega maksu arvestamise metoodikat. Järelikult on PMTK õiguspäraselt vähendanud OÜ Estero Haldus poolt maksustamisperioodil 2010 augustikuus deklareeritud sisendkäibemaksu summas 704 225 krooni (45 008.18 eurot) ning jätnud rahuldamata OÜ Estero Haldus 2010 augustikuu käibedeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõude samas summas. 9. OÜ Estero Haldus on palunud jätta PMTK menetluskulud tema enda kanda ja mõista OÜ Estero Haldus menetluskulud välja vastustajalt. PMTK omakorda palub jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesoleval juhul kohus jätab OÜ Estero Haldus kaebuse rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Kuna PMTK ei ole HKMS § 93 lg 1 korras oma vastavat nõuet kohtule esitanud, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 14