lg 1 järgi maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seaduses ei ole ette nähtud õigust esitada määruskaebust kaja rahuldamise ja menetluse taastamise peale. Seega tuleb jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 4 lause 1, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse.
lg 5 sätestab, et menetluse ebaõigele taastamisele ei saa tugineda hiljem menetluses tehtud lahendile kaevates. Kuna
lg 5 otsesõnu keelab menetluse ebaõigele taastamisele tuginemise apellatsiooni ja kassatsiooni korras, peab kaebuse esitamine olema lubatud määruskaebe korras, sest Eesti õiguskorras ei saa olla sellist kohtulahendit, mille peale menetlusosaline kaevata ei saa; 3) kui tõlgendada
lg-id 4 ja 5 koosmõjus § 660 lg-ga 1 selliselt, et menetlusosalisel ei ole võimalik tugineda menetluse ebaõigele taastamisele menetluses tehtud lahendile kaevates ega esitada menetlust taastava määruse peale määruskaebust, oleks see vastuolus PS § 24 lg-st 5 tuleneva põhiõigusega. Demokraatlikus ja kohtuvõimu sõltumatust väärtustavas riigis on just kohtu ja ainult kohtu funktsiooniks õigusvaidluste siduvalt lõplik lahendamine, siis peab ka eeskätt kohtusüsteem ise tagama kohtulahendi õigsuse kontrolli. Kohtulahendi õigsust ei ole võimalik kontrollida juhul, kui menetlusosalisel puudub õigus selle peale kaevata. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtunik nagu iga teinegi inimene võib eksida. Eeldusele, et on vajalik tagada kohtulahendite õigsuse kontroll, tugineb ka PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse instituut (3-4-1-1-04); 2 4) toetab hageja õigust esitada maakohtu 16.05.2012 määruse peale määruskaebust ka PS § 15 lg 1 lause 1. PS § 15 lg 1 lause 1 kujutab endast ilma seadusreservatsioonita põhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Nimetatud säte pakub isikule kõrgematasemelist kaitset ning tagab menetlusosalisele lünkadeta kohtuliku kaitse. Kõik kohtumenetluse sätted peavad olema PS § 15 lg 1 lausega 1 kooskõlas ja vastama põhiseaduse nõuetele. PS § 24 lg 5 ja § 15 lg 1 kooskõlaline tõlgendamine annab kompleksse põhiõigusena isikule õigusliku konflikti kohtuliku lahendamise õiguse, mille justkui alasüsteemi moodustab edasikaebeõigus. Seega ei saa esineda olukorda, kus kohtulahendi peale ei saa esitada määruskaebust ega tugineda selle ebaõigsusele üldkaebe korras. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus nii PS § 24 lg-ga 5 kui ka § 15 lg 1 lausega 1; 5) juhul, kui hagejal puuduks õigus menetlust taastava määruse peale kaevata, oleks kahjustatud ka poolte võrdsuse põhimõte (
).
lg 4 lubab määruskaebust esitada lahendi peale, millega kohus kaja ei rahuldanud ja menetlust ei taastanud. Kohtu eksituste vältimiseks tuleb kaitsta ka teist poolt talle kaebeõiguse andmisega määruse peale, millega kohus on ebaõigesti kaja rahuldanud ja menetluse taastanud; 6) rahuldas kohus kaja ilma igasuguse õigusliku aluseta. Kohus on selgitanud, et kaja ei tule rahuldada põhjusel, et kostja esindajal oleks olnud mõjuv põhjus istungilt puudumiseks (
lg 1 lause 1) või et kohus oleks rikkunud kohtukutse edastamise ja kättesaamise ettekirjutusi (
lg 1 p 2), vaid põhjusel, et vastavalt
lg-le 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning kohus peab vajalikuks hagis ja selle vastuses esitatud väidete ülevaatamist õiguslikust aspektist lähtuvalt. Kohus asus seisukohale, et esineb vajadus lahendada kaja punktides 19-23 esitatud kostja sisulised vastuväited hageja nõudele. Sellist alust kaja rahuldamiseks menetlusõigus ette ei näe. Riigikohus on leidnud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need
Seega kohtul puudub õigus kaja rahuldada üksnes soovist lahendada kostja sisulisi vastuväited, sest seaduse järgi on ta hageja väited omaks võtnud; 7) kui maakohtu 19.01.2012 otsus tühistati, siis halvenes oluliselt hageja menetluslik seisund, sest hageja peab jälle hakkama kostjaga samade asjaolude üle vaidlema. Kui kohus ei võta määruskaebust menetlusse, saavad oluliselt kahjustada hageja subjektiivsed õigused ja kehtima jääb kaja regulatsiooniga vastuolus olev kohtulahend. Kaja rahuldamata jätmisel oleks vaidluses otsus olemas; 8) juhul, kui kohus leiab, et
lg-t 4 ja § 660 lg-t 1 on õigesti kohaldatud, palub hageja PS § 15 lg 1 teise lause alusel tunnistada
lg 4 koostoimes
lg-ga 1 PS § 15 lg 1 lausega 1 ja PS § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks osas, milles need ei luba menetlusosalisel esitada määruskaebust kaja rahuldava ja menetluse taastamise määruse peale. Riigikohus on analoogses vaidluses asunud seisukohale, et hagi tagamist taotlenud isikule tuleb võimaldada PS § 24 lg 5 alusel hagi tagamata jätmise määruse peale, millega arvati tasutud kautsjon riigituludesse, edasi kaevata, et oleks võimalik hagi tagamata jätmise aluste kontrolli kaudu kontrollida ka hagi tagamise kautsjoni riigituludesse arvamise seaduslikkust. Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamise eesmärk ei õigusta hagi tagamist taotlenud isikult hagi tagamata jätmise määruse ja seega kautsjoni riigituludesse arvamise vaidlustamise võimaluse äravõtmist, eriti kuna seda ei saa kontrollida ka hiljem mingis muus menetluses (3-4-1-20-07). 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg-t 1, mille kohaselt võib menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et seadus ei näe ette menetlusosalise õigust esitada määruskaebust kaja rahuldamise ja menetluse taastamise määruse peale. Seega jättis maakohus õigesti hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. 7. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjakohased määruskaebuse esitaja viited Põhiseaduse § 24 lg-le 5, mis näeb ette igaühe õiguse tema kohta tehtud kohtu otsuse peale kõrgemalseisvale kohtule seadusega sätestatud korras edasi kaevata. Põhiseadusest ei tulene, et isikutele peaks olema tagatud võimalus esitada määruskaebusi kõigile tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtumäärustele. Arvestades kohtumenetluses tehtavate määruste hulka tähendaks nende piiramatu edasikaebamise võimaluse tagamine ilmselt olulist takistust õigusemõistmise normaalsele funktsioneerimisele. Põhiseadusega on kooskõlas kohtumääruste oluliselt piiratum edasikaebe kord võrreldes kohtuotsuste peale edasikaebamise õigusega. 8.
lg-te 4 ja 5 ning § 660 lg 1 koosmõjust tuleneb, et seadusandja on soovinud tagada menetlusosalistele võimaluse kohtumääruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks kõrgema astme kohtu poolt vaid juhul, kui kohus on otsustanud jätta menetluse taastamata. Menetluse taastamata jätmise korral jääb jõusse tagaseljaotsus ning menetlusosaline kaotab jäädavalt võimaluse selgitada asjaomases vaidluses igakülgselt välja õiguslik olukord.
kohaselt on tsiviilasja õige lahendamine tsiviilkohtumenetluse esmaseks ülesandeks. Samas tagaseljaotsuse puhul ei ole asja sisuliselt õige lahendamine tagatud, kuna hagi rahuldatakse üksnes hageja poolt esiletoodud asjaolude põhjal. Seega mõjutab menetluse taastamata jätmine oluliselt menetlusosalise õigusi. Seevastu menetluse taastamise korral jätkub menetlus üldises korras (
) ning pooltel on võimalik kasutada kõiki menetlusõigusi vaidlusaluse õigussuhte osas tõe väljaselgitamisel.
lg-st 1 ei tulene iseseisvat menetluse taastamise alust, on seadusandja selgelt asunud seisukohale, et ka menetluse ebaõige või alusetu taastamise korral kohtu sellekohane määrus vaidlustamisele ei kuulu (
lg 1 koostoimes
§-ga 417, mis reguleerib kaja lahendamist ammendavalt). Ka menetluse ebaõige taastamise korral ei ole rikutud määruskaebuse esitaja põhiseaduse ja teiste seadustega kaitstud õigused. Määruskaebuse esitaja – hageja – huvi tagaseljaotsuse kehtimajäämise vastu ei kaalu üles õiguskorra huvi selle vastu, et tsiviilasjad saaksid lahendatud õigesti ja vaidlusaluste asjaolude ning õigussuhete igakülgse väljaselgitamise teel. 11. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka määruskaebuse esitaja taotlust tunnistada
lg 4 koostoimes
lg-ga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei luba menetlusosalisel esitada määruskaebust kaja rahuldava ja menetlust taastava määruse peale. Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et menetluse taastamise määruse peale kaebeõiguse piiramine (välistamine) ei riku menetlusosalise põhiseaduslikke õigusi ning võimaldab järgida tsiviilkohtumenetluse peamist eesmärki, milleks on tsiviilasjade õigesti lahendamine. Samuti teenib kaebeõiguse piiramine niisuguste kohtumääruste puhul, millega menetlusosaliste olulisi õigusi ei kitsendata, menetlusökonoomia huve. Asjakohane ei ole määruskaebuses toodud paralleel Riigikohtus lahendatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga nr 3-4-1-20-07, kuna nimetatud juhul sõltus määruskaebuse esitamise võimaldamisest menetlusosalise võimalus saada tagasi kautsjonina tasutud rahasumma. 12. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel. Viivi Tomson Üllar Roostoja 5 Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.