3-11-2755 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2755 Haldusasi Monocero

) § 447 lg

1. Solidaarvastutust reguleerib samuti eraõiguslik norm VÕS § 65 lg
2. See tähendab, et

§ 447

lg 1 sätestatud tingimuste esinemisel tekib jagunemisel osalenud ühingu ja jaguneja võlausaldaja vahel võlaõiguslik õigussuhe. Käesoleval juhul on tekkinud kaebuse esitajate ja PMTK vahel seega võlaõiguslik suhe.

§ 447

lg 1 sätestatud vastutuse puhul ei ole tegemist õigusjärglusest tuleneva vastutusega, millele kohalduks MKS § 35, sest õigusjärgluse korral läheksid ühelt isikult teisele üle kõik õiguseelneja õigused ja kohustused. Käesoleval juhul on kaebuse esitajatele üle läinud üksnes osa jaguneja varast, mistõttu ei ole tekkinud üldõigusjärglust.

§ 447

lg 1 on oma olemuselt iseseisvat vastutusalust sätestav eraõiguslik norm, mis näeb ette teatud tingimuste esinemisel võlaõigusliku suhte tekkimise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PMTK-l puudub pädevus anda võlaõigusliku suhte raames 3 teisele võlasuhte poole sunni rakendamiseks haldusakti. Vabariigi Valitsuse seaduse § 72 lg 1 kohaselt sätestatakse ametite ja inspektsioonide pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel seadusega. Ei MKS ega ükski muu seadus ei sätesta PMTK-le pädevust rakendada eraõiguslike suhete reguleerimiseks haldusmenetlust. Kaebuse esitaja hinnangul peaks PMTK esitama vastutuskohustuse aluste esinemisel kaebuse esitajate kui jagunemisel osalenud isikute vastu eraõiguse sätete kohaselt võlaõigusliku nõude, mitte aga rakendama läbi haldusmenetluse riiklikku sundi. Riigikohus on selgitanud oma lahendis nr 3-31-41-00, et avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. Avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku sfääri saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses. Kuna seadus ei sätesta maksuhaldurile pädevust rakendada enda osalemisel eraõigussuhtes teise suhte poole osas haldusmenetlust, siis ei ole PMTK õigustatud andma eraõigusliku suhte reguleerimiseks haldusakti. On ilmselge, et kui PMTK on asunud teise eraõigusliku isikuga eraõiguslikku suhtesse, siis sellisest suhtest tekkiv vaidlus tuleb lahendada eraõiguse sätete alusel ning sellise vaidluse kohtualluvuseks on tsiviilkohus. Seda sätestab ka MKS § 42 lg 3, mille kohaselt lepingulise vastutuse korral nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilkohtu menetluse korras hagi esitamise teel. Eelnevast lähtuvalt on kaebuse esitajate hinnangul PMTK asunud eraõigussuhte reguleerimiseks rakendama haldusmenetlust, millega ta on väljunud oma pädevuse piiridest. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt, kui haldusorgan ületab haldusakti andmisel pädevuse piire, on selline haldusakt tühine. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-3-130-09, mille kohaselt on haldusakt HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, kui haldusorganil puudus pädevus sellise haldusakti andmiseks. Eelnevad asjaolud annavad kaebuse esitaja hinnangul aluse vaidlustatava haldusakti tühistamiseks. Haldusakti sisu ebaselgus. Viitega HMS § 61 lg 1 ja 2 sätetele märgivad kaebajad, et kõik adressaadid on kohustatud Korralduse täies mahus täitma. Selle tulemusena kõikide adressaatide poolt täidetaks Korraldus kokku summas 1 196 553,10 eurot. Kaebuse esitajate hinnangul on adressaat kohustatud haldusakti saamisel selle täitma ning tal ei ole õigust ise otsustada, mis osas ta seda täidab. Haldusakti kehtimise korral on selle täitmine adressaadile kohustuslik. Sellest lähtub, et haldusakt ei ole õiguspärane, sest selle täitmisel adressaatide poolt täidetakse see neljakordses mahus võrreldes sellega, kui palju on näidatud Korralduses väidetav Celander Ehitus OÜ maksuvõlg. Maksuhaldur on märkinud Korralduses, et juhul kui üks solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea teised võlgnikud vastavalt VÕS § 67 kohustust täitma. Sellest lähtuvalt on PMTK andnud justkui tingimusliku haldusakti, seades selle täitmise kohustuslikkuse sõltuvusse adressaadist sõltumatust asjaolust. Tingimusliku haldusakti andmist reguleerib HMS § 53, milline regulatsioon sätestab numerus clausus juhud, millal ja mis tingimustel võib tingimuslikku haldusakti anda. Eelnevast regulatsioonist ei tulene haldusorganile õigust, panna haldusaktiga antud kohustuse täitmist sõltuvusse kolmanda isiku tegevusest. Sellest lähtuvalt on tingimusliku haldusakti andmine õigusvastane ning adressaatide jaoks on ebaselge, kes ja kui suures mahus peab Korralduse ikkagi täitma. Kuna vaidlustatav haldusakt HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele ei vasta, on Korraldus ebaseaduslik ja tuleb täies mahus tühistada. Vaatamata

§ 447

lg 1 regulatsioonile on PMTK esitanud vastutusnõude kaebuse esitajate vastu ka maksuvõlgnevuse eest, mis on tekkinud pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Nimelt tehti vastav konstitutiivne kanne Celander Ehitus OÜ osa äriregistrisse 07.02.2011 /tl 43/, vaatamata sellele on aga kaebuse esitajatele esitatud nõue ka perioodidel 10.02 – 03.10.2011 tekkinud sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu, tulumaksu, käibemaksu ja maamaksu osas summas 32 793,17 eurot (vt maksuvõla nõuete loetelu). Seega on PMTK esitanud lisaks muudele minetustele kaebuse esitajate vastu nõude 32 793,17 euro osas, mille eest nad ei vastuta. Lisaks eelnevale on PMTK poolt Korralduses märgitud maksuvõlgnevuse suurus ebaõige. Nimelt kinnitas Harju Maakohus 12.10.

1. a Celander 4 Ehitus OÜ saneerimiskava, millega kujundati ümber Celander Ehitus OÜ võlausaldajate nõuded, sealhulgas ka maksuhalduri nõuded (kohtumäärus, tl 45-51). Vastavalt maakohtu määrusele, on saneerimiskava /tl 52-57/ koheselt täidetav. Saneerimiskava kohaselt diskonteeriti ja ajatati tavavõlausaldajate, sealhulgas maksuhalduri nõuded. Vaatamata maksuhalduri nõuete ümberkujundamisele on maksuhaldur arvestanud Celander Ehitus OÜ poolt pärast saneerimismenetluse algatamist (23.03.2010) tasutud maksed saneerimisele eelnenud perioodide kohustuste katteks. Nimelt Celander Ehitus OÜ tasus 16.08.
2. a maksuhaldurile 500 000.- krooni (31 957,05 eurot) aprilli 2010 eest käibemaksu ning mai 2010 eest sotsisaal- ja tulumaksu, selgitusega „Celander Ehitus OÜ maksude tasumine alates KMD 04 2010 ja TSD 05 2010“ /tl 58/. Vaatamata sellele aga arvestas PMTK saadud maksed perioodi veebruar 2010 sotsiaal- ja tulumaksu katteks (e-maksuameti väljatrükk, tl 59), mille osas oli nõue saneerimiskavaga ümber kujundatud ja mis polnud seega muutunud sissenõutavaks. Eelnevast lähtuvalt arvestas PMTK saneerimismenetluse algatamise järgse perioodi eest tasutud maksed saneerimiseelse perioodi ümberkujundatud nõuete katteks, mis on ebaseaduslik. Seega lisaks eelnevatele minetustele on Korralduses märgitud maksuvõlg 31 957,05 euro osas ebaõige, mille võrra on alusetult suurem nõue esitatud kaebuse esitajate vastu. Eelnevast kahest asjaolust lähtuvalt on PMTK oma ebaseadusliku haldusaktiga kohustanud kaebuse esitajaid tasuma võlaõiguslikku vastutusnõuet 64 750,22 euro osas enam kui selleks oleks õiguslik alus. Vastustaja PMTK on seisukohal, et Monoceros OÜ, Corona Borealis OÜ, Ehitusfirma Celander OÜ ja Celander Ehitus OÜ kaebused on põhjendamata ning Korraldus on õiguspärane, seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Et kõigi 4 kaebaja kaebused on sisuliselt samased ning nendes toodud väidetele on võimalik vastata ühiselt. Üheks erinevuseks on Celander Ehitus OÜ nimel 03.01.2012 esitatud seisukoha p-s 3.1 toodud väited seoses vaidlustatava haldusakti kehtetuks tunnistamisega. Celander Ehitus OÜ leiab, et seoses PMTK poolt 05.12.2011 koostatud otsusega nr 13-1/6942, millega tühistati PMTK 24.10.2011 korraldus nr 13-11/54429, puudub kummalgi korraldusel õiguslik jõud. Maksuhaldur sellega ei nõustu, kuna PMTK poolt 24.10.2011 inimlikust eksimusest tulenevalt sama numbriga 13-11/54429 antud korraldused olid individuaalsete tunnustega, seega üksteisest eristatavad. PMTK 05.12.2011 otsusega nr 13-1/6942 tunnistati kehtetuks PMTK 24.10.2011 korraldus nr 13-11/54429, mille adressaadiks oli üksnes Celander Ehitus OÜ ning mis oli koostatud summale 229 138,28 eurot. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud vastuses nr 6-4/382-2 selgitanud korraldustes esinenud erinevust maksuvõla suuruse osas, samuti on PMTK 05.12.2011 otsuses nr 13-1/6942 selgelt ära määratletud, milline korraldus kehtetuks tunnistatakse (vt haldusasja nr 3-11-2762 toimiku lk 35). Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita nagu oleks PMTK poolt 05.12.2011 koostatud otsusega nr 13-1/6942 tunnistatud kehtetuks ka PMTK 24.10.2011 korraldus nr 13-11/54429, mille adressaatideks olid Monoceros OÜ, Corona Borealis OÜ, Ehitusfirma Celander OÜ ja Celander Ehitus OÜ. Kaebuse esitajad leiavad, et PMTK-l puudub pädevus kohustada vaidlustatava haldusaktiga täitma kaebuse esitajat kolmanda isiku eest võlaõiguslikku vastutusnõuet. Viitega MKS § 35, § 31 lg 1 ning § 10 lg 1 ja lg 2 p 3 sätetele märgib PMTK, et andes äriühingutele Monoceros OÜ, Corona Borealis OÜ, Ehitusfirma Celander OÜ ja Celander Ehitus OÜ korralduse maksuvõla tasumiseks, täitis maksuhaldur talle MKS-ga pandud ülesannet.

§ 447

lg 1 ning VÕS § 65 lg 1 ja 2 sätetest ja eelpooltoodust lähtudes ei näe maksuhaldur mingit takistust rakendada Celander Ehitus OÜ perioodi mai 2010 – veebruar 2011 (+maamaks) maksuvõlgade sissenõudmisel MKS § 35 ning nõuda eelpoolnimetatud Celander Ehitus OÜ maksukohustuse täitmist äriühingutelt Monoceros OÜ, Corona Borealis OÜ, 5 Ehitusfirma Celander OÜ ja Celander Ehitus OÜ ehk kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Osundades MKS § 128 lg 1 ja 3 sätetele märgib PMTK, et käesoleval juhul koostati maksuhalduri poolt selleks Korraldus. Kaebuse esitajad viitavad MKS § 42 lg 3, mille kohaselt lepingulise vastutuse korral nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilkohtumenetluse korras hagi esitamise teel. Maksuhaldur leiab, et käesoleval juhul eelpoolnimetatud säte rakendamisele ei kuulu ning märgib ära, et maksuvõlg ei kandu teisele isikule üle ka lepinguline vastutuse puhul. Maksukohustus tekib seaduse alusel ning lepinguline vastutus lepingu alusel st „Tsiviilõiguse sätete alusel on lubatud vaid vastutuse võtmine teise isiku maksuvõla eest, kuid see ei vabasta põhivõlgnikku oma kohustustest.“ (L. Lehis “Maksuõigus“, lk 125). Maksukorralduse seaduse seletuskirja (aadressil http://www.fin.ee/maksundus) kohaselt jäävad lepingulise vastutuse korral maksukohustuslase kohustused riigi ees endiselt kehtima ja maksuhaldur saab nõuda maksukohustuslaselt nende täitmist ja ei võta maksuhaldurilt kohustust nõuda võlad sisse maksukohustuslaselt, kui see on võimalik. Maksuhaldur ei nõustu, et Korralduse puhul on tegemist tingimusliku haldusaktiga. Vaidlustatud Korralduse puhul puuduvad MKS §-s 93 toodud muutva tingimusega maksusumma määramiseks kehtestatud eeldused ning tunnused. Maksuvõla suurus tuleneb Celander Ehitus OÜ poolt esitatud maksudeklaratsioonidest. Asjaolu, et Celander Ehitus OÜ maksukohustuse täitmist on maksuhalduril õigus nõuda Celander Ehitus OÜ õigusjärglastelt, ei ole muutva tingimusega maksu määramise tunnuseks. Vastuseks kaebuse esitajate väidetele kaebuse esitaja vastutuse ulatusega seoses märgib maksuhaldur: Celander Ehitus OÜ jagunemise (eraldumise teel) kanne tehti äriregistrisse 07.02.

1. Celander Ehitus OÜ saneerimismenetlus algatati 23.03.2010 Harju Maakohtu määrusega ning avaldaja esitas saneerimiskava kinnitamiseks (bilanss seisuga 31.03.2010). Käesoleva hetke seisuga on saneerimiskava kinnitatud Harju Maakohtu 12.10.2011 määrusega tsiviilasjas 2-10-
2. Seega ei käsitle maksuhaldur Korralduses Celander Ehitus OÜ maksuvõlga, mis tekkis enne 23.03.
3. Korraldusega nõutakse Celander Ehitus OÜ perioodil 23.03.2010 kuni 12.10.2011 tekkinud maksuvõla tasumist, kusjuures Korralduse lisas on välja toodud maksusummad erinevate maksuliikide kaupa. Kaebuse esitajad on kaebusele lisanud Celander Ehitus OÜ maksuhalduri andmebaasist ettemaksukonto toimingute väljavõtte ajavahemiku 16.08.2010 – 16.08.2011 kohta. Selline väljavõte on eksitav. Celander Ehitus OÜ ettemaksukonto väljavõttelt perioodi veebruar 2010 kuni oktoober 2011 kohta nähtub, et 18.10.2011 tühistas maksuhaldur kõik alusetult tehtud mahaarvamised ning vabanenud summad liikusid tagasi Celander Ehitus OÜ ettemaksukontole, kus nad arvestati Celander Ehitus OÜ saneerimiskava-järgse perioodi maksuvõlgade katteks. Korraldus on koostatud peale eelpoolnimetatud tühistamisi ning kajastab seega Celander Ehitus OÜ reaalset saneerimiskava-järgset maksuvõlga. Ettemaksukontolt ei nähtu maksukohustuslase maksuvõlg. Maksuhaldurile on arusaamatu kaebuse esitajate väide, et neile on esitatud nõue ka perioodidel 10.02.-03.10.2011 tekkinud sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu, tulumaksu, käibemaksu ja maamaksu osas, kuna Korralduse lisas on väljatoodud maksuvõla koosseisu kuuluvad summad tähtpäeviti ning maksuliikide kaupa. Alates märtsist 2011 on eelpoolnimetatud loetelus käsitletud ainult maamaksu. Maamaksuseaduse § 8 sätestab maksukohustuse tekkimise, lg 1 kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta
4. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes
5. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Seega vaidlustatud korralduse lisas kajastatud
6. aasta märtsi ja oktoobri maamaksusummad on määratud Celander Ehitus OÜ-le
7. aasta
8. jaanuaril kuulunud kinnisasjadelt. Eelpooltoodu põhjal märgib maksuhaldur, et alusetud ning tõendamata on kaebuse esitajate väited nagu oleks Korralduses nimetatud maksuvõla suurus vale. 6 Kaebuse esitajate täiendavad seisukohad Kuigi PMTK on pärast kaebuste esitamist osaliselt kaebustes väljatoodud minetused vabatahtlikult kõrvaldanud, leiavad kaebajad, et Korraldus on endiselt õigusvastane. Nagu kaebajad varem on selgitanud, on PMTA kohustanud oma korraldusega tasuma Monoceros OÜ-s, Corona Borealis OÜ-s, Ehitusfirma Celander OÜ-s ja Celander Ehitus OÜ-d Celander Ehitus OÜ väidetavat maksuvõlga summas 299 138,28 eurot. Kuna HMS § 61 lg 1 kohaselt hakkab korraldus kehtima adressaadile kättetoimetamisest ja kehtib HMS § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, siis on kõik akti adressaadid kohustatud korralduse selle kehtivuse korral täies mahus täitma. Haldusakti täitmise tulemusena kõikide adressaatide poolt täidetaks haldusakt kokku summas 1 196 553,10 eurot. Kaebuse esitajate hinnangul on adressaat kohustatud haldusakti saamisel selle täitma täies mahus ning tal ei ole õigust ise otsustada, mis osas ta seda täidab. Oleks äärmiselt ebaloogiline, et iga akti adressaat peaks hakkama ise akti saamisel tuvastama, kas mõni teine akti adressaat on Korralduse äkki mingis osas juba täitnud ja et ta peaks ise hakkama arvestama, kui suure osa ta peaks Korraldusest täitma. Riigikohus on väga selgesti oma otsuses nr 3-3-1-33-01 märkinud, et maksuvõla suuruse kindlaksmääramine on maksuhalduri kohustus, ning seda ei saa teha vastava Korralduse adressaat. Haldusakti kehtivuse korral on selle täitmine adressaadile kohustuslik ning haldusakt peab üldjuhul olema oma toimelt õigusselge ja üheselt mõistetav. Korraldus ei ole õiguspärane, sest selle täitmisel kõigi adressaatide poolt täidetakse see neljakordses mahus võrreldes sellega, kui palju on korralduses näidatud väidetav Celander Ehitus OÜ maksuvõlg. Maksuhalduri tegevus sellise õiguslikult ebaselge akti andmisel on ebaseaduslik ning kaebuse esitajal puudub õigusselgus, kuidas ta peab Korralduse täitmiseks käituma. Eelneval põhjusel on Korraldus kaebuse esitajate hinnangul HMS § 55 lg 1 alusel õigusvastane ja tuleb tühistada. Maksuhaldur on märkinud Korralduses, et juhul kui üks solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea teised võlgnikud vastavalt VÕS § 67 kohustust täitma. Sellest lähtuvalt on PMTK andnud justkui tingimusliku haldusakti, seades selle täitmise kohustuslikkuse sõltuvusse adressaadist sõltumatust asjaolust. Kuna vaidlustatav haldusakt HMS § 53 lg 1 ja 2, § 55 lg 1 ega § 56 lg 2 nõuetele ei vasta, on ta kaebuse esitaja hinnangul ebaseaduslik ja tuleb täies mahus tühistada. Kaebajad on endiselt seisukohal, et

§ 477

lg 1 alusel saab jaguneval ühingul tekkida võlaõiguslik solidaarvastutuskohustus ning haldusorgan ei oma seadusest tulenevat pädevust sisse nõuda ja täita selliseid nõudeid haldusaktiga. Muus osas jäävad kaebajad oma varasemate seisukohtade ja taotluste juurde. Vastustaja täiendavad seisukohad Kuivõrd vastustajale jääb arusaamatuks, mida kaebajad silmas pidasid väites, et vastustaja on pärast kaebuse esitamist osaliselt kaebustes väljatoodud minetused vabatahtlikult kõrvaldanud, siis ei ole vastustajal võimalik hetkel vastuväiteid selle väitega seonduvalt esitada. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatav korraldus ei ole õiguspärane, sest selle täitmisel kõigi adressaatide poolt täidetakse see neljakordses mahus. Kaebajad viitavad Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-33-01, mille kohaselt Riigikohus on märkinud, et maksuvõla suuruse kindlaksmääramine on maksuhalduri kohustus ning seda ei saa teha vastava korralduse adressaat. Vastustaja kaebajate seisukohaga ei nõustu. Korralduses on sõnaselgelt ning õiguslikult viidatud, et Korraldus kuulub täitmisele solidaarselt. Täpsemalt on vastustaja seda käsitlenud vastuses kaebusele. Kaebajate üldsõnaline Riigikohtu järeldus on arusaamatu, kuivõrd asjaolud käesoleva asjaga võrreldes on erinevad. Ka ei ole kaebajad detailsemalt kirjeldanud olukordade 7 sarnasust ega esitanud konkreetset Riigikohtu järeldust, mida saaks kasutada käesolevas asjas kui väljakujunenud Riigikohtu praktikat, millega väidetavalt ollakse vastuolus. Vastustaja hinnangul ei ole viidatud Riigikohtu lahend käesolevas vaidluses asjakohane. Vaidlusalune korraldus on igati motiveeritud, õiguspärane ja kehtiv. Korralduse lisas on täpselt ja selgelt välja toodud, millest kaebajate maksuvõlg tuleneb. Vastustaja hinnangul on kaebajate väited otsitud. Kaebajad leiavad, et Korraldust tuleb käsitleda kui tingimuslikku haldusakti, kus kohustuse täitmine on pandud sõltuvusse kolmanda isiku tegevusest. Sellest tulenevalt on Korraldus adressaatide jaoks ebaselge ja seega õigusvastane. Vastuses kaebusele vastustaja käsitles tingimusliku haldusakti temaatikat. Vastustaja leiab, et Korralduse korral puuduvad MKS §-s 93 toodud muutva tingimusega maksusumma määramise eeldused ja tunnused. Samuti ei nõustu vastustaja kaebajate väitega, et Korraldus on ebaselge. Vastuses kaebusele vastustaja selgitas kohustuste edasiliikumist juhul, kui äriühingud jagunevad. Äriregistri väljavõtetest selgub, et neljast äriühingust (kaebajad) kolmel (Monoceros OÜ, Corona Borealis OÜ ja Ehitusfirma Celander OÜ) on sama juhatuse liige ja ühel äriühingul (Celander Ehitus OÜ) juhatuse liikme volitused olid kehtivad kuni 04.10.

1. Kuivõrd tegemist on äriühingute ümberkorraldamisega jagunemise teel, siis ei ole tõsiseltvõetav kaebajate väide vaidlustatud korralduse ebaselguse osas nagu ei teaks üks kaebajatest kas mõni teine kaebaja on Korralduse täitnud või mitte. Kaebajate väited ei ole tõsiseltvõetavad ennekõike seetõttu, et kõik neli äriühingut on registreeritud ühele postiaadressile ja neljast äriühingust kolme juhib üks ja sama juhataja ainuisikuliselt. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Monoceros OÜ, Celander Ehitus OÜ, Corona Borealis OÜ ja Ehitusfirma Celander OÜ kaebustest nähtuvalt kaebuse esitajad leiavad, et Korraldus on õigusvastane, sh tühine järgmistel põhjustel: PMTK andnud kaevatud haldusakti oma pädevust ületades, sealjuures on ta andnud tingimusliku haldusakti, kuigi selleks alus puudub; Korraldus on oma sisult vastuoluline ning selle adressaatidel puudub selgus, kellele see on adresseeritud ja mis summas tuleks väidetav maksuvõlgnevus täita; Korraldusega kohustatakse nelja erinevat äriühingut tasuma väidetav maksuvõlgnevus summas 299 138,26 eurot, kuigi kaebuse esitajatel maksuvõlgnevus puudub; vastustaja on kohaldanud haldusakti andmisel avalik-õiguslikus suhtes õigusliku alusena eraõiguslikku normi, mis ei saa mingil juhul olla õiguspärane, sest lepingulise vastutuse korral nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilkohtumenetluse korras hagi esitamise teel; kaebuse esitajaid kohustatakse tasuma võlaõiguslikku vastutusnõuet 64 750,22 euro osas enam kui selleks oleks õiguslik alus. PMTK vaidleb kõigile neile kaebuse esitajate etteheidetele ja väidetele vastu, leides, et Korraldus on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus.
3. Kohus märgib kõigepealt, et kuivõrd PMTK tunnistas kohtumenetluse alguses, 05.12.2011 otsusega nr 13-1/6942 kehtetuks oma teise 24.10.2011 korralduse nr 13-11/54429, so summale 229 138,28 eurot, mille adressaadiks oli ainult Celander Ehitus OÜ ja mis vastustaja sõnul oli ekslikult väljastatud, siis kahe sama kuupäeva ja sama numbrit kandvast korraldusest tekkinud ebaselgus on kõrvaldatud ning kehtetuks tunnistatud korraldus ei saa enam Celander Ehitus OÜ õigusi rikkuda ega kaevatud Korralduse selgust/ebaselgust, veel vähem kehtivust mõjutada. Seetõttu halduskohus sellel küsimusel rohkem ei peatu.
4. Vastavalt MKS §-le 150 lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et viidatud sättest tulenev põhimõte on kohaldatav ka Korraldusele, 8 millega kohustati kaebajaid tasuma maksuvõlg, kuna kaebajad vaidlustavad sisuliselt maksu(võla)summa tasumisele määramise. Kohus, analüüsinud ja hinnanud Korralduses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et Monoceros OÜ, Celander Ehitus OÜ, Corona Borealis OÜ ja Ehitusfirma Celander OÜ ei ole suutnud käesoleval juhul kohut veenda ega tõendada, et neile tasumisele määratud maksuvõlg on määratud Korraldusega alusetult ja valesti. Sealjuures puudub igasugune alus väita, et PMTK on ületanud oma pädevust ja/või et Korraldus oleks ebaselge ja neil alustel tühine. Kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud kirjalikult kohtumenetluses. Arvestades poolte seisukohtade üksikasjalikku esitamist käesolevas kohtuotsuses, siis olukorras, kus kohus jagab vastustaja seisukohti, puudub igasugune ratsionaalne mõte veel samas mahus igale kaebaja väitele uuesti vastata. Kohus rõhutab omalt poolt eelkõige alljärgnevat.
5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebuse esitajad on tekkinud äriühingute ümberkorraldamisega, Celander Ehitus OÜ jagunemise (eraldumise) teel, et nimetatud neljast äriühingust kolmel (Monoceros OÜ, Corona Borealis OÜ ja Ehitusfirma Celander OÜ) on sama juhatuse liige (juhib ainuisikuliselt) ja ühel äriühingul (Celander Ehitus OÜ) juhatuse liikme volitused olid kehtivad kuni 04.10.2011 ning et kõik neli äriühingut on registreeritud ühele postiaadressile (Tuleviku tee 10, Peetri, Rae vald, Harju maakond).

§ 447

lg 1 esimese lause kohaselt enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Tulenevalt MKS §-st 35, kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. Viidatud MKS § 31 lg 1 järgi maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). MKS §-s 10 on sätestatud maksuhalduri ülesanded, sh lg 1 kohaselt maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust ning lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri üheks ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. MKS § 128 lg 1 kohaselt maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel on tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129). 9 Seega asjaolu, et maksuvõlgnevus oli üksnes Celander Ehitus OÜ-l (enne jagunemist), ei tähenda, et nimetatud maksuvõlga ei saa ega tohi sisse nõuda tema õigusjärglastelt. Kuna seadusega (

§ 447

lg 1) on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis on kaebajatele üle läinud ka MKS sätete järgi eelmärgitud Celander Ehitus OÜ maksuvõlg. Vastavalt viidatud õigusnormidele on kaebajate vastutus kõnealuse maksuvõla eest solidaarne. Et maksuhalduri ülesanne on sisse nõuda maksuvõlad, siis on PMTK eeltoodut arvestades toiminud vastavalt oma pädevusele ja seaduses ettenähtud võimalustele/kohustustele. Milles seisneb antud juhul lepinguline vastutus, mille puhul MKS § 42 lg 3 alusel tuleks maksuvõlg sisse nõuda tsiviilkohtu menetluse korras hagi esitamise teel, jääb kohtule arusaamatuks. Eraõiguse normide täiendav kohaldamine avalik-õiguslikes suhetes ei ole midagi keelatut ega ennekuulmatut, kui see pole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, teatud juhtudel seadused lausa suunavad nende kohaldamisele (vt nt riigivastutuse seaduse § 7 lg 4). On ilmselge, et eraõiguslike isikute tekkimist, jagunemist, lõppemist, õigusjärglust jm nendega seonduvaid sarnaseid küsimusi reguleerivad eraõiguslikud normid, mistõttu tuleb niisuguse äriühingust maksukohustuslase puhul kõrvuti MKS ja maksuseadustega juhinduda maksumenetluses ka

-st, VÕS-st, vajadusel TsÜS-st jm eraõiguse valdkonna seadustest. Järelikult PMTK ei ole antud juhul Korraldust andes, sealjuures VÕS-le osundades, oma pädevust ületanud.

1. HMS § 63 lg 2 kohaselt haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 alusel tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et Korraldusest selgub nii haldusakti andnud haldusorgan (PMTK) kui ka haldusakti adressaat (Monoceros OÜ, Corona Borealis OÜ, Ehitusfirma Celander OÜ ja Celander Ehitus OÜ) ning kaebajad ei ole väitnud ega kohus tuvastanud, et Korraldus kohustaks toime panema õigusrikkumise. Eelnevalt halduskohus tegi kindlaks ka, et Korralduse on andnud selleks pädev haldusorgan. Järelikult võiks ainsaks Korralduse tühisuse aluseks olla üksnes see, et haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ehkki kaebajad just seda väidavad, ei saa kohus niisuguste väidetega kuidagi nõustuda. Kohus on seisukohal, et vastustaja on põhjendanud Korraldust nõuetekohaselt nii õiguslikult kui ka faktiliselt (vt Korralduse lisa), nii et see on tegelikult taganud sellest arusaamise ja kaebeõiguse realiseerimise kaebajatele (kohus nõustub PMTK-ga, et vastupidised väited on ilmselgelt otsitud) ning haldusakti kontrollitavuse kohtus. Oluline on märkida, et kui Korraldus oleks tõepoolest jäänud kaebajatele arusaamatuks („kes ja kui suures mahus peab Korralduse ikkagi täitma“), siis võinuksid nad kasutada õigust nõuda vastustajalt täiendavaid selgitusi, mida kohtu andmetele ei ole aga tehtud. Korralduses on ju sõnaselgelt märgitud: „Tulenevalt MKS §-s 14 sätestatud maksuhalduri selgitamis- ja teavitamiskohustusest on maksukohustuslastel õigus saada oma maksuvõla kujunemise kohta üksikasjalikumat teavet. Selleks tuleb maksukohustuslastel pöörduda kas otse käesoleva korralduse koostaja või piirkondliku maksu-ja tollikeskuse teenindusbüroo poole.“ Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb Korralduse vastuolulisus või seal pandud kohustuse täitmise võimatus. Kaebajate kartus, et Korraldus sunnib täitma maksuvõla tasumise kohustust neljakordselt, ei ole lihtsalt tõsiseltvõetav juba eelnevalt toodud faktiliste asjaolude (sama juhatuse liige ja postiaadress) tõttu. Lisaks on PMTK Korralduses selgitanud, et juhul, kui üks solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea teised võlgnikud vastavalt VÕS § 67 kohustust täitma. Järelikult oleks absurdne arvata, et kõik need neli äriühingut, omavahel suhtlemata, tasuvad 10 üheaegselt ära nimetatud maksuvõla. Kohus nõustub kaebajatega selles, et maksuvõla suuruse kindlaksmääramine on maksuhalduri kohustus, ning seda ei saa teha vastava Korralduse adressaat. Nii ongi ju vaidlusalusel juhul toimitud. Iseenesest on õige ka kaebuse esitajate hinnang, et haldusakti adressaat on kohustatud akti saamisel selle täitma täies mahus ning tal ei ole õigust ise otsustada, mis osas ta seda täidab. Samas, kui kaebajad olekski igaüks omaette tasunud kogu maksuvõla, siis ei muudaks see asjaolu Korraldust veel õigusvastaseks ega üht või teist kaebajat eriliselt koormavaks – keegi kaebajatest ei peaks ju tasuma summat neljakordselt. Võlasumma ületasumisel tagastaks maksuhaldur lihtsalt üleliigsed summad. Ühtlasi kohus märgib, et kõnealune maksuhalduri selgitus ei muuda Korraldust ka kõrvaltingimusega antud haldusaktiks (HMS § 53). Seetõttu kohus nendib kokkuvõtteks, et Korraldus on formaalselt õiguspärane haldusakt, mis vastab nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-s 46 sätestatud maksuhalduri haldusaktide spetsiifilistele nõuetele. Samuti ei ole kohus tuvastanud kaevatud haldusakti materiaalset (sisulist) õigusvastasust. Kohus rõhutab – kaebajate väited, et neid kohustatakse tasuma maksuvõlga rohkem (väidetavalt 64 750,22 euro võrra), kui ettenähtud, on jäänud paljasõnaliseks. Kaebajad ei ole ümber lükanud vastustaja sellekohaseid seletusi ja arvutusi ega tõendanud, et ”maksusumma määrati valesti”.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jäävad Monoceros OÜ, Celander Ehitus OÜ, Corona Borealis OÜ ja Ehitusfirma Celander OÜ kaebused rahuldamata ning PMTK ei ole seaduses ettenähtud korras kohtukulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 11