3-12-522/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-522 Otsuse kuupäev 23.08.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan´i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses ajavahemikul 14.10.

1. a – 06.02.
2. a kartserisse sooja kampsuni ja talvise kartseririietuse mitteandmisega Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta kaebus rahuldamata;
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 24.09.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 15.12.
5. a esitas Viru Vanglas kinni peetav isik Kirill Katšan vanglale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases suuruses vangla äranägemisel ja vabandamiseks. Taotluse kohaselt oli K. Katšanile kahju tekitatud seoses sellega, et talle ei võimaldatud talvist kartseririietust ja sooja kampsunit. 28.02.
6. a Viru Vangla otsusega nr 6-16/50828-3 jäeti kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 08.03.
7. a saabus Tartu Halduskohtusse K. Katšani kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses ajavahemikul 14.10.
8. a – 06.02.
9. a kartserisse sooja kampsuni ja talvise kartseririietuse mitteandmisega. 23.04.
10. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt viibis K. Katšan perioodil 14.10.
11. a kuni 06.02.
12. a Viru Vanglas kartserikambrites (sektsioonides E5, P2, E3 ja S12), kus oli külm. Kartseririietus oli suve oma ning väga õhuke ja kaebaja külmetas jalutuskäikudel. Kambris oli nii külm, et selga oleks vaja olnud panna ka soe kampsun, sest oli talv. Kaebaja ei tahtnud haigeks jääda ja haigestuda seetõttu, et viibib talvel kartseris. Meditsiiniosakond kinnipeetava tervist ei jälgi. Kartseririietuse riie on õhem kui tavalisel vanglariietusel ja kartseris viibivad kinnipeetavad külmetavad selles riietuses, sest temperatuur kartseris ei vasta kehtestatud normidele. Õhutemperatuur kartseris oli normist madalam ja kartseririietus ei vastanud nõuetele. Kaebajal oli kartseris külm ja ebamugav olla ning sellega alandati tema inimväärikust. K. Katšan leiab, et tal on õigus oma tervist kaitsta. Kartseris peab kampsun olema soe pikkade varrukatega ja püksid peavad olema soojad. Kaebaja palus probleemi lahendada, kuid keegi isegi vabandanud. Kaebaja ei saa aru, miks ta peab jalutama sellises vanglariietuses ja külmetama. K. Katšan palub eeltoodust tulenevalt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise õiglases suuruses kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla, olles tutvunud kinni peetava isiku kaebusega, leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et 13.10.
13. a - 24.10.
14. a viibis K. Katšan etapis Ida Prefektuuri kambris ning jääb arusaamatuks, kuidas isikul sai Viru Vanglas sel perioodil külm olla. 24.10.
15. a 28.11.
16. a viibis K. Katšan E5 kambris nr 2326 (neljas üksus) - kartserirežiimil. 28.11.
17. a 14.12.
18. a viibis K. Katšan E3 kambris nr 2212 (neljas üksus) – kartserirežiimil. 14.12.
19. a 06.02.
20. a viibis K. Katšan S12 kambris nr 8342 (viies üksus) - kartserirežiimil Vastustaja viitab vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 ja § 651 lg 2, samuti vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra punktile 4.1.4 ning märgib alljärgnevat. Tulenevalt VangS § 651 lõikest 2 ja VSkE § 100 lõikest 1 antakse kartserisse paigutatud kinnipeetavale kartseri arvel olev riietus. Viru Vangla 18.10.
21. a käskkiri nr 1.1-1/198 lubab ajavahemikul 19.10.
22. a -30.04.
23. a kartserikaristust kandval isikul omada kartseris paiknemisel pikka, sooja aluspesu. Pikaks pesuks loetakse pikkade varrukatega ja pikkade säärtega keha vastu hoidvat ning lukkudeta, nöörideta või muude lisaelementideta riideesemeid, mis ei ole mõeldud pealisriidena kandmiseks. Kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas ei ole sooja aluspesu kirjas. Samas võinuks kinnipeetav seda taotleda vanglalt humanitaarabi korras. Viru Vangla kodukorra p 10.4 kohaselt on kinnipeetaval võimalik taotleda vanglalt vajadusel riideesemeid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks inspektor-kontaktisikule taotluse. Vangla andmetel kinnipeetav taotlust esitanud ei ole. Samuti ei ole kinnipeetav taotlenud ka sooja kampsuni väljastamist. Kuna kinnipeetav ei ole vangla poole taotlusega pöördunud, siis ei saanudki vanglateenistus kinnipeetavale sooja riietust võimaldada. Samas on kinnipeetav märkinud kohtule haldusasjas nr 3-12-519 (kaebus selle peale, et kinnipeetaval oli külm 15.12.
24. a - 06.02.
25. a) antud vastuses järgmist: „Ma käisin jalutamas riietuses: soe 2 kampsun, jope, müts, soojad püksid ja tossud“. Samuti avaldab kinnipeetav samas vastuses rahulolematust just selle üle, et kambris oli külm ning miski ei viita sellele, et tal oleks ka väljas külm olnud. Samas jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas isikul õnnestus kampsun kartsakambrisse saada ning kui isikul kampsun olemas oli, siis mille üle isik üleüldse oma rahulolematust väljendab käesolevas kaebuses. Viru Vangla ei fikseerinud seda, millal kinnipeetav K. Katšan ajavahemikul 14.10.
26. a – 06.02.
27. a täpsemalt jalutamas käis ja mis ilm sellel ajal väljas oli. Vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 4.1.4 on jalutuskäigule lubatud minna hooajale vastavas riietuses. Jalutuskäikude ajaks väljastatakse isikutele jope ja müts, lubatakse kanda isiklikke jalanõusid (saapad vms), kui isikul on olemas soe pesu, siis lubatakse ka see selga panna ning puudub alus arvata, et K. Katšanile jäeti jope ja müts õigusvastaselt väljastamata. Sama on märgitud ka vangla vastuskirjas nr 614/2067-
28. Vastustaja rõhutab, et kinnipeetav pöördus vangla poole kirjalikult selgituste saamiseks alles 17.01.
29. a, kuigi väidetavalt oli tal külm juba 14.10.
30. a. Neljanda üksuse peaspetsialist Andres Kerdi 24.04.
31. a õiendist tuleneb, et ta küsitles aprilli kuu jooksul neljanda üksuse ametnikke, kes võisid ajavahemikul 24.10.
32. a - 14.12.
33. a ametkohustustest lähtuvalt kokku puutuda kinni peetav K. Katšaniga. Kogutud informatsiooni kohaselt ei ole kinnipeetav esitanud antud perioodil kaebuseid selle kohta, et tal oleks kambris külm. Kuna kõnealune kinnipeetav väljendab ennast üsna jõuliselt, kui talle midagi ei meeldi, siis oleks ta kindlasti suure skandaali teinud sellest, et tal on külm. Küll aga pöördus kinnipeetav alles 21.12.
34. a märgukirjaga vangla poole, et kambris oli 01.11.
35. a - 28.11.
36. a madal temperatuur ning põrandaküte töötab halvasti. Kinnipeetavale selgitati, et kõik on töökorras ja temperatuur on normi piires. Viru Vangla järgib Vabariigi Valitsuse 26.01.
37. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Eraldi temperatuuri mõõtmisi kõnealusel perioodil tehtud ei ole. Hooneautomaatika arvutist saab kambrite temperatuure jälgida pidevalt. Põrandaküttega vesiküttesüsteem on alates vangla käivitamisest töötanud laitmatult, ühtegi riket ei ole esinenud ning temperatuur vastab kehtestatud nõuetele. Kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade vahemikus 20 °- 22 °C. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. EIÕK on asunud seisukohale, et kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. EIÕK on leidnud seda, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98). Väärikuse alandamiseks on peetud äärmiselt tõsiseid olukordi. Viru Vangla on andnud 18.10.
38. a käskkirjaga nr 1.1-1/198 kinni peetavale isikule loa kanda ajavahemikul 19.10.
39. a - 30.04.
40. a pikka aluspesu, et tagada hooajale vastav riietus, kuid kinnipeetav ise ei ole sooja aluspesu taotlenud. Seega ei saa sooja aluspesu mittevõimaldamist käsitleda inimväärikuse alandamisena, kuna sooja aluspesu mittevõimaldamine oli tingitud kinnipeetava enda poolt. Samuti vastustaja möönab, et K. Katšanile võis tunduda, et kambri 3 sisetemperatuur on kehtestatud normist madala ning see võis temas tekitada teatud ebamugavustunde, kuid igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine. Vastustaja leiab, et käesoleva juhtumi asjaolud ei ole sellise tõsidusastmega, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsilist-vanemõde Erika Tiinase 15.05.
41. a koostatud õiendist tulenevalt on K. Katšan ajavahemikul 14.10.
42. a - 06.02.
43. a meditsiiniosakonna poole pöördunud mitmel korral ja saanud ka meditsiinilist ravi. Kinnipeetav kaebas selja- ja peavalu, hambavalu, kaebas külmetuse tunde üle, kurguvalu, köha ja nohu. Iga kord on kinnipeetav saanud ka vastavat ravi. Seega on kinnipeetava väide, et meditsiiniosakonna töötajad ei jälginud tema tervist, põhjendamata. Samuti kaebusest ei tulene, et kinnipeetav oleks erakorralisel juhul arstiabi vajanud ja medõe kutsumist nõudnud. Tõendamata on asjaolud, et vangla on jätnud VangS § 52 lg-st 1 tuleneva kohustuse kinnipeetava terviseseisundi jälgimiseks või arstiabi osutamiseks täitmata. Eelpooltoodust nähtub, et Viru Vangla on omalt poolt teinud kõik (kartseris lubatud pikk soe aluspesu; ruumides on tagatud kõrgem temperatuur kui seaduses sätestatud miinimum), et vältida kinnipeetava külmetumist ja/või haigestumist. Vastustaja on seiskohal, et Viru Vangla ei ole K. Katšanile mittevaralist kahju tekitanud, mille hüvitamise kohustus tuleneks RVastS § 9 lg-st
44. Lähtudes eeltoodust argumentatsioonist palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes talle Viru Vangla tegevusega (14.10.
45. a – 06.02.
46. a kartserisse sooja kampsuni ja talvise kartseririietuse mitteandmine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi väljamõistetavas summas. Ülalnimetatud perioodil kaebaja väidetavalt külmetas ja haigestus ning eeltooduga alandati tema inimväärikust ja tekitati tervisekahjustus. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks olnud tegevusetuses, s.o et perioodil 14.10.
47. a – 06.02.
48. a ei antud kartserisse sooja kampsunit ja suvist kartseririietust ei vahetatud talvise vastu. Kaebaja täpsustas (t.l 7), et kui ta oli kartseris, siis oli tal külm ja vastustaja ei võimaldanud talle sooja kampsunit. Samuti, kui ta oli kartseris ja käis jalutuskäikudel, siis kartseri õhukeses riietuses oli tal külm jalutada. Kartseririietus on tavalisest vangla riietusest õhem. Õhutemperatuur kartseris oli normist madalam ja kaebajal oli külm. Kaebaja väited, et vastustaja rikkus tema õigusi ei ole leidnud kinnitust. 4 Tulenevalt VangS § 651 lg 2 ja VSkE § 100 lg 1 antakse kartserisse paigutatud kinnipeetavale kartseri arvel olev riietus. Kaebajal oli kartseris viibimise ajal kartseri arvel olev riietus – kartseririietus. Kaebaja viibis kartseris mitte tema poolt viidatud perioodist alates, s.o 14.10.
49. a, aga alates 24.10.
50. a – 28.11.
51. a (kamber 2326), 28.11.
52. a – 14.12.
53. a (kamber 2212) ja 14.12.
54. a – 06.02.
55. a (kamber 8342). Viru Vangla 18.10.
56. a käskkiri nr 1.1-1/198 lubab ajavahemikul 19.10.
57. a – 30.04.
58. a kartserikaristust kandval isikul omada kartseris pikka sooja aluspesu. Kaebaja isiklike asjade nimekirjas ei ole sooja aluspesu kirjas, kuid vajaduse korral oli kaebajal võimalik seda taotleda vanglalt humanitaarabi korras. Viru Vangla kodukorra p 10.4 kohaselt oli kaebajal võimalik taotleda vanglalt riideesemeid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks inspektor-kontaktisikule taotluse. Kaebaja ei ole sellist taotlust esitanud. Samuti ei ole kaebaja taotlenud ka sooja kampsuni väljastamist. Kuna kaebaja ei ole ülalnimetatud taotlusi esitanud, ei saanud vangla talle eeltoodud riideesemeid ka võimaldada. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et karistuse kandmise ajal oli kartseris külm ja temperatuur ei vastanud normidele. Vastustaja teatas kohtule, et Viru Vangla järgib Vabariigi Valitsuse 26.01.
59. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Eraldi temperatuuri mõõtmisi kõnealusel perioodil tehtud ei ole. Hooneautomaatika arvutist saab kambrite temperatuure jälgida pidevalt. Põrandaküttega vesiküttesüsteem on alates vangla käivitamisest töötanud laitmatult, ühtegi riket ei ole esinenud ning temperatuur vastab kehtestatud nõuetele. Kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade vahemikus 20 °- 22 °C. Seda, et kaebus selles osas ei vasta tegelikkusele, kinnitab
60. üksuse peaspetsialist A. Kerdi õiend, mille kohaselt küsitles ta aprillikuu jooksul neljanda üksuse ametnikke, kes võisid ajavahemikul 24.10.
61. a - 14.12.
62. a ametkohustustest lähtuvalt kokku puutuda kinni peetav K. Katšaniga. Kogutud informatsiooni kohaselt ei ole kinnipeetav esitanud antud perioodil kaebuseid selle kohta, et tal oleks kambris külm. Kuna kõnealune kinnipeetav väljendab ennast üsna jõuliselt, kui talle midagi ei meeldi, siis oleks ta kindlasti suure skandaali teinud sellest, et tal on külm. Küll aga pöördus kinnipeetav alles 21.12.
63. a märgukirjaga vangla poole, et kambris oli 01.11.
64. a - 28.11.
65. a madal temperatuur ning põrandaküte töötab halvasti. Kinnipeetavale selgitati, et kõik on töökorras ja temperatuur on normi piires. Kaebaja kirjutab, et ta külmetas, kui jalutas vangla õhukeses kartseririietuses. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalik jalutuskäigu ajal soojalt riietuda. Haldustoimikus nr 3-12-519 (kaebus selle peale, et K. Katšanil oli külm ruumides, kus ta perioodil 15.12.
66. a – 06.02.
67. a Viru Vanglas viibis) kirjeldab kaebaja, et ta käis jalutamas riietuses: soe kampsun, jope, müts, soojad püksid ja tossud. Seega oli kaebajal jalutamise ajal võimalik selga panna soe kampsun ja tema kaebus selles osas on alusetu. Kaebaja väidab, et meditsiiniosakond ei jälgi kinnipeetava tervist. Kohus on seisukohal, et vangla ei vastuta tervishoiuteenuse osutamisega seoses. 5 Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega põhjusel, et kartseris oli külm ja vastustaja ei andnud talle kartserisse ja jalutuskäigule minnes sooje riideid. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks oma tegevusetusega tekitanud kaebajale kahju. Ei ole tuvastatud, et temperatuur kartserikambris ei vastanud normidele ja et vangla on süüdi selles, et kaebajal ei olnud kartseris sooja pesu ja et kaebajal oli jalutades külm. Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastustaja poolt esitatud tõendeid. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud oma kaebust. Kohus leiab, et vastustaja ei ole käitunud süüliselt kaebaja poolt esitatud väidete osas ja seega ei ole alust kahju väljamõistmiseks. Käesolevas asjas on kohus kahju hüvitamise nõude läbivaatamise raames kontrollinud vangla toimingute õiguspärasust ja seega on kohus läbi vaadatud kõik kaebaja nõuded selles asjas. Kuivõrd vastustaja toimingud on õiguspärased, siis ei saanud need kaebajale kahju tekitada. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et ei ole tõendatud, et vastustaja toimingud oleksid õigusvastased ja seega kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tamara Hristoforova kohtunik 6