TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2176 Otsuse kuupäev 26.10.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Zemtsov´i kaebus Viru Vangla 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 25.11.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi K. Veervaldi 17.02.2011. a käskkirjaga nr 63/340-D määrati kinnipeetav Aleksandr Zemtsovile distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Kartserikaristuse kandmise ajaks piirati kinnipeetavale täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Distsiplinaarkaristus määrati A. Zemtsovile seetõttu, et ta pani toime järgmise rikkumise: 17.01.2011. a kell 08.50 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele korrektselt prügi sorteerida (erinevat sorti prügi panna erinevatesse konteineritesse). 14.03.2011. a esitas Aleksandr Zemtsov vanglale 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D kehtetuks tunnistamiseks vaide. Ta leidis, et karistus on määratud seadusliku aluseta, kuna tema ei ole rikkumist toime pannud. Viru Vangla 12.04.2011. a vaideotsusega nr 6-12/145-1 jäeti A. Zemtsovi vaie täies ulatuses rahuldamata. Vaideotsus edastati kaebajale 11.08.2011. a. 09.09.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Zemtsovi kaebus Viru Vangla 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D tühistamiseks. 19.09.2011. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt määrati A. Zemtsovile 17.01.2011. a Viru Vangla sektoris E5-2320 kell 8.50 prügi väljaviskamise eest 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja viskas, nagu tavaliselt, kogu paberist koosneva prügi paberite jaoks ettenähtud prügikasti. Kaebaja leiab, et kui selles teos on mingi rikkumine, siis kõigepealt oleks pidanud toimuma distsiplinaarmenetlus. Esimene kord oleks pidanud sellise rikkumise eest tegema noomituse. Antud karistus ei ole rikkumisega proportsionaalne. Käesoleval ajal viibib kaebaja Tartu Vanglas, kus sedalaadi tegu pole rikkumine. Antud juhul ei olnud A. Zemtsov süüdimõistetu, ta oli eeluurimiskorpuses, kus teda taheti sundida prügis sobrama ilma hügieeninõudeid järgimata. Vanglas on olemas töötaja, kes saab selle eest raha ning kaebaja palus kindaid. Samuti ei tutvustatud talle direktori käskkirjaga, mille järgi ta pidi ise prügi sorteerima. Kaebaja märgib, et alati oli nii, et prügikorv pandi kambri ukse taha. Kinnipeetav, kes saab selle eest raha, puistas selle seal tühjaks. Temal olid kaitsevahendid. Tartu Vanglas on üleüldse kaks prügikorvi, üks paberi jaoks, teine plastmassi ja kilejäätmete jaoks. A. Zemtsov leiab, et distsiplinaarmenetluses oli jämedaid rikkumisi. Talle ei tehtud ettepanekut kirjutada seletus. 17.01.2011. a rikkumine oli näilik ja 17.02.2011.a anti käskkiri, aga vaidega toimus midagi ulmelaadset. Ta ootas ja ootas vastust edasikaebamise tulemusega, ent lõpuks kirjutas kaebuse Viru Vangla direktori nimele, mille saatis postiga 02.08.2011. a. Vastuse sai 16.02.2011. a (ilmselt mõeldud 16.08.2011.
- a)koos vaidega. Kaebaja märgib, et tema vaideid on Viru Vanglas mitu korda arutatud 6-7 kuud. Selle kohta on tõendid, vaiete koopiad ja vastused. Kaebaja kirjutas vaide jaanuaris, aga vaideotsuse sai augustis. Kui ta poleks kaebust esitanud, siis poleks mingit liikumist asjas olnudki. Ta leiab, et peale tema kaebuse esitamist, tehti vaideotsus tagasiulatuva kuupäevaga. A. Zemtsov palub kohtul tühistada Viru Vangla 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.13 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kambris kogutud jäätmed sorteerima vastavalt vangla töökorraldusele, selleks ettenähtud konteineritesse vangla poolt ettenähtud ajal. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati A. Zemtsovi VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.13 sätestatud nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva kartseriga. Kuna kinnipeetav pani distsipliinirikkumised toime teadlikult ja tahtlikult, siis võis teda distsiplinaarkorras karistada. Vastustaja leiab, et A. Zemtsovile määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. 2 Vastustaja leiab, et kaebaja väide ebaproportsionaalse karistuse kohta on alusetu. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11 teisest lausest. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikuliselt kolmel astmel - kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Kinnipeetavale antud korraldus sorteerida prügi ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, mistõttu oleks kinnipeetav pidanud selle täitma. Mõeldavaks ei saaks pidada seda, et iga kinni peetav isik hakkab enne prügi sorteerimist ametnikega vaidlema prügi sorteerimise üle. Juba iga üksik seesugune intsident on vangla julgeolekule ohtlik, sest võib ühe kinnipeetava eeskujul kaasa tuua ka teiste kinnipeetavate allumatuse, bravuurika käitumise ning seeläbi ka rahutused. Kuna seaduslike korralduste täitmata jätmine seab ohtu vangla julgeoleku, siis on tegemist raske rikkumisega. Ka prügi sorteerimisest keeldumine iseenesest on tõsine rikkumine, sest ka tavainimestelt väljapoolt vanglat eeldatakse prügi sorteerimist ning kinni peetavate isikuteni tuleb viia signaal prügi sorteerimise olulisusest ja keskkonna hoidmise vajadusest. Isik, kes hoolib keskkonnast, milles ta elab, on tõenäoliselt hoolivam ka muu ümbritseva suhtes sh kaasinimeste elu, tervise ja vara. Seega on prügi sorteerimine taasühiskonnastamise seisukohalt vägagi vajalik tegevus. Karistusliigi valikut, kartserit, ei saa pidada menetleja poolt ebaproportsionaalseks. Nimelt tuleb karistusliigi puhul arvestada ka seda, et täiskasvanud vahistatule võib distsipliinirikkumise eest määrata maksimaalselt 30 ööpäeva kartserit, mistõttu viis ööpäeva on tugevalt alla ühe kolmandiku kartserikaristuse maksimaalmäärast. Kuna isikut on varasemalt korduvalt noomitusega karistatud, kuid isik ei ole kõige leebemast karistusest enda jaoks järeldusi teinud ja õiguskuulekale teele asunud, siis ei saanudki noomituse määramine olla otstarbekas. Samuti ka muud leebemad karistused ei oleks olnud otstarbekad, kuna isik pani toime raske rikkumise. Seega, arvestades rikkumise raskust ja karistuse määramise eesmärki tuleb nentida, et viie ööpäeva kartserikaristuse määramisega ei sekkutud liigselt isiku põhiõigustesse ning määratud karistus on proportsionaalne ja aitab saavutada vangistuse täideviimise eesmärki. Vastustaja leiab, et kinnipeetava väide, et ta oleks asunud prügi sorteerima, kui talle oleks antud kindad, on ennastõigustav ja otsitud vabandus sooviga pääseda rikkumisega kaasnenud vastutusest. A. Zemtsov esitab eksitavaid väiteid, et tema prügi koosnes ainult paberitest ning ta valas selle õigesse konteinerisse, kuid siis räägib, et ta soovis sorteerimiseks kindaid, mida talle ei antud. Kinnipeetavatele, kes sorteerivad enda poolt tekitatud prügi, reeglina kindaid ei väljastata. Kambris on kinnipeetaval üks prügikorv ning kolmel korral nädalas antakse kinni peetavatele isikutele prügi sorteerimiseks konteinerid, kuhu kinnipeetav vastavalt nõuetele enda prügi asetab. Tihe prügi sorteerimine välistab suurte prügikoguste kogunemise kambrisse ning jäätmete roiskumise. Konteinerisse pandud pakend peaks olema pestud, mistõttu ei saa sorteerimine olla ülemäära ebamugavusi tekitav protseduur. Reeglina kinnipeetavatel eriliselt suurtes kogustes prügi ei tekigi, sest neile kolm korda päevas väljastatav vangla toit ei ole pakendatud. Kinnipeetava väide, et prügi sorteerimiseks on spetsiaalselt tööle võetud keegi kinnipeetav, on ebaõige. Koristajana töötav kinnipeetav on protsessi küll kaasatud (näiteks liigutab prügikonteinereid jne), kuid iga kinnipeetav on kohustatud oma prügi siiski ise ära sorteerima. Seesugune nõue tuleneb ka Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.13. Asjaolu, et Tartu Vanglas on prügi sorteerimine kinnipeetava väitel organiseeritud muud moodi, ei ole asjassepuutuv. Kinnipeetava väide, et ta ei teadnud, et prügi tuleb üleüldse sorteerida on samuti otsitud. Nimelt prügi sorteerimise kohustus viidi Viru Vangla kodukorda juba 26.04.2010. a ning pärast muudatuste sisseviimist anti kõigile vahistatutele muudatusi kajastav käskkiri ka kambrisse ning selgitati prügi sorteerimise korda. Isik viibib vanglas 23.03.2009. a ning kõnealune intsident toimus 17.01.2011. a. Kuna prügi sorteerimise võimalus antakse kinni peetavatele isikutele reeglina igal nädalal kolmel korral, siis on võimatu, et kinnipeetav sorteerimisest midagi ei teadnud. Samuti on ka kinnipeetav ise 3 vaides väitnud, et „mina viskasin kogu prügi ühte prügikasti, kuna see koosnes ainult paberist". Teatisele on kinnipeetav kirjutanud: „Prügi ma sorteerisin nii nagu peab, sest mul oli seal ainult paber“. Samuti ei ole kinnipeetav ei distsiplinaarmenetluse ega vaidemenetluse käigus öelnud, et ta ei teadnudki üleüldse midagi sellest, et prügi tuleb sorteerida. Eelpooltoodu näitab, et kinnipeetav teadis väga täpselt, et ühte liiki prügi tulnuks panna ühte konteinerisse, kuid ta ei teinud seda. Isegi kui kinnipeetav ei oleks olnud prügi sorteerimisest teadlik, siis pidanuks ta valvuri poolt antud korraldusele igal juhul alluma. Samuti on kinnipeetava väide, et talle ei võimaldatud menetluse käigus seletuste andmist, ebaõige. 17.01.2011. a on koostatud akt seletuskirjast keeldumise kohta. Samuti on distsiplinaarmenetluse protokollile märgitud et kinnipeetav keeldus seletuste andmisest. Kinnipeetav on protokolliga tutvunud ning ei oie esitanud vastuväiteid, et protokollis oleks osa asjaolusid ebaõigesti kajastatud. Viru Vanglas tuleb jäätmed sorteerida kolme konteinerisse: segaolmejäätmed, pakendid, paber ja papp. Konteinerite peale on konkreetselt märgitud, mis prügikonteineriga on tegu ning ka näited, mis prügi sinna panna tuleb. Lisaks viibib sorteerimise juures ametnik ja töötav kinnipeetav, kellelt on võimalik nõu küsida, kuhu konteinerisse täpselt üks või teine prügi tuleb sorteerida. Prügi sorteerimise ajaks liigutatakse kõik kolm konteinerit selle kambri juurde, milles viibiv isik soovib prügi sorteerida. Prügi kogunud kinni peetav isik paigutab prügi vastavatesse konteineritesse. Poe tellimislehelt nähtub, et A. Zemtsov on jaanuaris sooritanud sisseoste 45,28 euro eest. Muuhulgas on kinni peetav isik ostnud vatipulki, teed, küpsiseid, šokolaadi ja kartulikrõpse, mis näitab, et isikul sai kambris olla prügi, mida ei oleks tohtinud sorteerida paberi hulka. Lähtudes eeltoodud argumentatsioonist ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D alusel karistati A. Zemtsovi distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, piirates tema suhtes VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 (osaliselt) kohaldamist selle eest, et ta „17.01.2011. a kell 08.50 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele korrektselt prügi sorteerida (erinevat sorti prügi panna erinevatesse konteineritesse)“ (t.l 25). Käskkirja kohaselt on A. Zemtsovi rikkumine tõendatud J. Spasjonova ettekandega nr 241, kus on kirjutatud, et „olles teenistuses 17.01.2011. a kella 08.50 ajal E-hoones 3. korrusel, teostades E5 osakonnas prügisorteerimise juures järelevalvet, keeldus kambris nr 2320 viibiv kinni peetav Aleksandr Zemtsov Juri p (20.11.1987.
- a)korrektselt enda kambris olevat prügi sorteerimast, valades prügiurni ühte konteinerisse tühjaks, kuigi oleks pidanud erinevad jäätmed sorteerima erinevatesse konteineritesse. Kinni peetavat on teavitatud ettekande koostamisest. Seletuskirja kirjutamisest ta loobus, koostatud seletuskirjast keeldumise akt.“ (t.l 31). 17.01.2011. a koostas J. Spasjonova A. Zemtsovi seletuskirjast keeldumise kohta akti nr 7.-2/2644 (t.l 32) ja aktis on selle kohta tunnistajaks märgitud Julia Spasjonova. Inspektor-kontaktisik E. Lehtlaan teatas 15.02.2011. a A. Zemtsovile, et ettekande nr 241 alusel on tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus 17.01.2011. a toimunud intsidendi kohta – prügi sorteerimise ajal ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele korrektselt prügi sorteerida (t.l 30). A. Zemtsovile on teatatud, et tal on võimalus anda täiendavaid seletusi juhtumi kohta. 15.02.2011. a kirjutas A. Zemtsov sellele teatisele, et tal oli prügikastis ainult paber ja ta sorteeris seda nii, nagu vaja ja kuhu vaja (t.l 30). 4 15.02.2011. a koostas inspektor-kontaktisik juhtunu kohta distsiplinaarmenetluse protokolli ja 16.02.2011. a tutvustati seda A. Zemtsovile (t.l 28-29). Kaebaja kirjutab oma vaides, et: „17.01.2011. a prügi ära viskamise ajal, mina viskasin kogu prügi ühte prügikasti, kuna see koosnes ainult paberist. Sellel samal hetkel vanglaametnik käskis minul sorteerida prügi ning näidata ette, millest see koosneb, kuid oli juba hilja sellepärast, et kogu prügi oli juba prügikastis. Selle eest, et mina viskasin paberist koosneva prügi prügikasti, kus käib just paber, minule määrati 5 (viis) ööpäeva kartserit (t.l 34). Vaie on registreeritud 24.03.2011. a nr-ga 612/152 (t.l 34). Vaide esitamise põhjusena kirjutab A. Zemtsov, et: „ Ei ole nõus mulle määratud karistusega seoses sellega, et mina käitusin täpselt nii nagu näeb ette vangla sisekorraeeskiri selles osas ja teiseks mina ei oma kummikindaid, et sorteerida prügi ühises prügikastis. Vanglas on tööline, kes saab prügi sorteerimise eest raha. Praegu mina asun Tartu Vanglas, kus kambris on samuti 2 (kaks) prügikasti, kuid prügi sorteerib selleks palgatud tööline ning mulle määratud karistus on irratsionaalne minu rikkumisega. Analoogse rikkumise eest Tartu Vanglas ei määrata koheselt kartserit, vaid piirdutakse noomitusega“ (t.l 35). Vaide esitaja taotles 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D tühistamist (t.l 35). 01.04.2011. a kirjutas 4. üksuse valvur J. Spasjonova Viru Vangla direktori nimele täpsustava õiendi järgmise sisuga: „17.01.2011. a kella 08.50 ajal toimus E-hoone 3. korrusel E5 osakonnas prügi sorteerimine, mille käigus jättis kinni peetav isik A. Zemtsov prügi korrektselt sorteerimata. Kambriust avades juba andsin kinni peetavale isikule seadusliku korralduse oma prügi erinevatesse prügikastidesse sorteerida, seda ka vene keeles, kuna tegemist oli vene keelt kõneleva kinnipeetavaga. Ta sai küll korraldusest aru, kuid ei täitnud korraldust, vaid kallas siiski kõik prügi ühte konteinerisse. Prügikastis oleva prügi järgi oli tuvastatav, et prügi oli eriliigiline ning vajas sorteerimist, seega kinni peetav isik teadlikult ei täitnud vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust“ (t.l 33). 12.04.2011. a vaideotsusega nr 6-12/145-1 on A. Zemtsovi vaie jäetud täies ulatuses rahuldamata (t.l 8). Teadmata põhjustel on A. Zemtsovi 14.03.2011. a vaie registreeritud 24.03.2011. a nr-ga 6-12/152, kuid 12.04.2011. a vaideotsus on registreeritud nr-ga 6-12/145-1 ja vaideotsuse sisus on märgitud, et A. Zemtsov esitas vaide 14.03.2011. a. See ebatäpsus ei mõjuta kohtuotsuses tehtud järeldusi. Vastustaja vastas A. Zemtsovi 02.08.2011. a selgitustaotlusele selle kohta, miks vangla ei ole talle mitme kuu jooksul vaidele vastust esitanud, et A. Zemtsovi vaie on registreeritud ja menetlusse võetud 18.03.2011. a nr 6-12/145 ja vangla lahendas selle 30 kalendripäeva jooksul – 12.04.2011. a ning vaie oli edastatud Tartu Vanglasse A. Zemtsovile kätteandmiseks. Kahjuks on juhtunud asjaolu, et teadmata põhjustel ei ole temani see otsus laekunud. Vangla vabandas tekkinud olukorra pärast ja 11.08.2011. a kirjaga nr 6-14/31833-1 edastas A. Zemtsovile 12.04.2011. a vaideotsuse 10.08.2011. a kinnitatud koopia (t.l 8-9). Vastustaja lisas oma väite kinnituseks väljatrüki programmist Amphora selle kohta, et vaideotsus oli tehtud 12.04.2011. a ja see oli edastatud Tartu Vanglasse (t.l 10). On ilmselge, et Tartu Vangla sai selle vaideotsuse enne 21.05.2011. a ja see oli olemas selleks ajaks, sest 17.02.2011. a käskkirjaga nr 6-3/340-D määratud karistus oli pööratud täitmisele 21.05.2011. a kell 19.55 ja 5 ööpäevase kartserikaristuse kandis A. Zemtsov ära 26.05.2011. a kella 19.55-ks olles Tartu Vanglas (t.l 36). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et distsiplinaarmenetluses on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1-41 kehtestatud nõudeid. 5 Kaebaja taotleb 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D kehtetuks tunnistamist, s.o tühistamist (kaebaja sõnastus) põhjustel, et 1) 17.01.2011. a tema, nagu tavaliselt viskas kogu paberist koosneva prügi paberite jaoks ettenähtud prügikasti; 2) kui ka selles teos on mingi rikkumine, siis kõigepealt oleks pidanud toimuma distsiplinaarmenetlus; 3) esimene kord oleks pidanud sellise rikkumise eest tegema noomituse; 4) karistus ei ole rikkumisega proportsionaalne; 5) teda taheti sundida sobrama prügis hügieeninõudeid järgimata. Vanglas on olemas töötaja, kes saab selle eest raha ning kaebaja palus kindaid; 6) talle ei tutvustatud käskkirja, mille järgi ta oleks pidanud ise prügi sorteerima; 7) talle ei tehtud ettepanekut kirjutada seletus; 8) vaide kirjutas ta jaanuaris, aga vaideotsuse sai augustis ja arvab, et see on tehtud tagasiulatuva kuupäevaga. 19.09.2011. a määrusega võttis kohus A. Zemtsovi kaebuse Viru Vangla 17.02.2011. a käskkirja nr 6-3/340-D tühistamiseks menetlusse. Kaebaja mainis ühe põhjusena käskkirja tühistamise nõudes, et tema vaiet menetleti mitu kuud ja vaideotsuse sai ta kätte augustis 2011. a. Kaebaja ei ole vaidlustanud selle asja raames rikkumist seoses tema 14.03.2011. a vaide menetlemisega ja ei ole esitanud seoses sellega mingeid nõudeid ning seega kohus ei ole seda menetlenud. Kohus leiab, et mitte ükski kaebaja poolt märgitud põhjustest (8 põhjust), ei anna alust vaidlustatava käskkirja tühistamiseks. 1) Kaebaja tunnistas, et viskas kogu paberist koosneva prügi ühte paberite jaoks mõeldud konteinerisse. Valvur J. Spasjonova 17.01.2011. a ettekandest on näha, et 17.01.2011. a kell 08.50 kambris 2320 viibiv A. Zemtsov keeldus korrektselt enda kambris olevat prügi sorteerimast, valades prügiurni ühte konteinerisse tühjaks, kuigi oleks pidanud erinevad jäätmed sorteerima erinevatesse konteineritesse (t.l 31). 01.04.2011. a (nähtavasti seoses vaide menetlemisega) täpsustab J. Spasjonova, et: „jättis kinni peetav isik A. Zemtsov prügi korrektselt sorteerimata“. Kambriust avades juba andsin kinni peetavale isikule seadusliku korralduse oma prügi erinevatesse prügikastidesse sorteerida, seda ka vene keeles. Ta sai küll korraldusest aru, kuid ei täitnud korraldust, vaid kallas siiski kõik prügi ühte konteinerisse. Prügikastis oleva prügi järgi oli tuvastatav, et prügi oli eriliigiline ning vajas sorteerimist, seega kinni peetav isik teadlikult ei täitnud vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust“ (t.l 33). Kohtu päringust (t.l 39) tulenevalt teatas J. Spasjonova 06.10.2011. a, et: „annan iga kord kõigile prügi sorteerimist alustavatele kinni peetavatele isikutele seadusliku korralduse korrektseks prügi sorteerimiseks nii eesti kui ka vene keeles. 17.01.2011. a, kui toimus prügi sorteerimine, tuli kinni peetav isik A. Zemtsov kambrist välja ja valas kõik oma prügi ühte konteinerisse. Kuna valvuri (k.a minu) kohustus on viibida prügisorteerimise juures ning jälgida, et kõik prügi ka korrektselt sorteeriks, siis märkasin samal hetkel, kui kinni peetav isik prügi konteinerisse valas, et seal oli eriliigiline prügi. Andsin uue korralduse prügi sorteerida, kuid kinni peetav isik ei täitnud seda korraldust. Kahjuks ei mäleta, mis konkreetne prügi seal täpselt oli, kuid kui tegemist oleks olnud ainult paberiga, siis ei oleks olnud vajadust enam oma korraldust korrata“ (t.l 47 pöördel). Vastuseks kohtu päringule, täpsustas vangla, et poe tellimislehelt nähtub, et A. Zemtsov on 11.01.2011. a sooritanud sisseoste 45,28 euro eest ja ostetud kaubast saab teha järelduse, et kambris sai olla prügi, mida ei oleks tohtinud sorteerida paberi hulka (t.l 45-46). Seega on tuvastatud, et A. Zemtsov ei täitnud süüliselt vanglaametniku korraldust. 2) Distsiplinaarmenetlus oli läbi viidud õiguspäraselt ja eelnevalt on seda otsuses analüüsitud. 3) Käskkirjas on põhjendatud, miks määrati karistuseks viis ööpäeva kartserit: kinnipeetav isik rikkus teadlikult vanglas kehtivaid õigusakte, tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust; noomituse 6 määramine oleks olnud rikkumise eest liialt leebe karistus, arvestades, et isikut on juba kolm korda noomitusega karistatud. Vajalikke järeldusi ei ole ta sellest teinud. Kartserisse paigutamine ei muuda oluliselt igapäevaelu, kuid täiendavad piirangud on õigustatud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. 4) Käskkirjas on motiveeritud, et korraldus prügi sorteerida ei olnud ilmselgelt tühine. On märgitud kaalutlused, miks on karistuseks valitud 5 ööpäeva kartserit ja distsiplinaarmenetluse protokollis on põhjendatud, miks on tehtud ettepanek selle karistuse valikuks (mõistlik karistuse liik, sest annab isikule mõista, et tema tegu ei ole vanglas aktsepteeritav ning suunab piisavalt efektiivselt isikut vanglas edaspidi seadusekuulekalt käituma). 5) Vastustaja teatas kohtule, et kinnipeetavatele, kes sorteerivad enda poolt tekitatud prügi, reeglina kindaid ei väljastata. Tihe prügi sorteerimine välistab jäätmete roiskumise; pakendid peavad olema pestud ja sorteerimine ei või olla ülemäära ebamugavusi tekitav protseduur. Ei ole õige kaebaja väide, et prügi sorteerimiseks on võetud tööle spetsiaalselt keegi kinnipeetav, kellele makstakse selle eest raha (t.l 24). 6) Kaebaja viibis Viru Vanglas alates 23.03.2009. a. Viru Vangla kodukorda viidi juba 26.04.2010. a sisse kohustus prügi sorteerimiseks ja p 8.1.13 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kambris kogutud jäätmed sorteerima vastavalt töökorraldusele selleks ettenähtud konteinerisse vangla poolt ettenähtud ajal. Kõiki vahistatuid oli muudatustest teavitatud, nendele selgitati prügi sorteerimise korda. Kaebaja ei väitnud, et ta üldse ei olnud teadlik prügi sorteerimisest. Isegi kui ta ei olnud teadlik, pidi ta igal juhul täitma valvuri korraldust prügi sorteerimise kohta. Prügi sorteerimise kohta antud käskkiri puudutab Viru Vangla kodukorra p 8.1.13 jõustumist ja seda on kaebajale tutvustatud üldkorras. Igasse kambrisse oli vahistatutele see muudatus antud. 7) 15.02.2011. a teatati kinnipeetavale, et tal on võimalus anda täiendavaid seletusi juhtumi kohta ja 15.02.2011. a andis ta sellel teatisel täiendavaid selgitusi (t.l 30). Samuti on 17.01.2011. a J. Spasjonova ettekandest näha, et kinnipeetavat on teavitatud ettekande koostamisest. Seletuskirja kirjutamisest ta loobus, koostatud on seletuskirjast keeldumise akt (t.l 31 ja 32). 8) Vastustaja tõendas, et vaideotsus oli tehtud 12.04.2011. a ja see oli 12.04.2011. a edastatud kaebajale Tartu Vangla kaudu elektrooniliselt, sest alates 28.02.2011. a oli kaebaja ümberpaigutatud Tartu Vanglasse. 14.03.2011. a kaebaja, olles ise Tartu Vanglas, esitas vaide Viru Vanglale. Vastustaja vabandas, et vaideotsuse koopia sai kaebaja 10.08.2011. a hilinemisega (t.l 8, 9, 10 ja 51). Kohtul ei ole alust mitte võtta arvesse dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et vaideotsus oli tehtud õigeaegselt. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarkaristus oli tema suhtes pööratud täitmisele seadust rikkudes. Kohus menetleb käesolevas asjas kaebaja nõuet Viru Vangla 17.02.2011. a käskkirja nr 63/340-D tühistamiseks, kuid peab vajalikuks mainida alljärgnevat. 17.01.2011. a, s.o rikkumise toimepanemise hetkel, oli kaebaja vahistatu ja vahistatu staatuses oli ta kuni 31.01.2011. a (kriminaalasja 1-09-14104 otsuse jõustumise kuupäev on 31.01.2011.
- a)(t.l 51). Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramise ajal oli kaebaja kinnipeetav. Seega kohaldatakse alates 01.02.2011. a kaebaja suhtes VangS § 65 lg 6, mitte § 101 lg 3 ja kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga, et karistus oli pööratud täitmisele õigesti. Rikkumise kuupäev oli 17.01.2011. a, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kuupäev 17.02.2011. a, seega VangS § 64 lg 41 kohaselt oli distsiplinaarkaristus määratud mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates (TsÜS § 135 lg 1 kohaselt, tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui 7 seadusest või lepingust ei tulene teisiti). Vaidlustatav haldusakt vastab HMS § 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jääb kaebus rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 8