Obsah (11)

§ 150§ 430§ 428§ 432§ 661§ 163§ 431§ 663§ 53§ 664§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2012. a Tsiviilasja number 2-09-27848 Tsiviilasi Laida S

§-s 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palus kohtul

§ 150lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Pooled on edasikaebuse õigusest loobunud . MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus kinnitas 14.06.
2. a määrusega kompromissi alljärgnevas:
3. Riina Muug tasub Laida Salf kontole XXXXXXXXXXXXXX SEB pangas 1126,07 eurot hiljemalt 15.08.
4. a.
5. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
6. Pärast kompromissi täitmist ei ole pooltel teineteise vastu mingeid pretensioone.
7. Laida Salfi korteri (XXX ) kasutaja V.M. tagab juurdepääsu majavanemale püstaku veekraanide juurde.
8. Kohus on tuvastanud, et veekadu XXX 23.01.
9. a toimunud uputuse tagajärjel on olnud 10 kuupmeetrit.
10. Tagastada V.M. i arvele XXXXXXXXXX Swedbank AS tema poolt 13.07.
11. a ja G.M. poolt 11.10.
12. a Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool, s.o 365,89 eurot.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus oli seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine naabrite vahel kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitas kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohus on tuvastanud, et XXX 23.01.2009. a toimunud uputuse tagajärjel on olnud veekadu 10 kuupmeetrit. Laida Salfi korteri kasutaja V.M. tagab juurdepääsu majavanemale püstaku veekraanide juurde.

§ 428lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromiss kehtib täitedokumendina (

§ 430

lg 5).

§ 661

lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebusest loobuda. Arvestades eeltoodut välistas kohus määruskaebuse esitamise

§ 661lõike 4 alusel.

Poolte menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. 2 Hageja esindaja poolt on tasutud riigilõiv 13.07.

1. a summas 3950 krooni ja 11.10.
2. a summas 7500 krooni kontole 221023778606 viitenumbriga 2900072699.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust 5725 krooni, s.o 365,89 eurot tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek kuulub tühistamisele peale kohustuse täitmist hageja vastava avalduse alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Laida Salf esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt: 1) on ekslik kohtumääruses märgitu, et pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebusest loobuda. Kohtuistungil etteloetu, ei ole poolte tahteavaldus. Seega on hagejal määruskaebuse esitamise õigus; 2) ei nõustu hageja kohtu poolt pakutud menetluskulude jaotusega. Kohus on jätnud tähelepanuta

§ 163

lg 2; 3) on kohus eksinud

§ 431lg 1 lauses 3 sätestatu suhtes.

Kohus ei selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Riina Muug vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vale hageja väide, et kohus ei küsinud poolte käest edasikaebe õiguse rakendamise või mitterakendamise kohta. Mõlemad pooled kinnitasid kohtuistungil, et loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus vormistas protokollis kompromissi teksti ning luges selle pooltele ette. Pooled olid kompromissi tekstiga nõus; 2) hageja väide, et kohus ei selgitanud pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, ei vasta tegelikkusele. Kohus selgitas, et kui pooled loobuvad edasikaebe õigusest, teeb kohus määruse millega kinnitab kompromissi ja siis ei saa pooled enam kompromissi sisu vaidlustada ning menetlus lõpeb, kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Laida Salfi määruskaebus Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. 6.

§ 663

lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti võtnud Laida Salfi määruskaebuse Tartu Maakohtu 14. juuni 2012. a määruse peale menetlusse, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled nõustusid 14.06.

1. a kohtuistungil (tl 258), et loobuvad edasikaebeõigusest. Edasikaebeõigusest loobumine on 14.06.
2. a kohtuistungi protokolli kantud. 3

§ 430

lg 2 kohaselt pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kompromissi teksti kandmine protokolli koos poolte kinnitustega, et nad nõustuvad tekstiga on menetlustoimingu tegemine, millel on õiguslikud tagajärjed. Kohus on kompromissi ettelugemisel selgitanud pooltele ka menetluse lõpetamise tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kompromissi kinnitamisel järginud

§-s 430 toodud kompromissi kinnitamise tingimusi. Samuti nähtub 14.06.2012. a kohtuistungi protokollist, et kohus selgitas pooltele

§ 53

lg 2 alusel poolte õigust esitada kolme tööpäeva jooksul taotlus protokolli parandamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 14.06.

1. a kohtuistungi protokoll on pooltele nõuetekohaselt kättetoimetatud. Laida Salf esitas 18.06.
2. a küll taotluse protokolli parandamiseks, kuid nimetatud taotluses ei ole palutud parandada protokolli edasikaebeõigusest loobumise osas. Kuna 14.06.
3. a kohtuistungi protokolli parandusi ei tehtud, lähtub kohus protokolli kantust ning protokolli kohaselt on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 664

lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna maakohus on Laida Salfi määruskaebuse võtnud ebaõigesti menetlusse, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata

§ 664lg 2 kohaselt.

7. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, jätab kohus ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 162lg 4 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 4 Andra Pärsimägi