Obsah (5)

§ 57§ 58§ 47§ 60§ 61

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-286 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Maksu- ja Toll

) § 57 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamisarvestust seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

§ 57

lg 6 esimese lause kohaselt võib arvestust pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise alusel loodud dokumentide, sh raamatupidamisregistrite säilimine kõnesoleva seaduse §-s 58 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 58

kohaselt juhul, kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamise või saamise, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Seega juhul, kui kaebaja soovis oma raamatupidamis- ja maksuarvestust pidada elektrooniliselt, siis pidi ta hoolitsema ka selle eest, et oleks tagatud dokumentide säilimine seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuid jättis selle tegemata. Kohus peab küll usutavaks kaebuse esitaja väidet, et Poola Vabariigis võidi varastada kaebaja sülearvuti, mis sisaldas raamatupidamisdokumentatsiooni- ja arvestust, kuid väheusutav on, et selles sülearvutis hoiti kaebaja majandustegevuse jaoks sedavõrd olulist informatsiooni ilma varukoopiaid tegemata. Samas ei ole kaebaja ei maksuhaldurile ega kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid väidetava varguse toimumist, mistõttu on kohtu arvates väited raamatupidamisdokumentatsiooni- ja arvestuse varguse kohta paljasõnalised, tõendamata ja ebausaldusväärsed. 12.

§ 47

lg 2 kohaselt kaasab tõlgi maksumenetlusse menetlusosaline, menetlusosalise taotlusel maksuhaldur või menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks.

§ 60

lg 4 kohaselt suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri. Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge. Vajaduse korral selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, selgitamise kohta tehakse protokolli märge. 3

§ 61

lg 4 kohaselt protokollitakse kolmanda isiku suulised ütlused vastavalt

§ 60lõikele 4.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja juhatuse liige A. Kurnassov ega ka teised kaebuse esitaja poolt nimetatud isikud - T. Ferschel, V. Bratšuni ja I. Kulakov menetlusosalistena tõlki maksumenetlusse kaasanud, samuti ei ole nad maksumenetluse kestel seletusi andes esitanud maksuhaldurile vastavasisulist taotlust. Kuna kõik nimetatud isikud on allkirjastanud maksuhaldurile antud seletused (II toimik, lk 10-17, 23-25, 28-29), kinnitades sel viisil oma seletuse ja protokolli õigsust, siis on kohtu arvates kaebaja väide, et vastuolud maksumenetluses antud seletuste ja teiste asjas kogutud tõendite vahel on tingitud tõlgi mittekaasamisest ja puudulikust keeleoskusest, otsitud ja paljasõnalised.

1. Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et perioodil jaanuar 2010 kuni mai 2010 on XXX OÜ arvelduskontolt võetud sularaha summas 511 037 krooni kulutatud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, kuna maksumenetluse jooksul kaebaja esindaja ei esitanud oma väite, et sularaha võeti äriühingu majandustegevuse kulude katteks, mitte ühtegi sellesisulist dokumenti. Maksuhaldurile ei esitatud ühtegi dokumenti ka asjaolu, et tõepoolest ettevõtte kontolt võetud sularaha vahetati ümber mingiks muuks valuutaks, kohta. Kuna ei maksuhaldurile ega kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid valuuta ostu või müüki ja samuti ei ole kaebaja esitanud kassaarvestuse andmeid, siis on maksuhalduri järeldus, et kaebaja väljamaksed olid tehtud maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, õige.
2. Kohus nõustub ka maksuhalduri seisukohaga, et XXX OÜ poolt soetatud eriotstarbelise diislikütuse kasutamine ettevõtte poolt ettevõtluses ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja ei ole ei maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et perioodil juuli kuni august 2010 soetatud 91 160 liitrit diislikütust oleks kasutatud metsatöödeks, kinnistu hooldamiseks või kala sulatamiseks. Kohtu arvates eeldab niivõrd suure küttekoguse kulutamine suuremahulisi ja pidevaid töid, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millisel kinnistul või kelle jaoks väidetavaid metsatöid tehti, samuti puudub igasugune info ülestöötatud puidu müügi või muuks otstarbeks kasutamise kohta. Nähtuvalt maksuhalduri poolt kaebuse esitaja tegevuskohas aadressil Kallaste, Kiriku 41 läbiviidud vaatluse käigus ei leidnud kinnitust nimetatud kinnistul kaebuse esitaja poolt mainitud ja kala sulatamiseks kasutatava puhuri olemasolu, mistõttu on kohtu hinnangul kaebuse esitaja poolt antavad põhjendused kütuse kasutamise kohta paljasõnalised ja vastuolulised, järelikult ei olnud maksuhalduril neid võimalik võtta arvesse maksukohustust vähendava tõendina.
3. Mis puutub OÜ-lt Fleximerk 01.06.2010 müügiarve nr 1006-LV (II toimik, lk 100) alusel ostetud 3587 kg ahvena puudujäägi (2709 kg) kohta, siis kohtu arvates puuduvad asjas tõendid, mis puudujääki põhjendaksid ja vaidlustatud maksuotsuses esitatud seisukohad ümber lükkaksid või kahtluse alla seaksid. Antud asjas puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et 2709 kg kala riknes ning riknenud kaup kanti raamatupidamisest maha.
4. Kohtule esitatud materjalide põhjal nõustub kohus vastustajaga, et XXX OÜ ei ole kalapüügiteenust OÜ-le Profit Pluss tegelikult osutanud, kuivõrd OÜ Profit Pluss väljastatud arved on fiktiivsed ning esitatud selleks, et anda OÜ-le Profit Pluss võimalus deklareerida suuremat sisendkäibemaksu ja vähendada tema poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohtul ei ole alust kahelda asjaolus, et kaebaja ei ole kalapüügiteenust tegelikult osutanud, sest kalurid ei ole kala üleandmisdeklaratsioonidest nähtuvalt kala müünud kaebuse esitaja püügiloa alusel ja kala on püügiloa omanikule OÜ-le Profit Pluss ka OÜ Profit Pluss püügiloal oleva kaluri poolt otse üle antud, seega OÜ Kaljukivi Grupp OÜ nimel väljastatud arved ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid. 4
5. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et XXX OÜ ning OÜ-te ML COOL ja Santrest Ehitus vahel ei ole tegelikkuses tehinguid toimunud. Kohtul ei ole alust kahelda OÜ ML COOL juhatuse liikme seletuses (II toimik, lk 32), et ta ei ole kunagi kuulnud kaebuse esitajast, ei ole osutanud talle teenuseid ega ole temalt raha saanud. Ka OÜ Santrest Ehitus juhatuse liige A. Kjahrenov teatas maksuhaldurile (II toimik, lk 30), et ei ole kaebajaga tehinguid teinud ja tal puudub dokumentatsioon väidetavalt toimunud tehingu kohta. Sellesisulist väidet kinnitab ka asjaolu, et OÜ Santrest Ehitus nimel 20.08.2010 väljastatud arvet ei ole kaebaja raamatupidamises arvesse võetud ja alates
6. aasta juunikuust ei ole OÜ Santrest Ehitus käivet deklareerinud. Seega jõudis maksuhaldur õigele järeldusele, et nimetatud osaühingute vahel pole tegelikkuses tehinguid toimunud, esitatud arved on fiktiivsed, nendel märgitud teenuseid pole tegelikult saadud ja kulutusi pole tehtud, mistõttu ei kuulu nimetatud arvetel näidatud käibemaksusummad sisendkäibemaksuna arvestamisele.
7. Tulenevalt tulumaksuseadusest (§ 32 lg 1ja § 51 lg 1) võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada konkreetse majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Tehingu teise poole tuvastamine on oluline ka tulumaksukohustuse puhul, sest igale väljaminekule peab majandustehingus vastama kellegi sissetulek. Kohtu arvates on maksuhaldur asunud vaidlustatud maksuotsuses põhjendatult seisukohale, et Aleksandra Grudkinale tehtud väljamaksed perioodil märts kuni juuli 2010.aastal summas 22 938 krooni, mis ei ole kuludokumentidega tõendatud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub maksustamisele TuMS § 51 lg 1 alusel.
8. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei ole läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastanud mittelubatava maksueelise saamise fakti ega maksukohustuslase tahtlust selle saavutamiseks. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-3-1-46-11 punktis 19 seisukohale, et maksueelis on vaja tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks. Kui tehingut pole üldse toimunud, siis jääb see sõltumata maksueelisest arvesse võtmata. Antud juhul ei ole maksuhaldur maksustamise alusena tuginenud

§-dele 83 ja 84, vaid on maksumenetluse tulemusena asunud hoopiski seisukohale, et tegelikkuses ei olegi tehinguid üldse toimunud ja neid ei saa arvesse võtta just eeltoodud põhjuseil. Seega ei pidanudki kohtu hinnangul maksuhaldur maksuotsuses tuvastama näiliku tehingu varjus tehtud teist tehingut, lubamatut maksueelist ega ka maksukohustuslase tahtlust lubamatu maksueelise saamiseks.

1. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et maksuhaldur on kontrolli käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid hinnates jõudnud õigetele ja põhjendatud järeldustele. Vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluse ajal esitanud mingeid uusi tõendeid ega teavet, mis annaksid alust asuda seisukohale, et talle täiendavalt tasumisele määratud maksusummad oleksid määratud valesti, järelikult Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/7022-30 tühistamiseks puudub alus, mistõttu kohus jätab XXX OÜ kaebuse rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 5 6