Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. apellatsioonkaebus bus Tartu Ringkonnakohtule 30 Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkae päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. Eesti Vabariik Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu esitas 02.03.2012 Viru Maakohtule hagi A Z vastu kohustise täitmise nõudes, maa ostu-müügi, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu järgse järelmaksu võlgnevuse summas 89 476.06 eurot ja kõrvalnõuete nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Eesti Vabariik on 26.04.2001 aastal sõlminud kostjaga maa ostu-müügi, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, lepingute aluseks on notariaaldokument notariaalregistri numbriga
Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksu võlgnevuse 89 476.06 eurot, intressivõlgnevuse 984.24 eurot ja viivisevõlgnevuse 10 673.62 eurot (viivisemäär 0.05% päevas, viivise arvutamise periood 10.07.2001 kuni 29.02.2012). Kokku võlgnevus 101 133.92 eurot, millele lisaks välja mõista viivis 0,05% maksetähtajaks täitmata põhinõudelt 19684.78 eurot iga päeva eest alates 01.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kohus ei rahulda hagi kogu ulatuses, so koos võlasummaga, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis palub hageja välja mõista 29.02.2012 seisuga järelmaksu võlgnevuse summas 19 684.78 eurot, intressivõlgnevuse - 984.24 eurot ja viivisevõlgnevuse seisuga 29.02.2012 summas 10 673.62 eurot. Kokku on võlgnevus 31 342.64 eurot, millele lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,05% põhinõudest iga viivitatud päeva eest alates 01.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja juhindub oma nõudes Vabariigi Valitsuse seaduse §-dest 44 lg 1, 44-1 lg 2, 84 p 11-1; MaaRS §-dest 22-1 lg 1, 23 lg 5-3; enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi §-dest 163, 173 lg 1 ja
§-dest 145, 162, 363, 367, 369; VÕS §-dest 76, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108, 113; võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-dest 11 ja 12 lg 1, lg 2; riigilõivuseaduse §-st 22 lg 2 p 6. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid – koopia lepingust, väljatrüki kinnistusregistrist, koopia maavalitsuse kirjast kostjale, õiendi võlgnevuste intresside ja viiviste kohta, koopia hagiavaldusest, Vabariigi Valituse korralduse 10.09.2009 nr 385 „Lääne-Viru maavanema ametisse nimetamine“. 02.05.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse muudatuse, milles hageja loobub tulevase nõude täitmisest enne selle sissenõutavaks muutumist. Hageja alternatiivseid nõudeid ei esita ja jääb hagiavalduses seisuga 29.02.2012 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse nõude juurde, s.o. kokku taotleb hageja seisuga 29.02.2012 kostjalt võlgnevuse katteks summas 31 342.64 eurot väljamõistmist, millele lisanduks viivis 0,05% põhinõudest iga päeva eest alates 01.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. II Kohtumenetluse käik 12.03.2012 korraldava määrusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult 20 päeva jooksul hagile vastama. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid tähtaegselt vastust kohtule ei esitanud. 18.04.2012 korraldava määrusega määras kohus eelistungi. 15.05.2012 kohtuistungil selgitas kostja, et tema sai hagimaterjalid kätte, kuid ei pannud tähele, et peab kohtule ka kirjalikult vastama. Kostja väidete kohaselt oli tema allkirjastanud vastavad ostu-müügilepingud teiste isikute palvel, ise ta ostetud maatükil metsa 3 vaatamas ei käinud ja sealt metsa ei teinud. Keegi meeskodanik (E E) tegi talle vastava ettepaneku. Notari juures kirjutas kostja lepingutele alla ja sai selle eest 500 krooni. Talle lubati, et tema eest makstakse kõik järelmaksutasud ära. Hiljem selgus, et mets oli maha võetud, kes võttis, seda tema ei tea. Kostja teab, kus mets asub, sest käis seal politseiga koos hiljem vaatamas. Kostja ei ole maa eest järelmaksu tasunud ja ei tea ka, kuhu seda maksta tuleks, dokumente tema käes ei ole. Kostjal ei ole raha, et kahju kinni maksta. Kostja teab, et oli uurimine, kuid ei tea, kas kedagi süüdi mõisteti ja kas süüdi olnud isikult kahju välja mõisteti. Kohtuistungil jäi hageja seisuga 29.02.2012 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse väljamõistmise nõude juurde. Hageja esitas kohtule ka täiendavad tõendid – kinnistu enampakkumist tõendavad dokumendid ja avalduse, mis oli esitatud täiturile täitmiseks. 05.06.2012 toimunud kohtuistungile ilmus hageja. Kostja kohale ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud. Hageja esitab kohtule täiendavad tõendid – politsei ja keskkonnainspektsiooni vastused hageja päringule. Esitatud dokumentide kohaselt puuduvad andmed ebaseadusliku raie teostamise kohta. Aerofotodelt on näha, et tehtud on lageraie, kuid kriminaalmenetluse kohta andmed puuduvad. Hageja taotleb kohtult tagaseljaotsuse tegemist. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus teavitas tsiviilasja pooli uuest kohtuistungist 15.05.2012 toimunud kohtuistungil ning määras uue istungi toimumise ajaks 05.06.2012 kell 13.00. Pooled kinnitasid oma allkirjadega, et on teadlikud uue kohtuistungi toimumise ajast. 19.04.2012 on kostjat kohtukutse väljastamisel hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest, hoiatust korrati kohtu poolt 05.06.2012 istungist teavitamisel.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohtuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib 4 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja oma lepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud ei ole. 29.02.2012 seisuga kuulub kostjalt seega väljamõistmisele järelmaksu võlgnevuse summas 19 684.78 eurot, intressivõlgnevus - 984.24 eurot ja viivisevõlgnevus seisuga 29.02.2012 summas 10 673.62 euro, s.o. kokku - 31 342.64 eurot
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kohtule – 01.03.2012 - määras 0,05% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja on vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 6 alusel (maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjades) vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest.
Hageja riigilõivu tasunud ei ole. Vastavalt hagi hinnale summas 19 684.78 eurot tasumisele kuulunud riigilõiv summas 2 236.90 eurot kuulub hagi rahuldamisel tagaseljaotsusega
lg 1 ja § 174-1 lg 3 tulenevalt väljamõistmisele kostjalt.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.