Obsah (7)

§ 694§ 67§ 174§ 310§ 679§ 685§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-37058 Tsiviilasi Lehte

§ 694lg-s 1 sätestatud kohustusele.

Kostja oli seisukohal, et on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse õigeaegselt ning tal ei olnud objektiivsetel ja mõjuvatel põhjustel võimalik seda varem teha. Kostjal oli õiguspärane ootus, et Riigikohus annab

§ 694

lg 3 järgides teada menetlustähtaja lõplike seisukohtade ja taotluste esitamiseks ning enne kuupäeva määramist kohtuotsust ei tee. Samuti oli kostjal õiguspärane ootus, et kohus teavitab teda kohtuotsuse tegemise tähtajast või vähemalt antakse teada vahetult pärast kohtuotsuse tegemist sellest, et otsus on tehtud.

1. L. Teern leidis, et kostja avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja tähtaeg ennistamata, kuna selleks puudub alus. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. aprilli 2012 määrusega Eesti Põllumajandusmuuseumi avalduse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning keeldus Eesti Põllumajandusmuuseumi avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks menetlusse võtmast tähtaja möödalaskmise tõttu. Määruse kohaselt ei ole avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tulenevalt

§ 67lg-st 1 põhjendatud.

Tsiviilasja toimiku põhjal saadeti Riigikohtu 02.02.2012 otsus poolte esindajatele teadmiseks juba 02.02.2012 kirjaga nr 3-2-8-1-96-12 (tl 144). Kohtul puudub alus kahelda kirja saatmises. Seadusest ei tulene, et nimetatud menetlusdokument oleks tulnud kätte toimetada tähitult väljastusteatega. Kostja seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks, kui seda on tehtud 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumisest teadasaamist, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.

§ 174

lg 1 sätestab üheselt, et menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega oleks kostja pidanud avalduse esitama hiljemalt 02.03.

1. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Eesti Põllumajandusmuuseum esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, milles loetakse Eesti 2 Põllumajandusmuuseumi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus tähtaegselt esitatuks või ennistatakse avalduse esitamise kuupäev või alternatiivselt saata asi uuesti lahendamiseks Tartu Maakohtule. Poolte menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastaspoole kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja esitanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse õigeaegselt ning tal ei olnud objektiivsetel ja mõjuvatel põhjustel võimalik seda varem teha.

§-st 685 tuleneb, et kui Riigikohus otsustab asja läbi vaadata ja lahendada kirjalikus menetluses, teavitab Riigikohus menetlusosalisi tähtajast, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada avaldusi või seisukohti, ning otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Antud juhul seda ei tehtud, mistõttu ei olnud kostjal võimalik teada, millal Riigikohus otsuse teeb. Riigikohus võttis 28.11.2011 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse ja määras kostjale kassatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtajaks 20.12.

1. Rohkem menetlustähtaegu, sh kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aega, ei määratud. Samuti ei märgitud kohtu korralduses, kas asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kostja esitas 20.12.2011 vastuse kassatsioonkaebusele. Pärast vastuse esitamist ei ole kostja ega tema lepinguline esindaja saanud Riigikohtult ühtegi määrust või kirja, milles oleks antud teada, millal on lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg ja millal teeb Riigikohus otsuse. Kostja ei ole vahemikus 02.12.2011 kuni praeguse hetkeni saanud Riigikohtust või vastaspoolelt ühtegi dokumenti posti või e-posti (XXXX@XXXX.ee) teel. Eeltoodud menetlusnormide rikkumise tõttu ei saanud kostja teada kohtuotsuse teatavaks tegemise ajast ning viibis seetõttu kuni 16.03.2012 teadmatuses. Riigikohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumine on mõjuvaks põhjuseks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei loe eeltoodut mõjuvaks põhjuseks. Samuti on määruses käsitlemata, kuidas pidi menetlusosaline teadma kohtuotsuse tegemise ajast, milleks oli 02.02.2012; 2) määras Riigikohus kostjale kassatsioonkaebusele vastuse koostamise tähtajaks 20.12.
2. Tänaseks selgunud asjaoludest tulenevalt oli tegemist seisukohtade esitamise lõpliku tähtajaga. Seega ei järgitud kohtuotsuse tegemisel ka

§ 694lg-st 3 tulenevaid tähtaegu – kohtuotsus tehti rohkem kui 40 päeva pärast 20.

detsembrit 2011 ja menetlusosalisi ei teavitatud kohtuotsuse teatavakstegemise tähtaja pikendamisest; 3) sätestab

§ 694

lg 1, et Riigikohtu otsus edastatakse menetlusosalistele ja avaldatakse Riigikohtu veebilehel. Kuigi maakohus on leidnud, et Riigikohtu otsus on saadetud 02.02.2012 kirjaga kostja esindajale, ei ole kostja ega tema lepinguline esindaja seda kätte saanud. Arvestades, et kohtu andmetel on kohtuotsus saadetud lihtkirjana, siis ilmselt on tegemist postiasutuse poolse minetusega. Kuigi seadusest ei tulene menetlusdokumendi kättetoimetamise kohustust väljastusteatega, peab kohus olema hilisema vaidluse korral suuteline tõendama, et otsus on menetlusosalisele edastatud – st menetlusosalise poolt kätte saadud. Kohus ei ole tõendanud, et Riigikohtu 02.02.2012 otsus on kostjani jõudnud enne

1. märtsi
2. Riigikohus oleks võinud saata nii kohtuotsuse tegemise kuupäeva kui ka kohtuotsuse e-posti aadressile, mis oleks olnud oluliselt lihtsam variant teavitamiseks ja kohtuotsuse edastamiseks. Postiasutuse minetused (kirja kätte toimetata jätmine) ei saa tuua kaasa menetlusosalisele olukorda, kus menetlustähtaeg loetakse tema suhtes alanuks hetkest, millal menetlusosaline ei olnud otsuse tegemisest ega selle sisust teadlik; 4) juhul, kui kohus leidis eeltoodust hoolimata, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg oli möödunud, siis oli kohtul õigus see

§ 67lg 1 alusel ennistada, kuna mõjuvad põhjused olid olemas.

Kostjal oli õiguspärane ootus, et kohus annab

§ 694

lg 3 järgides teada menetlustähtaja lõplike seisukohtade ja taotluste esitamiseks ning enne kuupäeva määramist kohtuotsust ei tee. Samuti oli kostjal õiguspärane ootus, et 3 kohus teavitab teda kohtuotsuse tegemise tähtajast või kui kohus seda ei tee, siis vähemalt antakse teada vahetult pärast kohtuotsuse tegemist sellest, et otsus on tehtud. Poolelt ei saa eeldada, et ta kontrollib igapäevaselt, kas Riigikohus on otsuse teinud, olukorras, kus kohus ei ole teda teavitanud lõplike seisukohtade esitamise ja kohtuotsuse tegemise tähtajast. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. L. Teern vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti tuvastanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oleks kostja pidanud esitama hiljemalt 02.03.
2. Kostja esitas avalduse 16.03.2012, seega hilinenult; 2) ei ole kohus rikkunud menetlusnorme ka tähtaja ennistamata jätmisel. Riigikohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Kostja väide, et Riigikohus ei ole teatanud lõplike seisukohtade esitamise aega ega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aega, ei ole õige. Riigikohus teavitas nii hageja kui kostja esindajat 12.12.2011 teatisega, edastades teatise nii hageja kui kostja lepingulise esindaja menetluses avaldatud e-posti aadressidele ühe ja sama e-kirjaga. Samale e-posti aadressile edastas Riigikohus kostja lepingulisele esindajale tsiviilasja menetlusse võtmise määruse 28.11.2011 kirjaga. Kostja esitas 20.12.2011 Riigikohtule vastuse kassatsioonkaebusele. Samuti on Riigikohus edastanud 02.02.2012 e-kirjaga Riigikohtu otsuse nii hageja kui kostja lepingulisele esindajale ühe ja sama e-kirjaga. Hageja esindaja sai ülaltoodud dokumendid kätte, mis kinnitab, et Riigikohus oli edastanud menetlusdokumendid ja kohtuotsuse vastavuses

§ 310nõuetega.

Seega on kohus õigesti leidnud, et kohtul puudub alus kahelda kirja saatmises ja seadusest ei tulene, et nimetatud menetlusdokument oleks tulnud kätte toimetada tähitult väljastusteatega. Samuti on kohus õigesti tuvastanud, et tsiviilasja toimiku põhjal saadeti Riigikohtu 02.02.2012 otsus poolte esindajatele teadmiseks juba 02.02.2012 kirjaga (tl 144); 3)

§ 694

lg 2 järgi Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata. Seadus ei nõua Riigikohtu lahendi (formaalset) kättetoimetamist menetlusosalisele ega seo sellega lahendi jõustumist. Piisab määruse edastamisest

§ 310

nõuete kohaselt (

§ 679lg 5 esimene lause).

Seda põhjendab eelkõige asjaolu, et Riigikohtu lahendi peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu otsus jõustub isegi juhul, kui seda ekslikult sel päeval avalikult teatavaks ei tehta (antud asjas avaldas Riigikohus lahendi 02.02.2012 veebilehel). Hilinenult esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta menetlusse võtmata (3-2-1-13-10). Seega ei ole kostjal 16.03.2012 hilinenult esitatud avaldusega õigust nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kostja seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks, kui seda on tehtud 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumisest teadasaamist, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (

§ 174lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
2. Maakohus on kooskõlas

§ 174

lg-s 1 sätestatuga põhjendatult leidnud, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud hilinenult ning seetõttu jätnud avalduse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 694

lg-le 2 Riigikohtu otsus jõustub selle avalikult teatavakstegemise päeval ja selle peale ei saa edasi kaevata. 4 Riigikohus on 29.03.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-13-10 märkinud, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalistel on võimalik sellega tutvuda ja saada sellest ärakirju, st lahend on avalikult teatavaks tehtud alates ajast, kui see on menetlusosalistele füüsiliselt kohtukantseleis kättesaadav. Seadus ei nõua Riigikohtu otsuse kättetoimetamist menetlusosalistele ega seo sellega otsuse jõustumist. Piisab otsuse edastamisest

§ 310

nõuete kohaselt (

§ 694lg 1).

Põhjendatud on see asjaoluga, et Riigikohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata. Antud asjas tegi Riigikohus otsuse 02.02.2012, seega oli otsus samast päevast kohtukantseleist kättesaadav ning Riigikohus on järginud selle edastamisel määruskaebuse esitajale

§ 694lg-s 1 sätestatud nõuet (t.l 144).

Määruskaebuse esitaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. 9. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tulenevalt

§ 67

lg-s 1 märgitust on seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamise eelduseks mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas avaldajat tähtaega järgida. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt oli mõjuvaks põhjuseks Riigikohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumine. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja seisukoht on ekslik. Asja materjalidest nähtuvalt on Riigikohus 12.12.2011 kirjaga nr 3-2-8-1-912-11 saatnud määruskaebuse esitajale teatise (t.l 118), milles on märgitud, et avalduste ja seisukohtade esitamise viimane tähtpäev on 09.01.2012 ning et lahend tehakse teatavaks hiljemalt 08.02.2012 kohtukantselei kaudu. Seega ei ole Riigikohus rikkunud

§ 685ega § 694 lg 3 nõudeid, nagu määruskaebuses leitakse.

Muudele mõjuvatele põhjustele ei ole määruskaebuse esitaja tuginenud. 10.

§ 178lg 3 järgi määruskaebusega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja