← Eesti

3-11-2102/28

3-11-2102 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-2102 Haldusasi J. I´a kaebus, milles kaebaja taotleb: - tuvastada kaebaja töötamine 01.01.1996 avalikus teenistuses; tuvastada kaebaja töötamine avalikus teenistuses ajavahemikus 19.10.1980 kuni 01.04.1998 Asja läbivaatamise kuupäev
  2. jaanuar 2012 Menetlusosalised Kaebaja J. I ja tema esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Kaasatud isikud: Põllumajandusamet Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata J. I´a kaebus haldusasjas nr 3-11-
  3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  4. jaanuaril
  5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et kaebaja on nõus asjas lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 31.08.2011 esitas J. I kohtule kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlaks tegemiseks ja avaliku teenistuse staaźi tuvastamiseks (tl 6-7). 03.
  6. 2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati arvamuse andmiseks Sotsiaalkindlustusamet (tl 19). 20.10.2011 esitas kaebuse osas arvamuse Sotsiaalkindlustusamet (tl 22). 1 3-11-2102 20.10.2011 esitas arvamuse Põllumajandusamet (tl 29). 06.01.2011 määrusega on otsustatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 47). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt töötab kaebaja Põllumajandusameti Pärnu Keskuse juhataja asetäitja ametikohal. Seisuga 01.01.2010 oli talle avaliku teenistuse staaźi arvestatud 9 aastat, 11 kuud ja 25 päeva, mil kaebaja on olnud põhitöö kõrvalt kohaliku omavalitsuse organite liige. Samas ei ole kaebaja avaliku teenistuste staaźi hulka arvestatud töötamist riigi ja kohaliku omavalituse asutustes tulenevalt ATS §
  7. Kaebaja põhjendatud huvi nimetatud asjaolu tuvastamiseks tuleneb asjaolust, et sellest sõltub tema töölepingu alusel töötamine VV määruses nimetatud ametiasutuses enne 01.01.1996 ja ajavahemikul 01.01.1996 kuni 01.04.1998 arvamine avaliku teenistuse staaźi hulka vastavalt ATS § 182 lg 1 ning sellest sõltub talle määratava riikliku pensioni suurus. Kaebajale on selgitatud, et tema töötamist enne 01.0.1.1996 ei saa arvestada avaliku teenistuse staaźi hulka, kuna EV Põllumajandustehnika Inspektsiooni direktori poolt jäeti täitmata ATS § 163 lg 1 sätestatud nõue, mille kohaselt 2 kuu jooksul arvates ATS-i jõustumisest, vormistatakse töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. Kaebaja töötas 01.01.1996 EV Põllumajandustehnika Inspektsioonis riikliku peainspektori ametikohal Pärnu maakonnas. VV 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud „Nende endise ENSV ametiasutuste loetelude kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaźi hulka“ p-13 on nimetatud riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. EV Põllumajandustehnika Inspektsioon oli EV põllumajandusministri valitsemisalas tegutsev riigivalitsemisorgan. Seega töötas kaebaja 01.01.1996 riigi ametiasutuses, kus töötamine oli käsitletav avalikus teenistuses olemisena ning tema suhtes kuulub kohaldamisele ATS §
  8. Põllumajandustehnika Inspektsiooni tegevus on 01.04.1998 lõpetatud ning kaebajal on ainus võimalus teha avalik õiguslik suhe kindlaks kohtulahendiga. Kaebaja hinnangul kuulub tuleb tema töötamine ajavahemikus 19.10.1980 kuni 01.04.1998 avaliku teenistuse staaźi hulka. Põllumajandusamet ei vaidlusta kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud töötamise faktilisi asjaolusid. Ameti selgituste kohaselt nimetati kaebaja Põllumajandusameti Pärnu keskuse peaspetsialisti ametikohale alates 01.01.
  9. Alates 05.04.2011 edutati kaebaja Pärnu keskuse juhataja asetäitja ametikohale. Kaebaja tööraamatu kannete kohaselt ei ole ENSV Põllumajandustehnika Inspektsioon tema töösuhet ümber vormistanud ning teda ei ole teenistusse võetud ametisse nimetamise teel vastavalt ATS § 163 lg
  10. Lähtudes ATS § 157, 158 on ametiasutusel kohustus pidada ametnike kohta teenistuslehte, teenistusest lahkumisel edastatakse teenistusleht Rahandusministeeriumile. Kuna kaebaja suhtes 1996 teenistuslehte ei avatud, avas Põllumajandusamet kaebaja teenistuslehe esmakordselt 01.01.
  11. Sotsiaalkindlustusamet oma arvamuses kaebusele märgib, et kaebaja töötamist ei ole tema tööraamatu kande nr 17 kohaselt ATS § 163 lg 1 alusel ümbervormistatud, kuna kandest nähtub temaga töölepingu lõpetamine 19.03.
  12. Nimetatud ajaks pidanuks tema töösuhe olema ammu teenistussuhteks ümber vormistatud, kui oleks tegemist olnud ametikohaga ATS tähenduses. Ükski tõend ei viita sellele, et kaebaja esindas avalikku võimu ja teostas avaliku võimu ülesandeid. Seega ei olnud kaebaja ATS jõustumise ajal avalikus teenistuses ja puudub õiguslik alus kaebuses taotletud ajavahemiku arvamiseks avaliku teenistuse staaźi hulka. 2 3-11-2102 Tööraamatu kandest nr 17 nähtub, et tema oli ajavahemikul 01.09.1993 kuni 19.03.1999 sõlmitud tööleping. Seega ajavahemikus 01.01.1096 kuni 01.04.1998 oli kaebajaga sõlmitud tööleping ja ta ei olnud avalikus teenistuses. J. I´a kohta peetavast ametniku teenistuslehelt nähtub, et ametivande on ta andnud 2010 ja avalikku teenistusse asunud samuti
  13. Seega ei olnud kaebaja avalikus teenistuses 19.10.1980-01.04.1998 ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada tema töötamine avalikus teenistuses 01.01.1996 ning arvata avaliku teenistuse staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Kaebuse on esitatud kohtule 31.08.
  14. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja palub kohtul tuvastada, et ta oli 01.01.1996 avalikus teenistuses ning töötas avalikus teenistuses ajavahemikus 19.10.1980 kuni 01.04.
  15. Seega tuleb kaebuse läbivaatamisel kindlaks teha, kas kaebaja poolt kirjeldatud õigussuhe oli kaebuses märgitud ajal olemas. Oluline on siinkohal märkida, et kohus ise ei saa hakata looma uusi õigussuhteid, vaid saab tuvastada konkreetsetest asjaoludest tulenevaid avalik-õiguslikke suhteid. Lähtudes ATS § 182 lg 1 arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. ATS rakendussätete § 163 lg 1 kohaselt tuli kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, vormistada töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. ATS jõustus 01.01.
  16. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebajat vastavalt ATS § 163 lg-le 1 teenistusse nimetatud. Seega ei olnud kaebaja 01.01.1996 avalikus teenistuses. Kuna kaebajat ei nimetatud ametisse, ei saanud tekkida teenistussuhet. Asjaolu, et kaebaja töötas riigi ametiasutuses ei tähenda, et tema poolt täidetud tööülesanded olid omased avaliku võimu teostamisele, sest avalik-õiguslikke ülesandeid võivad täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja oleks tulnud ametisse nimetada, ei saanud kaebajal ilma töölepingut ümbervormistamata tekkida teenistussuhet. Kohus ei saa nimetada isikut teenistusse ega luua kohtuotsusega õigussuhteid, mis oleksid saanud tekkida üksnes sel juhul, kui isik oleks nimetatud teenistusse ametiasutuse poolt. Seetõttu ei ole asjas määravad ega olulised kaebaja väited ja esitatud tõendid selle kohta, et kaebaja töötas EV Põllumajandustehnika Inspektsiooni riikliku peainspektori ametikohal ega asjaolu, et EV Põllumajandustehnika Inspektsiooni puhul oli tegemist põllumajandusministri valitsemisalas tegutsenud riigivalitsemisorganiga. Kui kaebaja on seisukohal, et EV Põllumajandustehnika Inspektsioon oleks pidanud ta teenistusse nimetama ning asutus ei teinud seda ATS § 163 lg 1 märgitud alusel ja tähtajal, oli kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole ATS § 160 alusel. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. 3 3-11-2102 Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud, seega jäävad menetluskulud nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.