← Eesti

3-10-1677/203

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 06.september 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-1677 Haldusasi Loksa linna kaebused Harju

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

  1. Mõista Loksa Linnalt Saue Vallavalitsuse kasuks välja viimase poolt esindaja kuludena kantud menetluskulu summas 810,10 eurot ja Anija Vallavalitsuse kasuks välja viimase poolt esindaja kuludena kantud menetluskulu summas 690, 26 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6.oktoober 2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD
  2. Loksa linn esitas 02.12.2007 eeltaotluse Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kavasse lisamiseks perioodiks 2007-2010 (esimene eeltaotlus).
  3. Eeltaotluste menetlemisel maakondlikus komisjonis lisati Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekt Harju maakondlikusse eelistusnimekirja, asetades projekti paremusjärjestuses
  4. kohale. Siseministeeriumi KOIT kava ekspertkomisjon tegi 10.07.2008 regionaalministrile ettepaneku korrigeerida kultuurikeskuse projekti maakondliku hindamiskomisjoni kriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut) hinnangut ja anda hindeks „0“. Kokku kujunes koondsumma 3,
  5. 3.Vabariigi Valitsuse 07.08.2008 korraldusega nr 354 täiendati perioodi 2007-2010 KOIT kava. Eelistusnimekirja lisatud Harju maakonna projektide hulgas Loksa linna projekti „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ ei olnud.
  6. Loksa linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 07.08.2008 korralduse nr 354 „Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 korralduse nr 241 “Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 muutmine“ osalise tühistamise nõudes ning Vabariigi Valitsuse kohustamise nõudes.
  7. Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsusega haldusasjas nr 3-08-1770 tunnistati Vabariigi Valitsuse 07.08.2008 korraldus nr 354 „Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 korralduse nr 241 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 muutmine“ punkt 1 õigusvastaseks (punkt 1) ning kohustati Vabariigi Valitsust Loksa linna 02.12.2007 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama (punkt 2). 2
  8. Loksa linn esitas 18.03.2009 eeltaotluse Loksa Kultuurikeskuse projekti arvamiseks perioodi 2009-2012 KOIT kavasse (teine eeltaotlus). Harju maakondlik hindamiskomisjon andis teisele eeltaotlusele koondhindeks 3,25, millega Loksa linn jagas kõikide 2009-2012 perioodi KOIT kava Harjumaa eeltaotluste hulgas 7.-
  9. kohta.
  10. 24.03.2010 esitas Loksa linn Siseministeeriumile hindamiskomisjoni eelistusnimekirja koostamise protseduurile teisele eeltaotlusele antud koondhinnet puudutavas osas vaide. 01.06.2010 vaideotsusega jättis Siseministeerium vaide rahuldamata.
  11. 29.06.2010 esitas Loksa linn Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maakondliku hindamiskomisjoni eelistusnimekirja koostamise protseduurile ja Siseministeeriumi 01.06.2010 vaideotsusele (haldusasi nr 3-10-1677). 9.22.04.2010 tegi vastavalt regionaalministri 22.10.2007 määruse nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ § 11.1 lõikele 13 ja § 11 lõikele 16 moodustatud ekspertkomisjon ettepaneku perioodi 2009-2012 KOIT kavva lülitatavate Harju maakonna eeltaotluste kohta. Kultuurikeskuse projekti ekspertkomisjoni ettepaneku kohaselt perioodi 2009-2012 KOIT kavva lülitatavate põhiprojekti nimekirjas ei olnud, küll aga oli Kultuurikeskuse projekt lülitatud reservnimekirja. 10.17.02.2011 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 86 „Vabariigi Valitsuse 29.12.2009 korralduse nr 599 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2009-2012“ muutmine“ otsustati kinnitada perioodi 2009-2012 KOIT kavasse lülitatavate Harju maakonna projektide nimekiri, millesse Kultuurikeskuse projekti lülitatud ei olnud. Korralduse punktiga 2 lisati KOIT kavasse aastateks 2009-2012 eelistusnimekirja Hiiu maakonna projektide ette Harju maakonna projektid: Saue vald, Nissi vald, Anija vald, Kuusalu vald. Korralduse punktiga 4 lisati KOIT kavasse aastateks 2009-2012 reservprojektide eelistusnimekirja Hiiu maakonna reservprojektide ette Harju maakonna reservprojektid: Jõelähtme vald, Rae vald, Loksa linn (Loksa Lasteaia renoveerimine), Vasalemma vald, Kernu vald.
  12. Loksa linn esitas 21.03.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 punkti 2 tervikuna ja punkti 4 osalise tühistamiseks ning Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks vaadata Loksa linna eeltaotlus Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti lisamiseks meetme „Kohalike avalike teenistuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavasse perioodiks 2009-2012 uuesti läbi kahe kuu jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest ( haldusasi nr 3-11722). 25.03.2011 määrusega võttis kohus Loksa linna eespoolnimetatud kaebuse menetlusse ja liitis sama määrusega kaebuse ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-10-
  13. II KAEBUSTE MOTIIVID I Kaebus Harju maakondliku hindamiskomisjoni eelistusnimekirja koostamise protseduurile Loksa linna eeltaotlusele Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti lisamiseks meetme „Kohalike avalike teenistuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavasse perioodiks 2009-2013 antud koondhinde osas ning Siseministeeriumi 01.06.2010 vaideotsusele, millega hindamiskomisjoni eelistusnimekirja koostamise protseduurile esitatud vaie rahuldamata jäeti.
  14. Hindamiskomisjoni poolt on Kultuurikeskuse projekti teisele eeltaotlusele antud põhjendamatult enam kui 20 % madalam koondhinne, samuti ei ole hindamiskomisjon arvestanud regionaalministri 01.06.2009 käskkirjaga kinnitatud hindamismetoodikas (hindamismetoodikas 2) sätestatuga. Vaideotsuses aga ei ole vaides toodud põhjendusi sisuliselt käsitletud, mistõttu vaie on jäetud sisuliselt lahendamata.Kaebuse esitaja leiab, et nii 3 hindamiskomisjoni poolt teisele eeltaotlusele antud koondhinne kui ka vaideotsus rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Hindamiskomisjoni hinnang mõjutab eeltaotluse positsiooni KOIT kava eelnõus ja võimalusi KOIT kavast toetust saada. Kaebuse väitel rikub kaebaja õigusi iseseisvalt ka vaideotsus, kuna vaideotsuses on paljasõnaliselt vaides toodud väiteid ümber lükkamata asutud seisukohale, et vaie tuleb jätta rahuldamata. Jättes olukorras, kus vaidemenetluse läbimine on kohustuslik,sisuliselt vaide lahendamata, piirati oluliselt Loksa linna võimalusi oma õiguste efektiivseks kaitseks. 13.Põhjendamatu on teisele eeltaotlusele enam kui 20 % võrra esimesest eeltaotlusest madalama hinde andmine. Kultuurikeskuse projekti KOIT kavasse lisamiseks esitatud eeltaotlustele antud hinded saaksid erineda üksteisest vaid siis, kui eeltaotlused erineksid selliselt, et see põhjendaks madalamat hindamist või kui hindamismetoodika oleks muutunud vahepeal määral, mille tõttu tuleks teist eeltaotlust madalamalt hinnata. Kaebaja ei nõustu Siseministeeriumi vaideotsuse seisukohaga, et erinev hindamine tulenes hindamiskomisjoni koosseisu ja hindamismetoodika muutumisest. Hindamismetoodika on vahepeal muutunud, kuid olulisi sisulisi erinevusi metoodikate vahel ei ole. Eeltaotlustele antud hinnangute erinevust ei ole hindamiskomisjon põhjendanud ja põhjendusi ei tulene ka vaideotsusest. Sellega on Siseministeerium muu hulgas jätnud hindamata Loksa linna ühe põhiargumendi vaide esitamisel. Madalamat koondhinnet ei saa põhjendada ka hindamismetoodikast 2 tuleneva 2-etapilise hindamisega, millele on viidatud vaideotsuses, samuti ei saa nõustuda koondhinde erinevuse põhjendamiseks vaideotsuses märgitud hindamiskomisjoni liikmete vahetumist. 14.Maakondlik hindamiskomisjon ei ole teist eeltaotlust hinnates arvestanud hindamismetoodikas 2 sätestatuga. Kriteeriumi 1 raames eeltaotlusele maksimumist oluliselt vähema punktide andmiseks puudusid mis tahes põhjused. Lisaks ei esitanud hindamiskriteeriumi 1 raames ükski ministeerium ega hindamiskomisjon eeltaotluse kohta ühtegi märkust. Eeltaotlusele hinnangut andes ei kohaldanud hindamiskomisjon hindamismetoodikat 2 õigesti, samuti on kriteeriumi 1 raames antud hinnang põhjendamata. Hindamiskomisjon on hindamismetoodikat 2 ebaõigesti rakendanud ka kriteeriumi 2 raames eeltaotlusele hinnangu andmisel. Põhjendatud ei saa olla keskmine hinne 2,8333 ( põhjendusi ei ole ka esitatud), sest kaebaja on kirjeldanud Loksa linna vajadust kultuurikeskuse järele, tegemist on jätkusuutliku projektiga ning Loksa linna võimekust rajatavat kultuurikeskust oma eelarvest rahastada ei ole kahtluse alla seadnud ükski ministeerium ega Siseministeeriumi komisjon. Teine eeltaotlus vastab täielikult hindamismetoodika 2 kriteeriumi 3 nõuetele, mistõttu selle hindamiskriteeriumi raames antud keskmine hinne 3,1666 ei ole mingil juhul põhjendatud ja hindamismetoodika ebaõige kohaldamine ka vastavas osas on ilmselge. 15.Lisaks on kaebaja seisukohal, et teisele eeltaotlusele antud boonuspunktid on samuti põhjendamatult madalad ja seega on teisele eeltaotlusele boonuspunkte andes hindamiskomisjon hindamismetoodikat 2 kohaldanud ebaõigesti ka teisele eeltaotlusele boonuspunktide andmisel. Kuna boonuspunktide andmise alused olid hindamismetoodikates 1 ja 2 samad ning erinevust ei ole selles osas ka esimese ja teise eeltaotluse vahel, on põhjendamatu sellises olukorras teisele eeltaotlusele tunduvalt vähemate boonuspunktide andmine. Vastavaid põhjendusi ei ole maakondlik hindamiskomisjon esitanud üheski dokumendis. 16.Kaebuse esitaja taotleb Harju maakondliku hindamiskomisjoni poolt 02.03.2010 Loksa linna eeltaotlusele Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti lisamiseks meetme „Kohalike avalike teenistuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavasse perioodiks 2009-2012 antud koondhinde tühistamist, Siseministeeriumi 01.06.2010 vaideotsuse nr 14-1.2/2110 tühistamist ning Harju maakondlikule hindamiskomisjonile ettekirjutuse 4 tegemist vaadata Loksa linna eeltaotlus Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti lisamiseks meetme „Kohalike avalike teenistuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavasse perioodiks 2009-2012 uuesti läbi. II Kaebus Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 „Vabariigi Valitsuse 29.12.2009 korralduse nr 599 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2009-2012“ muutmine“ punkti 2 tervikuna ja punkti 4 osalise tühistamiseks ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata Loksa linna eeltaotlus Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti lisamiseks meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavasse perioodiks 2009-2012 uuesti läbi kahe kuu jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest 17.Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, sest ta ei sisalda projekti väljajätmise põhjendusi, selliseid põhjendusi ei sisalda ka ükski kaebajale kättesaadav või kättesaadavaks tehtud dokument. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal võimalik mõista, miks Kultuurikeskuse projekt perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirjast välja jäi. Sealjuures märgib kaebaja, et esimese taotlusega võrreldes oli erinevus kultuurikeskuse projekti maksumuses, mis teise eeltaotluse puhul oli ca 6,6 miljonit krooni väiksem. Sealjuures on Siseministeerium kinnitanud , et esimene eeltaotlus jäi KOIT kavva lisamata üksnes kahtluse tõttu Loksa linna omafinantseerimisvõimes, teise eeltaotluse puhul omafinantseerimisvõimekuses probleemi ei nähtud. Lisaks ei ole põhjendatud, kuidas perioodil 2007-2010 kultuurikeskuse projektist madalamalt hinnatud projektid perioodil 2009-2012 kultuurikeskuse projektist kõrgema hinnangu said. Puuduvad põhjendused, miks on jäetud kõnealune projekt välja nii reserv-kui põhinimekirjast ja arvati reservnimekirja ekspertkomisjoni poolt kinnitatud eelistusnimekirjas tagapool olevad projektid. 18.Rikutud on ärakuulamisõigust. Korralduse eelnõu ei ole Loksa linnale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks esitatud.
  15. Korralduse andmisega on rikutud kaebuse esitaja õigusi. Tulenevalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadusest ja määrusest nr 8 on Loksa linnal õigus nõuda, et tema eeltaotlust menetletakse kooskõlas kehtiva õigusega. Lisaks on Loksa linnal õigus taotleda kultuurikeskuse projektile toetust üksnes juhul, kui projekt on KOIT kavasse lülitatud. Kuna kultuurikeskuse projekti ei ole arvatud perioodi 2009-2012 KOIT kava põhi- ega reservnimekirja, on Loksa linna jaoks kultuurikeskuse projekti toetuse taotlemise menetlus korraldusega lõppenud. III VASTUSTAJATE SEISUKOHAD III.A.Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ raames perioodil 2009-2012 KOIT kava Harju maakondliku hindamiskomisjoni ( vastustaja I) seisukoht kaebuses Harju maakondliku hindamiskomisjoni eelitusnimekirja koostamise protseduurile. 20.Vastustaja I kaebusega ei nõustu ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. 21.Kaebaja esimesele ja teisele eeltaotlusele andsid hinnangu erinevad haldusorganid. Esimest eeltaotlust menetles regionaalministri 22.10.2007 määruse nr 8 ”Meetme «Kohalike avalike teenuste arendamine» tingimused ning perioodi 2007–2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ (Kord) § 11 lõikes 7 sätestatud korras moodustatud 5 komisjon, kõnealust (teist) eeltaotlust aga § 111 lõikes 8 sätestatud korras moodustatud komisjon. Vastustajal (st Teisel Komisjonil) puudus vajadus ja õiguslik alus juhinduda oma tegevuses varem tegutsenud ja oma tegevuse juba lõpetanud komisjoni (Esimese Komisjoni) poolt enam kui 2 aastat varem, küll sama nimetusega (Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekt) eeltaotlusele antud hinnangust ja jälgida, et see ei erineks „enam kui 20% võrra“. 22.Kui esimene komisjon oli olnud taotluste esmane hindaja, siis Vastustaja I (Teine Komisjon) hindas üksnes Siseministeeriumilt juba positiivse hinde saanud eeltaotlusi. Puudub mistahes õiguslik alus või mõistlik põhjus, miks pidanuks Vastustaja I (Teise Komisjoni) liikmed (eksperdid) jälgima, kuidas olid Loksa Kultuurikeskusega seonduvat projekti hinnanud oma tegevuse lõpetanud Esimene Komisjon, et anda hinnatavale taotlusele just samasugused (või kõrgemad) hinded. Tegemist oli erinevate hindajate ja ka erinevate taotlustega.
  16. Maakondlik hindamiskomisjon (Vastustaja I) hindas eeltaotlusi vastavalt regionaalministri kehtestatud metoodikale, mis kinnitati ministri 01.06.2009 käskkirjaga nr
  17. Vastavalt hindamismetoodikale andis iga komisjoni liige (pärast kohapealset kontrolli) kriteeriumide kohta oma hinde oma siseveendumuse järgi, individuaalselt. Individuaalsed hinded summeeriti ja keskmine tulemus saadi pärast hinnete andmist. Metoodika kohaselt tuleb komisjoni liikmete seisukohtade erinevus tuua hindamislehe märkuste lahtris põhjendusena välja, kui komisjoni liikmete hinnangud kriteeriumile varieeruvad rohkem kui 2 hindamisskaala ühiku võrra, millist varieerumist antud juhul ei esinenud.
  18. Arvestades hindamismetoodikat (komisjoni töö spetsiifikat) pole kaebusega võimalik saavutada kaebaja poolt soovitavat eesmärki Selleks peaks kohus (kaebuse rahuldamise korral) tuvastama hoopis iga komisjoni liikme poolt antud hinde õigusvastasuse (või vastuolu isiku siseveendumusega), mis aga ilmselgelt väljuks ka esitatud kaebuse raamest. Kaebus on esitatud Teise Komisjoni kui kollegiaalse haldusorgani vastu, kuid tulenevalt hindamismetoodikast oleks kaebaja tegelikku eesmärki võimalik saavutada vaid juhul kui kohus teeks ettekirjutuse igale komisjoni liikmele, näidates ära, milline peab olema tema poolt igale hindamiskriteeriumile antav hinne. Ilmselt ekslik on kaebaja seisukoht nagu oleks perioodi 2007–2010 KOIT kava raames maavalitsusele esitatud taotluse suhtes Esimese Komisjoni antud hinnang ja perioodi 2009–2012 KOIT kava raames Siseministeeriumile esitatud eeltaotluse kohta Vastustaja I (Teise Komisjoni) poolt antud hinnangud mehhaaniliselt võrreldavad, st nii nagu kaebaja seda kaebuses teeb. III.B Siseministeeriumi( vastustaja II) seisukoht kaebuses Siseministeeriumi 01.06.2010 vaideotsusele
  19. Siseministeerium on seisukohal, et 1.06.2010 vaideotsus on õiguspärane ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Loksa linna „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ projektile perioodi 2007-2010 KOIT kava koostamise raames antud hinded ei saanud tekitada kaebajale õigustatud ootust samaväärse koondhinde kujunemiseks perioodi 2009-2012 KOIT kava taotlusvoorus, sest tingimused koondhinnete kujunemiseks on erinevad. Erinevate tingimuste aluseks on nii formaalselt kui sisuliselt teistsugune õigusraamistik kui ka ajalineruumiline faktor. Hindamiskomisjon lähtus teist eeltaotlust hinnates hindamismetoodikas 2 sätestatust. Struktuuritoetuse saamine ei ole taotleja subjektiivne õigus, vaid üksnes võimalus, mis realiseerub vaid juhul, kui taotleja ja tema poolt esitatud projekt vastab kõikidele kehtestatud nõuetele ja saab hindamisel vajalikult kõrge koondhinde. 6 26.Puudub õiguslik alus perioodi 2007-2009 KOIT kava I eeltaotlusele ja perioodi 2009-2012 KOIT kava II eeltaotlusele maakondliku komisjoni poolt antud hinnete võrdlemiseks. Kahe erineva KOIT kava eeltaotluste menetlemine ei ole omavahel seotud ja neile on meetme määruses sätestatud erinevad protseduurireeglid. Kahe erineva KOIT kava perioodi raames esitatud eeltaotlusi tuleb vaadelda üksteisest lahus. Kahe erineva perioodi KOIT kava eeltaotluste hindamine toimub kahe erineva hindamismetoodika alusel, samuti on tehtud muudatusi eeltaotluste hindamise korralduses ( hindamismetoodika 2 näeb ette kaheetapilist hindamist). Fakt on, et hindamise ülesehitus, hindamiskriteeriumide loend ja nende kirjeldus on sisulises mõttes muutunud. 27.Hindamiskomisjonil tuli lähtuda KOIT meetme määruses ja Hindamismetoodikas 2 sätestatust ning varasema perioodi lõikes läbi viidud haldusmenetluse asjaoludega ei pidanud hindamiskomisjon arvestama.Kuna esimese ja teise eeltaotluse menetlused on iseseisvad haldusmenetlused, millel ei ole otseseid kokkupuutepunkte peale taotleja ja taotluses kirjeldatud projekti kattumise, on põhjendamatud väited eeltaotlustele antud hinnangute erinevuse põhjendamata jätmisest. 28.Arusaamatu on väide, et kaheetapiline hindamine oleks pidanud eeltaotlusele antud hindeid tõstma, mitte vastupidi. Maakondliku hindamiskomisjoni hinde kujunemisel ei mänginud enam mingit rolli kaebaja viidatud projekti finantssuutlikkuse kriteerium, mille vastavust oli juba Siseministeeriumi komisjon eelnevalt hinnanud. 29.Vaideotsuses on ühe koondhinde kujunemist mõjutanud võimaliku tegurina välja toodud maakonna hindamiskomisjoni koosseis. Regionaalministri 8.08.2009 käskkirjaga nr 63 moodustatud maakondlikku hindamiskomisjoni liikmetest pooled olid ka perioodi 2007-2010 KOIT kava Harju maakondlikus komisjonis, teine pool koosseisust varem komisjoni töös ei osalenud. KOIT kavade eeltaotluste hindamise metoodika ei ole identne, kuid ka identse metoodikaga ei saa eeldada, et hinnanguliste kriteeriumide kohaldamisel peaksid komisjoni liikmed andma hindeid samaväärselt. Erinevate ekspertide nägemus tasandub erinevate hinnangute aritmeetilises keskmises. Lisaks tuleb arvestada, et perioodi 2007-2010 Harju maakonna eeltaotluste hindamine viidi läbi 2008.a. jaanuaris, kus sotsiaalmajanduslik taust oli teistsugune võrreldes II eeltaotluste hindamise perioodiga . Samuti avaldab kaudset mõju maakonna lõikes hinnatavate eeltaotluste kogum. Loksa linn ise on pidanud projekti „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ vähem prioriteetseks kui Loksa lasteaia projekti . 30.Hindamiskomisjon ei pea iga kriteeriumi kohaselt antud hinnet täiendavalt põhjendama., hindamismetoodika seab hinnete andmiseks piisavalt selged ja läbipaistvad raamid. Hinnangute suurte kõikumiste või madala väärtuse puhul on hindamismetoodikas toodud välja juhud, millal on vajalik komisjoni liikmete antud hinnangute täiendav põhjendamine, käesolevas vaidluses asjassepuutuva projekti hinnete puhul ei esinenud olukorda, kus vastavalt hindamismetoodikale oleks vajalik täiendavate põhjenduste esitamine.
  20. Hindamiskomisjon on arvestanud hindamismetoodikas 2 sätestatuga.Hindamismetoodika ei näe ette kohustust, et hindamiskomisjoni hinne peab olema konsensuslik. Koondhinne kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete artimeetilise keskmisena.Loksa Kultuurikeskuse projekti II eeltaotluse koondhinne on kujunenud kõikide põhikriteeriumide lõikes ühtlaselt kõrgeks, samuti on antud projektile boonuspunkte. Maakondlikul hindamisel ei pea komisjoni liikmed tuginema vaid taotleja poolt esitatud informatsioonile, oma osa etendab ka võime kriitiliselt analüüsida eeltaotluses toodud informatsiooni. Siseministeerium, arvestades hindamismetoodika 7 hindamiskreeriumidega 4 ja 5 ja nende järgi kultuurikeskuse projektile antud boonuspunktidega ning maakondliku hindamiskomisjoni esimehe 4.03.2010 kirjas regionaalministrile väljendatud mittenõustumist antud boonuspunktidega, leiab, et hindamiskomisjon on olnud boonuspunkte andes pigem leebe ja koondhinne võinuks või võib uuel hindamisel kujuneda madalamaks kui 3,25 punkti. 32.Siseministeerium ei ole jätnud vaiet lahendamata, vaid otsustas kõiki asjaolusid arvesse võttes jätta vaie rahuldamata.Sealjuures tutvus Siseministeerium vaidega, eeltaotluste menetlemise käigus kogutud materjaliga ja küsis maakondlikult hindamiskomisjonilt täiendavaid selgitusi projektile antud hinnangu kohta, millele tuginevalt esitas oma seisukohad vaides esitatud põhjenduste kohta. IIIC Kaebuses Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 „Vabariigi Valitsuse 29.12.2009 korralduse nr 599 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2009-2012“ muutmine“ punkti 2 tervikuna ja punkti 4 osalise tühistamiseks ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata Loksa linna eeltaotlus Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti lisamiseks meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavasse perioodiks 2009-2012 uuesti läbi kahe kuu jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest 33.Vabariigi Valitsus ( Siseministeeriumi kaudu) ( vastustaja III) vaidleb kaebusele vastu, peab kaebust põhjendamatuks ja palub see jätta rahuldamata.
  21. Korralduses ei saanud ega pidanudki olema põhjendusi, miks kaebaja Kultuurikeskuse projekt KOIT kava eelistusnimekirjast välja jäeti, sest kaebaja oli teadlik sellest, et ekspertkomisjon tegi ettepaneku lülitada Loksa Kultuurikeskuse projekt 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja.
  22. Regionaalministri 29.12.2010 kirjaga teatati kaebajale, et koos perioodi 2009-2012 KOIT kava nimekirjaga on esitatud ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks uuesti perioodi 2007-2010 KOIT kava Harju nimekiri ning juhul, kui Loksa eeltaotlus kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt perioodi 2007-2010 KOIT kavasse, ei lülitata seda enam 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Seega teavitas vastustaja kaebajat, et projekt ei ole lülitatud 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Põhjendused reservnimekirja mittekandmise kohta on toodud korralduse seletuskirjas. Vastustajal on alust arvata, et kaebuse esitaja on tutvunud korralduse eelnõuga ( seletuskirjaga), kaebaja kinnitab seda ka 14.01.20011 kirjas vastustajale, tegemata sealjuures märkusi Kultuurikeskuse projekti osas. Seega on paljasõnaline, alusetu ja kohut eksitav kaebuse väide, nagu ei oleks kaebaja teadlik olnud põhjustest, miks korralduses kultuurikeskuse projekti eelistus- ega reservnimekirja ei kinnitatud. 36.Korraldus on õiguspärane haldusakt, mis kaebaja õigusi ei riku. STS-st ega meetme määrusest ei tulene taotluste või eeltaotluste esitamist hindamiseks Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsuse ülesandeks on STS § 19 lg 2 kohaselt investeeringute kava kinnitamine, mille raames ei vaadata enam läbi eeltaotlusi, vaid eeltaotluste hindamise tulemusena rakendusasutuse koostatud investeeringute kava, mis koosneb projektide nimekirjast või eelistusnimekirjast. Eeltaotluste menetlemise protsessis langetatud otsustest teavitamine toimub kooskõlas HMS nõuetega Siseministeeriumi kaudu enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist.Taotlejal on eeltaotluste menetluse osas võimalk esitada vaie ja vaidlustada otsuseid halduskohtus. Seetõttu 8 ei ole vaja tuua korralduse eelnõu teksti või seletuskirja KOIT kavast välja jäänud projektide menetluskäik ja hindamisel arvestatud kaalutluskäik, sest KOIT kava eelnõu kui soodustav haldusakt sisaldab vaid positiivse hinnangu saanud projekte. Kaebuse esitaja kultuurikeskuse projekti osas tegi ekspertkomisjon ettepaneku lülitada see 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja, kui argumenteeritud põhjustel seda sinna ei lülitatud, mistõttu erandlikult märgiti korralduse eelnõu seletuskirjas vastavad põhjendused ja kaebajale olid need teada. Siinkohal rõhutab vastustaja, et kaebaja on ise 18.03.2009 kirjas märkinud, et Kultuurikeskuse renoveerimine on Loksa linna teine eelistus. IV 3.ISIKUTE SEISUKOHAD 37.Kolmandad isikud peavad vaidlustatud haldusakte õiguspärasteks, toetavad vastustajate seisukohti ja paluvad jätta kaebused rahuldamata. V KOHTU SEISUKOHT 38.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebused põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 39.Regionaalministri 22.10.2007 määruse nr 87 „Meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ (meetme määrus) § 11 reguleerib perioodi 2007-2010 KOIT kava eeltaotluste menetlemist, sh lg 7 maakondliku komisjoni moodustamist. Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste menetlemist reguleerib meetme määruse § 11.1 , sh maakondliku hindamiskomisjoni moodustamist viimatinimetatud paragrahvi lg
  23. Maakondlik hindamiskomisjon pidi perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse hindamisel arvestama meetme määruses ja regionaalministri 01.06.2009 käskkirjaga nr 46 kinnitatud „Perioodi 20092012 eeltaotluste hindamismetoodikas“ sätestatuga ning kohustust meetme määruse § 11 lg 7 sätestatud korras moodustatud komisjoni poolt menetletud eeltaotlusele ( käesoleval juhul Loksa Kultuurikeskuse esimesele eeltaotlusele) antud hinnangutega arvestamiseks ei tulene ühestki perioodi 2009-2012 KOIT kava koostamist reguleerivast õigusaktist. Meetme määruse § 11.1 lg 9 kohaselt hindab maakondlik hindamiskomisjon eeltaotlusi vastavalt regionaalministri kehtestatud hindamismetoodikale. Regionaalministri 01.06.2009 käskkirjaga nr 46 kinnitatud Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika (I kd, tl 92-96) kohaselt viiakse hindamine läbi kahes hindamisblokis iseseisvalt, sealjuures hindavad maakondlikud hindamiskomisjonid II hindamisbloki kriteeriumide osas vaid neid taotlusi, mis I hindamisbloki kriteeriumide osas on Siseministeeriumi hindamiskomisjoni poolt kõikide kriteeriumide osas saanud positiivse hinde. Hindamismetoodika näeb maakondliku hindamiskomisjoni poolt hindamisele kuuluva kuue kriteeriumi lõikes igaühe puhul arvestamisele kuuluvad asjaolud ja aspektid, millest ei tulene, et hindamiskomisjonil tulnuks arvestada perioodi 2007-2010 KOIT kava taotlusvoorus Loksa Kultuurikeskuse projekti eeltaotluse hindamistulemustega. Samuti on lisaks II hindamisblokis kohaldatava hindamisskaala kohta üldiselt sätestatule antud iga konkreetse kriteeriumi juures täiendavad selgitused hindamisskaala madalaima ja kõrgeima hinde kohta. Lisaks näeb hindamismetoodika II hindamisbloki osas ette, et komisjon võtab hindamise aluseks eeltaotluses ning täiendavalt esitatud või kogutud lisainformatsiooni. Eeltoodud regulatsioonist tulenevalt ei pidanud maakondlik hindamiskomisjon õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks täiendava informatsioonina koguma andmeid teises haldusmenetluses hindamiskomisjoni antud hinnete kohta . Tegemist ei olnud asjakohase ning asjasse puutuva aspektiga, millega tulnuks kaalumisel arvestada. Vastupidiselt kaebuse esitajale 9 leiab kohus, et kui maakondlik hindamiskomisjon oleks kaalumisel arvestanud Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projektile perioodi 2007-2010 KOIT kava eeltaotluse menetluses vastavalt regionaalministri 27.12.2007 käskkirjaga nr 145 kinnitatud KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodikale meetme määruse § 11 lõikes 7 sätestatud korras moodustatud komisjoni antud hinnetega, võiks tõusetuda küsimus kaalumisvea esinemisest. Eeltoodust tulenevalt puudus perioodi 2009-2012 KOIT kava Harju maakondlikul hindamiskomisjonil Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse hindamisel kohustus ja vajadus arvestada Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projektile perioodi 2007-2010 KOIT kava eeltaotluste hindamisel antud hinnanguga ja seega ei olnud maakondlikul komisjonil ka vaja põhjendada erinevusi 2007-2010 KOIT kava eeltaotluste menetlemiseks moodustatud komisjoni poolt sel ajal kehtinud hindamismetoodikaga kooskõlas antud hinnangutest. Teisalt on regionaalministri 01.06.2009 käskkirjaga nr 46 kinnitatud hindamismetoodikas sätestatud juhud,millal tuleb hindamislehel esitada hinnangu põhjendused ning kaebuses esiletoodu selliste juhtumite hulka ei kuulu. Kaebuse väitel pidanuks erinevused esimese ja teise eeltaotluse hinnetes väljenduma hoopis teisele eeltaotlusele antud kõrgemates hinnetes, sest ehitushindade langusest tulenevalt on teise eeltaotluse projekti elluviimine ehitushindade languse tõttu 6,6 milj krooni odavam, sh omafinantseering peaaegu miljoni krooni võrra väiksem. Kaebuse eeltoodud väide on põhjendamatu, sest projekti kogumaksumuse suurus ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvas hindamismetoodikas ega olnud ka perioodi 2007.2010 eeltaotluste hindamisel iseseisvaks hindamiskriteeriumiks. Samuti on ekslik kaebuse väide, et eeltaotlusele antud hindeid pidanuks tõstma kaheetapiline hindamine, sest kui esimese eeltaotluse puhul jättis perioodi 2007-2010 KOIT kavast välja väidetavalt puudulik finantsvõimekus, siis teise eeltaotluse puhul hindas Siseministeeriumi komisjon finantsvõimekust piisavaks. On õige, et 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste maakondlik hindamiskomisjon finantssuutlikkuse kriteeriumi ei hinnanud, sest sellele kriteeriumile vastavust oli Siseministeeriumi komisjon juba hinnanud, millest aga ei tulene, et Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotlusele antud hindeid peaks nimetatud asjaolu võrreldes sellele kriteeriumile 2007-2010 KOIT kava raames esitatud eeltaotlusele antud hinnetega tõstma. Kuivõrd Harju maakondlik hindamiskomisjon ei pidanud arvestama 2007-2010 KOIT kava eeltaotlusele antud hindega nende eeltaotluste menetlemiseks moodustatud komisjoni poolt sel ajal kehtinud hindamismetoodikaga kooskõlas antud hinnetega, ei pidanud Harju maakondlik hindamiskomisjon ka põhjendama eeltaotlustele antud hinnangute erinevust.
  24. Meetme määruse § 11.1 lg 8 sätestab, et maakondliku hindamiskomisjoni liikmed kinnitab regionaalminister käskkirjaga 25 tööpäeva jooksul arvates eeltaotluste esitamise tähtpäevast, kuulanud ära maavanema arvamuse. Komisjoni peab kuuluma 5–7 liiget, sealhulgas vähemalt 1 maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ja vähemalt 1 kodanikeühenduste esindaja. Maakondlikul komisjonil on õigus teha objektide paikvaatlust ning tutvuda eeltaotluse dokumentidega. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt maakondlik hindamiskomisjon hindab eeltaotlusi vastavalt regionaalministri kehtestatud hindamismetoodikale. Regionaalministri 01.06.2009 käskkirjaga nr 46 kinnitatud perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika kohaselt annab hindamiskomisjoni iga liige projektile hindeid hindamisjuhendis II hindamisblokis toodud hindamiskriteeriumide 1-6 lõikes. Kriteeriumide 1-3 osas korrutatakse hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetiline keskmine läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, kriteeriumide 4 ja 5 osas arvutatakse hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete keskmine. Kriteeriumi 6 eelduseks oleva tingimuse täitmise korral lisatakse boonuspunkt. Nii saadud kriteeriumide koondhinded summeeritakse eeltaotluse lõpphindeks. Samuti näeb hindamismetoodika ette, et iga esitatud eeltaotluse kohta täidetakse üks hindamisleht. Hindamislehele kantakse komisjoni liikmete kommentaarid ja märkused 10 hindamise aluseks olevate kriteeriumide lõikes. Eeltaotluse hindamislehe allkirjastavad hindamisel osalenud komisjoni liikmed. Hindamislehe märkuste lahtris tuleb komisjoni liikmete seisukohtade erinevus tuua põhjendusena välja, kui komisjoni liikmete hinnangud kriteeriumile varieeruvad rohkem kui 2 hindamisskaala ühiku võrra. Juhul kui kriteeriumide 1-3 hinnete aritmeetiline keskmine jääb alla 2,5 punkti, tuleb hindamislehe märkuste lahtrisse lisada argumentatsioon hinde madala väärtuse kohta. Hindamiskomisjoni 02.03.2010 hindamislehel ( IIIkd, tl 80) on kajastatud komisjoni liikmete poolt antud hinded kriteeriumide lõikes, nende aritmeetiline keskmine, kriteeriumi osakaal ja sellest tulenev vastava kriteeriumi koondhinne. Nimetatud hindamislehelt nähtuvalt selliseid asjaolusid, mis tinginuks põhjenduste esitamise, käesoleval juhul ei esinenud. Ka kaebuse väited põhjendamatult madalate boonuspunktide andmisest ja seeläbi hindamismetoodikas sätestatuga mittearvestamisest ei ole asja arutamisel leidnud kinnitust. Kuna perioodi 2007-2010 KOIT kava raames esitatud eeltaotlusele antud boonuspunktidega perioodi 2009-2012 KOIT kava raames esitatud eeltaotluse boonuspunktide võrdlemine põhjendatud ei ole (sellekohased põhjendused on kohus esitanud eespool ), siis on ka põhjendamatu eelkirjeldatud boonuspunktide võrdlemisest tulenevalt hindamismetoodikaga mittearvestamise väide.
  25. Meetme määruse § 11.1 lg 9 kohaselt hindab hindamiskomisjon eeltaotlusi vastavalt kehtestatud hindamismetoodikale. Kaebuses on viitega eeltoodud sättele rõhutatud, et vastavalt meetme määrusele peab hindamine olema objektiivne. Vastustajad on põhjendatult esile toonud, et komisjoni liikmed on allakirjastanud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni ning et enne hindamistulemuste avalikustamist ei ole komisjoni liikmete pädevust, volitusi ega erapooletust vaidlustatud. Vastustaja I on kinnitanud, et iga komisjoni liige andis hinnangud kriteeriumide kohta iseseisvalt, lähtudes hindamismetoodikas sätestatud hinnangu andmise alustest ja oma siseveendumusest. Kaebuse esitaja ei ole seda seisukohta kummutanud. Kohus jagab vastustajate seisukohta, et meetme määruses sätestatud hindamisskaala ning hindamisele kuuluvate kriteeriumide puhul igaühe osas täiendavalt asjaolude määratlemine,millele tugineda hinnangu andmisel ja arvestamisele kuuluvate aspektide täpsustamine ei tähenda siiski, et projekti hindamine ei ole mingilgi määral subjektiivne protsess. Tuleb nõustuda, et hinnangute andmisele avaldab mõju hindajate pädevus ja teadmised hindamisobjektist, aga samuti hindamise aja olustik. Siseministeerium on vaideotsuses põhjendatult osundanud aspektidele, mis kõik koosmõjus avaldavad koondhinde kujunemisele vaieldamatult mõju, sealhulgas maakondliku hindamiskomisjoni koosseisu nimetatud isikute pädevus ja teadmised hindamisobjektist ja üldisest sotsiaalmajanduslikust taustast.. Eeltoodu põhjal puudub aga alus pidada komisjoni liikmete antud hinnanguid subjektiivseiks ja kontrollimatuteks. Hindamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagab hindamismetoodikas sätestatu, sealhulgas komisjoni liikmete hinnangute täiendava põhjendamise kohustus juhul, kui hinnangud erinevad rohkem kui hindamisskaala 2 ühiku võrra või kui kriteeriumi1-3 hinnete aritmeetiline keskmine on madala väärtusega ( alla 2,5 punkti). Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et iga hindamiskriteeriumi osas kujunes koondhinde eeltaotlust hinnanud 6 eksperdi antud hinde artimeetilisest keskmisest, mis kindlasti oluliselt vähendab hindamisprotsessi võimalikku moonutamist .Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et Harju maakondliku hindamiskomisjoni poolt perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse hindamise õiguspärasuse kahtluse alla seadmine tulenevalt ainuüksi madalamast koondhindest võrreldes 2007-2010 KOIT kava eeltaotlusele antud hindega põhjendatud ei ole, samuti ei pidanud hindamiskomisjon iga kriteeriumi kohaselt antud hinnet täiendavalt põhjendama., sest hindamismetoodikas kriteeriumite lõikes hinnete andmiseks seatud raamid ( hinnangute alused ja hinnete väärtused) on piisavalt detailsed ja läbipaistvad ning on selliselt käsitletavad ka hindamistulemuse kujunemise põhjendusena. 11 42.Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 16 lg 1 kohaselt hindavad nõuetele vastavaid taotlusi kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud isikud meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel.Maakondlik hindamiskomisjon hindab eeltaotlusi vastavalt regionaalministri kehtestatud hindamismetoodikale ( § 11.1 lg 9) ja sellest tulenevalt andis iga komisjoni liige hinde individuaalselt. Kaebuse esitaja on 16.05.2011 menetlusdokumendis viidanud Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-3-1-30-02 ja leidnud, et hindamiskomisjon peab „ nendest subjektiivsetest otsustustest panema kokku põhjendusi sisaldava dokumendi“( tl 53 p.2.2) Viidatud otsuses on Riigikohus rõhutanud „Kollegiaalorgani haldusotsustus on halduskohtus vaidlustatav üldalustel, mistõttu see peab olema ka motiveeritud. Halduskolleegium on seisukohal, et pole mingeid põhimõttelisi takistusi põhjalikumalt motiveerida kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust kollegiaalorgani otsuses eneses. Piisab, kui panna hääletamisele otsuse projekti motiivid. Küll aga tõdeb kolleegium, et kollegiaalorgani otsustuse motiveerimise protsess on oluliselt keerukam kui ainuisikulise organi otsustuse motiveerimine. Kuigi nii käesolevas vaidluses kui ka kaebaja poolt osundatud kohtuasjas on tegemist hinnanguliste otsustustega, millistes kohtulik kontroll on piiratud, siis käesoleval juhul ei ole tulemust saadud hääletamisega, vaid individuaalsete hinnete summeerimise artimeetilise keskmisena. Eespoolviidatud kohtulahend ei toeta kaebuse esitaja järeldust, et hindamiskomisjoni liikmete subjektiivsetest otsustustest tuleb kokku panna põhjendusi sisaldav dokument. 43.Riigikohus on 12.05.2008 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-18-08 leidnud Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. /../Hinnangulise otsuse kohtuliku kontrollitavuse tagamiseks peab hinnangu kujunemine olema hiljem reprodutseeritav (vt Riigikohtu 20.05.2000 otsust haldusasjas nr 3-3-1-20-00). Hinnang võib kujuneda nii mõõdetavate tulemuste kui hinnanguliste näitajate põhjal. Asjas ei ole tuvastatud, et hindamiskomisjoni liikmete poolt hinnangute andmisel ja nende hinnete alusel artimeetilise keskmisena kujuneva koondhinde puhul oleks rikutud menetluskorda, hindamismetoodikaga sätestatut , samuti ei ole kohus tuvastanud, et hindamisel oleks lähtutud asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Kohus jagab eeltoodust lähtuvalt vastustajate seisukohta, et kuna hindamismetoodikas on piiritletud hinnangute andmine, hinnangute andmise aluseid ja hinnete väärtusi on hindamismetoodikas põhjendatud, siis juhul, kui ei ole tegemist eraldi hinnangute täiendavat põhjendamist vajavate juhtudega ( hinde madal väärtus, hinnangute suur kõikumine), on hindamisjuhendi selgitused otsuse põhjenduste osaks ning ülaltoodust tulenevalt on hindamiskomisjoni hinnang antud selleks sätestatud menetluskorda järgides, kooskõlas hindamismetoodikaga ning hinnangu kujunemine on reprodutseeritav.Otsustus on motiveeritud ja diskretsioonivigadeta. 44.Meetme määruse § 11 lg 18 p 3 ja § 11.1 lg 13 kohaselt on Siseministeeriumil õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha muudatusi KOIT kava eelnõu osas võrreldes selle aluseks olevate maakondlike eelistusnimekirjadega muu hulgas juhul, kui KOIT kava maakondliku eelistusnimekirja koostamise protseduur on vaidlustatud. Kohtuasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on Siseministeeriumi ekspertkomisjon ( 22.04.2010 koosoleku protokoll nr 3- I kd, tl 107jj) vaide menetlemisel tutvunud kõigi eeltaotluse menetlemise käigus kogutud materjalidega ning on kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks küsinud projektile antud hinnangu kohta maakondlikult komisjonilt täiendavaid selgitusi. Perioodi 20072013 struktuuritoetuste seaduse § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sellest seadusest tulenevaid erisusi. 12 Vaideotsuses ( I kd tl 37-39) ei ole vaides esitatud põhjendusi jäetud tähelepanuta, on neid käsitletud ja on esitatud ka põhjendused, miks ekspertkomisjon asus seisukohale, et puudub mõjuv põhjus Loksa linna eeltaotluse „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ uuesti hindamiseks. Vastupidiselt kaebuses väidetule on Siseministeerium otsuses esitanud põhjendused, miks I eeltaotlusele ja II eeltaotlusele antud koondhinnete erinevus ei anna piisavat alust hindamistulemuste uuesti läbi vaatamiseks , s.o.miks ei saa selliseid hindamistulemusi pidada motiveerimatuks ja millistele asjaoludele tuginevalt on jõutud järeldusele, et maakondlik hindamiskomisjon on eeltaotluse hindamisel lähtunud kehtestatud hindamismetoodikast. Kaebuse esitaja ei ole käesoleva kohtuasja läbivaatamisel seda järeldust kummutanud. Kohus nõustub Siseministeeriumiga, et isegi juhul, kui etteantud kriteeriumid oleksid täpselt samad, on hindamine teatud määral subjektiivne protsess, sest hindajateks on inimesed . Sealjuures mõjutab hindamist konkreetse ajahetke ümbritsev olustik.. Vaiet ei ole jäetud lahendamata, vaid on jäetud vaie rahuldamata. Seega ei ole ka vaideotsusega iseseisvalt rikutud kaebuse esitaja subjektiivset õigust, mis seisneb Loksa linna võimaluses oma õiguste efektiivseks kaitseks.
  26. Kaebuse kohaselt viis hindamiskomisjoni poolt teisele eeltaotlusele antud hinne selleni, et kultuurikeskuse projekt jäi 2009-2012 KOIT kavast välja. Sellest tulenevalt on hindamiskomisjoni poolt teisele eeltaotlusele antud hinnangu õigusvastasuse põhjendused kaebuse kohaselt ühtlasi korralduse õigusvastasuse põhjendused. Kuna kohus ei ole tuvastanud hindamiskomisjoni poolt kultuurikeskuse projekti ebaõiget hindamist ja on vastavad põhjendused esitanud käesolevas kohtuotsuses eespool, on selles osas ka põhjendamatu väide korralduse õigusvastasusest. 46.Lisaks on kaebuse kohaselt korraldus õigusvastane selle motiveerimatuse tõttu. 22.04.2010 tegi ekspertkomisjon ettepaneku 2009-2012 KOIT kavasse lülitatavate Harju maakonna eeltaotluste kohta ja selle kohaselt oli kõnealune Loksa Kultuurimaja projekt lülitatud perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja ( II kd tll 99-105). Sealjuures on asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt Loksa Linnavalitsus Siseministeeriumile 18.03.2009 saadetud kirjas nr 6-18/110 ( II kd tl 225) kinnitanud, et Kultuurikeskuse renoveerimine on Loksa linna teine eelistus. Kaebaja oli ekspertkomisjoni ettepanekust teadlik, mida kinnitab Vabariigi Valitsuse korraldusele esitatud kaebuse p.1.7 (II kd tl 5), milles kaebaja kinnitusel sai ta vastavast ekspertkomisjoni ettepanekust teada 2010 juuni alguses, viidates kaebuse lisale 14 ( II kd tl 105), milles kajastatud elektroonilisest kirjavahetusest kaebaja esindaja ja Siseministeeriumi ametniku vahel nähtuvalt on kaebajale ekspertkomisjoni koosoleku protokoll saadetud 04.06.
  27. Kaebuse esitaja oli ka teadlik sellest, kuidas hinnati kultuurikeskuse projekti eeltaotlust. Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtub, et regionaalministri 29.12.2010 kirjaga nr 141.2/69-1 ( II kd tl 174) teavitati kaebuse esitajat sellest, et koos perioodi 2007-2010 KOIT kava uue menetlusega esitab Siseministeerium kooskõlastamiseks ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ka perioodi 2009-2012 KOIT kava Harju nimekirja. Samas selgitati, et juhul, kui Loksa Kultuurikeskuse eeltaotlus kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt perioodi 2007-2010 KOIT kava koosseisu, ei lülitata projekti enam perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja. Põhjendused selle kohta, miks Loksa Kultuurikeskuse projekti ei kantud 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja, on toodud korralduse eelnõu seletuskirjas( II kd, tl 186-188), mis saadeti 11.01.2011 kirjaga nr 1-6/7-1 ( II kd, tl 176 jj) koos vaidlustatud korralduse eelnõuga kooskõlastamiseks nii asjaomastele ministeeriumitele kui ka Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Kuigi kaebuse esitaja väitel ei ole ta korralduse eelnõuga tutvunud ning vastustaja väidab vastupidist, on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja põhjustest, miks kultuurikeskuse projekti ei kinnitatud 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja, teadlik ei olnud, ei tingi eeltoodu vaidlustatud korralduse tühistamist.Haldusmenetluse seaduse 13 (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et korralduse eelnõu teksti või seletuskirja KOIT kavast välja jäänud projektide menetluskäiku ja hindamisel arvestatud kaalutluskäiku tuua vaja ei ole põhjusel, et KOIT kava eelnõu kui soodustav haldusakt sisaldab vaid positiivse hinnangu saanud projekte. Kaebuse väitel on korralduse andmisega rikutud kaebuse esitaja õigusi, kuna kultuurikeskuse projekti ei ole arvatud perioodi 2009-2012 KOIT kava põhi- ega reservnimekirja ja seega on Loksa linna jaoks kultuurikeskuse projekti toetuse taotlemise menetlus korraldusega lõppenud.Osundatud seletuskirja kohaselt „Kuna nimetatud Loksa linna eeltaotlus kantakse kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava ( KOIT kava) aastateks 2007-2010 eelistusnimekirja, ei ole põhjendatud sama eeltaotlust kanda 2009-2012 KOIT kavasse.“ Seega seostati kõnealuse projekti reservnimekirjast väljajätmist asjaoluga, et kavandati projekti liitmist perioodi 2007-2010 nimekirja. Järelikult kavandatu (liitmine perioodi 2007-2010 nimekirja) mitte teokssaamisel tuleb edaspidiselt kaebuse esitaja taotluse osas teha vastav haldusotsustus ning kaebuse väide kultuurikeskuse projekti toetuse taotlemise menetluse lõppemisest korraldusega on ekslik. VI MENETLUSKULUD 47.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

§ 93

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 93

sätestatud korras on menetluskulude, mis seisnevad esindaja kuludes, väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud: Saue Vallavalitsus summas 810,10 eurot ( III kd, tl 98-102).ja Anija Vallavalitsus summas 690, 26 eurot ( II kd, tl 103-105). Kulude kandmine kolmandate isikute poolt on tõendatud.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtu hinnangul ei esine

§ 93lg 5 nimetatud menetluskulu väljamõistmist piiravaid asjaolusid.

Lisaks sellele, et vaidlusalused küsimused ei ole kolmandate isikute igapäevategevuseks, peab kohus silmas ka seda, et kaebuse esitaja pöördus kohtusse lepingulise esindaja kaudu, mistõttu kolmandatel isikutel, kelle igapäevategevuse sisuks ei ole vaidlusaluste küsimustega tegelemine, ei olnud oma õiguste ja huvide samaväärse kaitse tagamiseks sugugi ülemäärane lepingulise esindaja kasutamine. Lea Kuuse Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 26.03.2012 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada Loksa linna apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korralduse nr 86 punkt 4 osaliseks tühistamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus osaliselt rahuldada. 14 Tühistada Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 korraldus nr 86 p 4 osas, millega jäeti kinni-tamata Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja ümberehitamise projekt perioodi 2009-2012 KOIT kava Harju maakonna projektide reservnimekirja. Kohustada Vabariigi Valitsust otsustada uuesti Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja ümberehitamise projekti perioodi 2009-2012 KOIT kava reservnimekirja kinnita-mise küsimus. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Mõista Vabariigi Valitsuselt Loksa valla kasuks välja 3 023 (kolm tuhat kakskümmend kolm eurot) kahes kohtuastmes kantud menetluskulude katteks. Mõista Loksa linnalt välja Saue valla kasuks 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) eurot, Anija valla kasuks 1 056 (üks tuhat viiskümmend kuus) eurot ja Kuusalu valla kasuks 900 (üheksasada) eurot. 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.