M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus T

§ 252lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Cis

Med esitas 16.03.2012 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (hankija) riigihankes „Sisekõrva implantaadisüsteemide ostmine“ (viitenumber 130784), milles palus peatada riigihankemenetlus hanke I osas ning kohustada hankijat viima hankedokumendid PKD p-de 3.1.1, 3.1.2, 3.1.6 ja 3.1.7 osas vastavusse riigihangete seadusega. VAKO 04.04.

1. a otsusega rahuldati kaebaja vaidlustus osaliselt ning kohustati hankijat viima PKD p 3.1.6 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.
2. OÜ CisMed esitas 16.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO 04.04.
3. a otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata ja menetluskulud osaliselt välja mõistmata ning hankija kohustamiseks viima riigihanke PKD p-d 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.7 vastavusse õigusaktide nõuetega. Kaebuses esitati taotlus peatada riigihankemenetlus hanke I osas ning keelata hankijal hanke I osas kõigi hankemenetluse toimingute tegemine esialgse õiguskaitse korras. Riigihanke I osa tehnilised tingimused välistavad nõuetekohase pakkumuse esitamise kaebaja poolt ning hankemenetluse peatamata jätmisel saab pakkumuse esitada ainult Cochlear Ltd esindaja, kellele vastustaja on riigihankel põhjendamatult eeliseid loonud.
4. Tartu Halduskohtu 18.04.
5. a määrusega jäeti OÜ CisMed esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hankemenetluse peatamine kooskõlas avaliku huviga, sest „Sisekõrva implantaadisüsteemide ostmise“ hankemenetluse I osas ostetakse implantaate väikelaste jaoks ning hankemenetluse peatamise korral võivad lükkuda edasi väikelastele planeeritavad operatsioonid. Konkreetset olukorda arvestades võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa selle, et väikelapsed ei pruugi saada vajalikku meditsiinilist abi. Tõenäosus kaebaja kaebuse rahuldamiseks on väike ning kaebuse rahuldamisel on kaebaja õigusi võimalik kaitsta teiste õiguskaitsevahenditega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. OÜ CisMed esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 18.04.
7. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus hankemenetluse I osa peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmiseni või asjas menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Alternatiivselt taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse rakendamist kuni esimese astme kohtu otsuse tegemiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vastustaja hankemenetluse pakkumuse esitamise kutse p-s 3.1.7 kasutanud konkurentsi piiramiseks Cochlear Ltd-le kuuluvat Euroopa Ühenduse kaubamärki NRTTM, andmata kaebajale võimalust pakkuda samaväärset lahendust. Kohtupraktikas on tehnilise kirjelduse koostamisel lubatud viidata konkreetsele tootele üksnes erandjuhtudel ning ka sellisel juhul tuleb toote nimetusele lisada märge „või sellega samaväärne“. Seega on kaebus perspektiivikas juba ainuüksi sellest punktist tulenevalt ja kaebuse rahuldamisel tekib oht, et vastustaja peab hankemenetluse osa I peatamata jätmisel hankemenetluse osa I kehtetuks tunnistama. Patsientide huvides ei ole hankemenetluse I osa hilisem kehtetuks tunnistamine. Samuti leidis VAKO käesolevas asjas menetluse peatamise taotluse rahuldamisel, et ka patsientide huvides on hankemenetluse peatamine ning vastustaja nimetatud otsust ei vaidlustanud. Võimalikult varast implantatsiooni ootavatele patsientidele saab vastustaja paigaldada hankemenetluse osas II pakutud implantaadid, kuivõrd nimetatud osas on pakkumised esitatud ja hankemenetlus ei ole peatatud. Vastavad implantaadid on ka väikelastele sobivamad, sest nad on muuhulgas mõõtmetelt märgatavalt väiksemad, kaasaegsemad ja vastupidavamad Cochlear Ltd toodetest. Alates 01.01.2012 kehtivast halduskohtumenetluse seadustiku (

) regulatsiooni põhjal ja viimase aja praktikast nähtuvalt menetletakse hankevaidlusi väga kiiresti. Seega on vähendatud igasuguse avaliku huvi võimaliku riive intensiivsust ning menetluse peatamine ei pikenda riigihanke kestust oluliselt.

1. SA Tartu Ülikooli Kliinikum oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole hankelepingu tehnilises kirjelduses nimetatud kindlat kaubamärki NRTTM. Hanketingimustes kirjeldatud närvivastutustelemeetria (lühendina inglisekeelsest Neural Response Telemetry – NRT) on vabalt kasutatav lühend vastava mõõdistuse korral. Hankemenetluse I osa peatamine ei ole kooskõlas avaliku huviga, sest see kahjustaks oluliselt patsientide õigusi ja huve. Hankemenetluse I osas ostetakse implantaate väikelaste jaoks ning mitmele väikelapsele on planeeritud sisekõrva implantaadi paigaldamise operatsioon lähiajal. 2 Väikelaste puhul pärsib iga kuu viivitust oluliselt lapse kuulmise ja kõnetaju arengut. Kaebaja väide, et tema poolt hanke II osas pakutud implantaadid on väikelastele sobivamad kui hanke I osas tingimustele vastavad implantaadid, on ebaõige ja paljasõnaline. Hanke II osas hangitavate implantaatide kasutamine väikelaste operatsioonidel ei arvesta väikelastest patsientide huvidega, kuna need ei paku patsientidele kõiki selliseid võimalusi nagu pakuvad hankemenetluses vaidlustatud tingimustele vastavad implantaadid. Väikelastele parima võimaliku ravi pakkumiseks peavad implantaadid vastama käesolevas asjas vaidlustatud hanketingimustele. Põhjendamatu on eeldada kohtuvaidluse lõppemist 17.05.2012, kuna kohtumenetlus võib jätkuda järgnevates kohtuastmetes. Seega võib hankemenetluse peatamine kohtuvaidluse jätkumise ajaks jätta mitmed väikelastest patsiendid neile vajalikust implantaadi paigaldamise operatsioonist ilma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 18.04.
3. a määruse tühistamiseks ei ole alust. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu 08.04.

1. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine ei ole mõistlik. Kohtuasjades nr 3-3-1-76-04 ning 3-3-1-85-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab kaebuse ilmne perspektiivitus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada avaliku huvi ning kolmandate isikute õigustega.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ja riigihankemenetluse (viitenumber 130784) peatamata jätmisel ning toimingute tegemise keelamisel hanke I osas puudub pöördumatu mõju kaebuse esitaja subjektiivsetele õigustele ning avalikud huvid kaaluvad üles kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks otsuseks VAKO 04.04.
3. a otsus, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata PKD p-de 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.7 osas põhjendustega, et kuna vaidlustajal on olemas 24 elektroodiga implantaadisüsteem, siis alapunktis 3.1.1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab implantaadi elektroodide arv olema vähemalt 22 kaebaja õigusi ei riku; alapunktis 3.1.2 sätestatud implantaadi isekaarduvuse nõue on hankija poolt meditsiiniliselt põhjendatud ning alapunktis 3.1.7 esitatud nõue, et implantaadisüsteemi puhul oleks võimalik luua patsiendile sobivad programmid vajalike mõõdistuste tegemiseks on objektiivselt põhjendatud selle kaudu, et implantaadid on mõeldud väikelastele, kes ise ei suuda töö- ja kuulamisprogrammi loomiseks tagasisidet anda. Seega leidis VAKO sisuliselt, et p-des 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.7 esitatud nõuded hankelepingu esemele on kooskõlas RHS-iga, kuna hankija põhjendused selliste nõuete seadmiseks olid reaalsed, tegelikkusele vastavad ja meditsiinilisest seisukohast lähtudes ning arvestades patsiente, kellele hangitavad seadmed on mõeldud, ka usutavad. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja jäänud praktiliselt samade põhjenduste juurde, mille alusel ta ka VAKO-s PKD p-e 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.7 vaidlustas. 3 Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja esitatud kaebusele vastu vaielnud muuhulgas ka põhjendusega, et neile teadaolevalt ei vasta kaebaja poolt müüdavad implantaadid ka PKD p-le 3.1.11, mida kaebaja ei ole vaidlustanud ja seega ei vastaks kaebaja pakkumus hanketingimustele ka siis, kui kaebaja poolt vaidlustatud PKD p-d tühistatakse. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas menetlusstaadiumis alust asuda seisukohale, et esitatud kaebus oleks ilmselgelt perspektiivikas. Samas ei ole väljaspoolt põhiasja menetlust otsest alust ka väita, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
4. Seetõttu tuleb pigem kaaluda kaebaja huvisid ja avalikke huve, milleks antud juhul on ka vaidlustatud hankega osta soovitud implantaadisüsteemi põhiliste kasutajate e eelkõige väikelastest patsientide huvi. Ringkonnakohtul ei ole põhjust mitte usaldada vastustaja vastuses määruskaebusele toodud selgitusi, mille kohaselt on kliinikumil juba lähiajal planeeritud teostada sisekõrva implantaadi paigaldamise operatsioone mitmele väikelapsele ning selleks on vaja just riigihanke (viitenumber 130784) hankemenetlus hanke I osas ostetavaid implantaate. Hankemenetluse peatamisega seoses lükkuksid patsientide operatsioonid edasi, millest tulenevalt ei saa lapsed neile vajalikku meditsiinilist abi. Väikelaste puhul mõjutab igasugune viivitust oluliselt tema kuulmise ja kõnetaju arengut. Samuti on vastustaja motiveeritult vastu vaielnud kaebaja väitele, et ka tema poolt hanke II osas pakutud implantaadid sobivad väikelastele või on isegi sobivamad kui hanke I osa tingimustele vastavad implantaadid, mistõttu võiks planeeritud operatsioonidel kasutada just neid ja seetõttu ei kahjustaks hanke I osa menetluse peatamine ka patsientide huve. Seega saab käesoleval juhul asuda seisukohale, et hankemenetluse peatamine ja sellest tulenev implantaatide ostmise edasilükkamine mõjutaks mitmete väikelaste arengut ja tekitaks olulisi ebamugavusi ka nende vanematele ja vastustajale, kes on oma tegevuse planeerinud lähtuvalt määratud operatsioonidest. Ringkonnakohtu hinnagul kaalub antud juhul väikelastest patsientide ja nende vanemate huvi saada juba lähiajal planeeritud operatsioonide käigus vajalikud ja väikelastele sobivaimad implantaadid üle kaebaja huvi PKD mõnede punktide vaidlustamise kaudu saavutada võimalus esitada ka hankemenetluse I osas omapoolne pakkumus.
5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et avalik huvi ei oleks antud juhul menetluse peatamisega kahjustatud tulenevalt sellest, et

sätestab alates 01.01.2012 riigihankemenetluste läbiviimise kiirendatud korra ja käesolevas asjas on halduskohus planeerinud asjas otsuse tegemise ajaks 17.05.2012. Ringkonnakohus leiab, et kogu vaidluse lõppemist antud asjas 17.05.2012 on ennatlik eeldada, sest nii kaebajal kui ka vastustajal on halduskohtu otsusega mittenõustumise korral õigus see apellatsiooni korras vaidlustada ning pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist jätkata vaidlust veel ka kassatsioonimenetluses. Seega võib kohtuvaidlus antud asjas kesta ka oluliselt kauem kui 17.05.2012, mis omakorda võib takistada implantaatide hankimist vähemalt nende patsientide jaoks, kelle operatsioonid on juba varasemalt planeeritud. 11.

§ 252

lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esitada määruskaebuse halduskohtu poolt tehtud esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale, kuid määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Tiit Lõhmus Agu Timmi 4 Maili Lokk