MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) §-s 22 loetletud soodustusi. Kaebaja väitel ei olnud ta täpselt kursis vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Kaebusega taotletakse ennistada edasikaebamise tähtaeg nii ülalnimetatud käskkirja kui ka vaideotsuse tühistamiseks, et tagada õiglane ning asjakohane menetlus. Tartu Vangla teatas oma 09.12.

1. a vastuses halduskohtule, et kinnipeetav K. Orgmäe esitas 19.07.2011 vaide Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 01.07.
2. a käskkirja nr 1-4/1703 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla 12.08.
3. a vaideotsusega nr E5 384-1 jäeti esitatud vaie rahuldamata. Kinnipeetav K. Orgmäe on vaideotsuse kätte saanud 12.08.2011, mida ta on omakäeliselt vaideotsusel kinnitanud.
4. Tartu Halduskohtu
5. detsembri
6. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning menetlus lõpetati. Kohus tuvastas, et kaebaja on vaideotsuse kätte saanud 12.08.
7. Otsusel on märgitud vaidlustamisviide ja tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule. Kohus asus seisukohale, et kaebaja oli teadlik õigusest pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtu poole kuni 12.09.2011 (30-päevane kaebetähtaeg lõppes pühapäeval 11.09.2011, seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks järgmine tööpäev – esmaspäev 12.09.2011). Kohus leidis, et kaebajal võis olla kaebuse esitamine küll raskendatud või ebamugav, kuid see oli siiski võimalik. Kohus nõustus vastustajaga selles, et antud juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete ja selliste asjaoludega, mis iseenesest kaebetähtaja ennistamiseks alust ei anna. Viidates Riigikohtu seisukohtadele lahendites nr 3-3-1-57-02 ja nr 3-3-1-75-08 märkis kohus, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sealhulgas tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usalduskaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Antud juhul ei saanud kohus tähtaega ennistada, kuna kaebaja ei toonud esile objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud ja haldusaktis ning vaideotsuses märgitud tähtajal. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. K. Orgmäe määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole arvestanud kõiki üksikasju, mida ta tähtaja ennistamise taotluse alusena märkis. Kaebaja sedastab, et sai alles pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaega teada, et temale määratud distsiplinaarkaristus mõjutab tema avavanglasse ning väljapoole vanglat tööle saamist ning seetõttu on tema kaebetähtaja ennistamine põhjendatud.
9. Tartu Vangla leiab oma vastuses määruskaebusele, et toodud põhjendus ei ole määruse tühistamise aluseks, palub jätta edasikaebuse rahuldamata ja halduskohtu 15.12.
10. a määrus muutmata. Vastustaja märgib, et

§ 16

lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava (ITK).

§ 16

lg 1 p 2 kohaselt nähakse ITK-s ette kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse ning punkti 5 kohaselt nähakse ette kinnipeetavale kohaldatavad soodustused.

§ 22

sätestab kinnipeetavale kohaldatavad soodustused ning lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on selleks muuhulgas nõusoleku andmine töötamiseks järelevalve all või ilma järelevalveta väljaspool vanglat. K. Orgmäe osas Tartu Vanglas 15.06.

1. a kinnitatud ITK-st nähtuvalt ei ole tema avavanglasse paigutamine otstarbekas ning kohaldatava soodustusena väljaspool vanglat töötamiseks loa andmist ei ole ette nähtud. K. Orgmäe tutvus ITK-ga 21.06.2011 ning seega 2 oli temale juba enne 01.07.
2. a distsiplinaarkarisuse määramist teada, et tema avavanglasse paigutamine ning väljaspool vanglat töötamine ei ole võimalik. Seega ei ole määratud distsiplinaarkaristus ega selle vaidlustamine kuidagi seotud K. Orgmäe poolt toodud põhjusega kaebetähtaja ületamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
4. K. Orgmäe ei vaidlusta järgnevaid asjaolusid: K. Orgmäele tehti vaideotsus teatavaks 12.08.2011; vaideotsusele oli lisatud vaidlustamisviide ja tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule; K. Orgmäe kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 29.11.2011; K. Orgmäe esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist.
5. Esimese astme kohtu menetluse ajal kehtinud HKMS § 10 lg 4 sätestas, et kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. HKMS § 12 lg 3 ls 2 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Sellest sättest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus otsustamaks, kas kaebaja poolt välja toodud põhjused on mõjuvad ja õigustavad kaebetähtaja ennistamist. 8.

§ 10

lg-te 1 ja 2 kohaselt on vanglateenistuse loal lubatud avavanglasse paigutatud kinnipeetaval töötada väljaspool avavangla territooriumi.

§ 16

lg 1 järgi nähakse kinnipeetava individuaalses täitmiskavas muuhulgas ette ka võimalus kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglasse ning kinnipeetavale kohaldatavad soodustused. Sama seaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid.

1. K. Orgmäe väitel tuleks kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolu, et ta sai alles pärast 01.07.
2. a käskkirja kohtus vaidlustamise tähtaja möödumist teada, et distsiplinaarkaristuse määramise tõttu on tema avavanglasse paigutamine, väljaspool vanglat töötamine ja soodustuste saamine välistatud, ehkki kaebetähtaja jooksul oli vanglaametnik kinnitanud, et distsiplinaarkaristuse määramine ei mõjuta eeltoodu saavutamise võimalust. Selle K. Orgmäe väite lükkab ümber Tartu Vangla, viidates 15.06.2011 K. Orgmäe kohta koostatud individuaalsele täitmiskavale, milles on sõnaselgelt märgitud, et K. Orgmäe paigutamine avavanglasse ei ole otstarbekas. Samuti ei nähtu täitmiskavast, et selles oleks peetud võimalikuks kohaldada K. Orgmäele

§-s 22 loetletud soodustusi, sh nõusoleku andmist töötamiseks järelevalve all või ilma järelevalveta väljaspool vanglat. Eelnevast järeldub, et individuaalsest täitmiskavast tulenes kaebaja osas nii avavanglasse paigutamise kui ka soodustusena väljaspool vanglat töötamise võimatus. Individuaalsest täitmiskavast nähtub üheselt, et K. Orgmäe on tema kohta koostatud individuaalse täitmiskavaga tutvunud 21.06.2011 ja andnud selle kohta allkirja. Seega oli avavanglasse paigutamise ja väljaspool vanglat töötamise välistatus K. Orgmäele teada juba 21.06.2011, so enne distsiplinaarkaristuse määramist 01.07.2011. Lisaks sellele ei nähtu asja materjalidest, et 15.06.2011 koostatud täitmiskava ja selles sisalduvaid kohtlemisabinõusid oleks pärast 01.07.2011 muudetud. 3 Järelikult on K. Orgmäe väited mõjuva põhjuse esinemise kohta alusetud ning ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda ja kaebetähtaega ei ennista. Madis Ernits Einar Vene 4 Maili Lokk