Obsah (4)

§ 1§ 29§ 2§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-11332 Tsiviilasi osaühingu EA a

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara 2 2-12-11332 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. 20.03.2012 esitas OÜ EA Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud

1. a. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb pangakontol olevast 0.02 eurost, muu vara võlgnikul puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 3 092 116.93 eurot, millest 79 542.49 eurot on täitmata maksukohustused ja 3 012 574.44 võlgnevus hankijate ees. Suurimateks võlausaldajateks on P OÜ nõudega summas 1 763 986.07 eurot, M OÜ nõudega summas 827 110 eurot ja K OÜ nõudega summas 250 675.82 eurot. Võlgniku majandustegevus on alates
2. a olnud kahjumlik:
3. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 48 246.07 eurot,
4. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 47 309.64 eurot ja
5. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 13 040.21 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule ei ole esitatud andmeid võlgniku 2011.a majandustegevuse kohta. Võlgnikul puudus alates
6. a majandustegevus. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 3 012 574.44 eurot ja vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub, siis on võlgnik

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu.

Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli alates

1. a kahjumlik ning 3 2-12-11332 puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku 2010.a raamatupidamisdokumentidest nähtub, et võlgnik on pärast suuremate summade laekumist need kandud koheselt üle kandnud OÜ-le M . OÜ M juhatuse liikmeteks on olnud JM ja DS. JM on olnud seotud mitmete äriühingute kaudu OÜ EA juhatuse liikme OK . Käesolevaks ajaks on OÜ M pankrot välja kuulutatud. Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule võlgniku dokumentatsiooni, siis ei ole võimalik tuvastada, kas eelnimetatud pangaülekannete aluseks olid reaalsed tehingud. Ajavahemikul 2009.a detsember kuni 2011.a aprill on võlgniku juhatuse liige OK võtnud võlgniku arveldusarvelt välja sularaha summas 337 000 eurot. OÜ-le K on 2010.a aprillis üle kantud 433 320 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile ega kohtule ei ole võlgnik esitanud raamatupidamisdokumente, mis võimaldaksid tuvastada, kas eelnimetatud pangaülekannete aluseks olid reaalsed tehingud. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku raamatupidamine on nõuetekohaselt korraldamata.
2. a ei ole koostatud võlgniku majandusaasta aruannet ega bilanssi. Puuduvad võlgniku raamatupidamise dokumendid, s.h alusdokumendid, koondid, aruanded jms, mille alusel oleks võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda ja tema poolt tehtud majandustehinguid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks võlgnik pidanud 2010.a oma peamiseks varaks olevad masinate, seadmete ja varude hindamisel lähtuma likvideerimisbilansile esitatavatest nõuetest, kuna võlgniku majandustegevus on 2010.a lõppenud. Samuti on võlgniku poolse raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise tuvastanud Põhja Maksu- ja tollikeskus, kes kontrollis võlgniku poolt käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust. (tl 111-173). Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ EA raamatupidamises on kajastatud arved, mille alusel ei ole reaalseid majandustehinguid teostatud, samuti on võlgniku raamatupidamises kajastatud arveid, mis ei ole ettevõttlusega seotud. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 3 012 572 eurot ja likviidset vara väärtuses 0 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara koosneb pangakontol olevast 0.02 eurost ja kohustusi on võlgnikul vähemalt 3 092 116.93 eurot. Asjaolu, et võlgnikul puudub vara ja kohustusi on vähemalt 3 092 116.93 eurot, viitab asjaolule, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Kuna võlgniku raamatupidamine on alates
3. a korraldamata, siis puuduvad andmed selle kohta, millal võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud, mistõttu puuduvad andmed võlgniku majandustegevuse kohta ja ei ole võimalik tuvastada võlgniku maksejõuetuks muutumise täpset aega ega saada informatsiooni võlgniku toimingute kohta ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuste rikkumine käsitletav raske juhtimisveana. Maksu- ja Tolliameti 15.07.2011 maksuotsusega on kohustatud OÜ EA juurde tasuma käibemaksu summas 78 591 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 32 722 eurot, kokku 111 313 eurot. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ EA raamatupidamises on kajastatud arved, mille alusel ei ole reaalseid majandustehinguid teostatud, samuti on võlgniku raamatupidamises kajastatud arveid, mis ei ole ettevõttlusega seotud. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate 4 2-12-11332 rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud lisaks raamatupidamise korraldamise kohustusele täitmata maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahalised kohustused ja jätnud täitmata seadusest tuleneva maksukohustuse, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud maksude arvestamise ja kinnipidamise kohustus. Maksuotsuse (tl 111173) kohaselt on maksuhaldur kontrollinud
4. a juunis ja juulis võlgniku poolt käibemaksu deklareerimise õigsust. Kuna nimetatud perioodil tuvastati võlgniku poolseid rikkumisi maksude deklareerimises ja võlgnikule määrati täiendav maksukohustus summas 111 313 eurot, siis ei kajastanud võlgniku bilansid alates
5. a võlgniku reaalseid kohustusi, mistõttu võlgniku raamatupidamisdokumendid ei kajastanud võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Kuna maksukohustust ei ole võlgniku raamatupidamisdokumentides kajastatud tähtaegselt, siis on sellega näidatud võlgniku kohustusi tegelikkusest väiksematena, mille tõttu ei ole kajastatud võlgniku tegelik majanduslik olukord. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on maksude arvestamise ja kinnipidamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea.

§ 2

kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku Lätis asuvad partnerid ei ole tasunud firmale esitatud arveid ning ettevõttel puuduvad käibevahendid töö jätkamiseks. Samuti on lepingupartnerid võlgnikule lepingud ülese ütelnud, mistõttu võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kahjum majandustegevusest, debitoorsete nõuete mittelaekumine ja käibevahendite puudus, varude müügi ebaõnnestumine ja kahjum ümberhindlusest ning laiaulatuslik maksurevisjon. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku Läti äripartnerid ei tasunud arveid, viitab võlgniku juhatuse liikmete poolse hoolsuskohustuse rikkumisele. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab tema kohustust lepingu sõlmimisel olla hoolas, koguda informatsiooni lepingupartneri kohta, s.h tema maksevõime kohta ja hinnata riske, mida toob kaasa sõlmitav leping. Võlgnik on leidnud, et kuna lepingupartnerid ütlesid võlgnikule lepingud ülese, siis lõppes võlgniku majandustegevus. Võlgnikul on hankijatele täitmata kohustusi kokku summas 3 012 574.44 eurot. Kohus leiab, et kuna võlgnikul oli täitmata hankijatele kohustused suures ulatuses, on hankijate poolne lepingute ülese ütlemine mõistetav. Seega ei saa maksejõuetuse põhjuseks olla asjaolu, et hankijad ütlesid lepingud ülese, vaid võlgniku poolne kohustuste täitmata jätmine lepingupartnerite ees. Võlgniku poolne suureulatuslik kohustuste täitmata jätmine viitab võlgniku juhatuse liikme poolsetele kohustuste rikkumisele. Võlgniku juhatuse liikme kohustuseks on planeerida äriühingu majandustegevust ja kontrollida plaanide elluviimist, muu hulgas oli võlgniku juhatuse liikme ülesandeks kontrollida, et võlgniku tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Nimetatud asjaolu võlgniku juhatuse liige tagada ei suutnud. Väide, et ulatuslik maksurevisjon on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul paljasõnaline. Maksuhaldur on revisjoni tulemusel tuvastanud, et OÜ EA raamatupidamises on kajastatud arved, mille alusel ei ole reaalseid majandustehinguid teostatud, samuti on võlgniku raamatupidamises kajastatud arveid, mis ei ole ettevõttlusega seotud. Maksu- ja Tolliameti 15.07.2011 maksuotsusega on määratud OÜ-le EA juurdetasumisele kuuluvaks käibemaksu summas 78 591 eurot, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt on arvestatud tulumaksu 32 722 eurot, kokku 5 2-12-11332 111 313 eurot. Eeltoodust tuleneb, et maksrevisjon viidi läbi põhjendatult ja kui selle läbiviimine kahjustas võlgniku igapäevast majandustegevust, siis on selle põhjustanud võlgniku juhatuse liikme maksude tasumise korraldamise kohustuse rikkumine. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud on võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead, mida kohus on lahendis eelnevalt välja toonud.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võimalik tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi välja tuua, kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente. Esinevad kohtumääruses viidatud alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea toime pannud isikute vastu. Harju Maakohus tegi 24.05.2012 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ EA pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul OÜ EA ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ EA pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud taotluse OÜ EA äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt on nimetatu vajalik seetõttu, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on alustanud menetlust OÜ EA maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, siis palub maksuhaldur

§ 29lg 8 alusel pikendada OÜ EA äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus on nimetatud lahendis asunud seisukohale, et kui maksuhaldur soovib rakendada maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud taotlus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et põhjendatud on taotluses esitatud seisukoht, et OÜ EA maksuvõlgade eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks on vajalik OÜ EA õigusvõime olemasolu, nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus eelviidatud lahendis. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ EA äriregistrist kustutamine edasi lükata kuni kuueks kuuks. Kohus kohustab Eesti Vabariiki 6 2-12-11332 Maksu- aj Tolliameti kaudu teavitama kohust ja OÜ EA ajutist pankrotihaldurit OÜ EA maksuvõla eest vastutavatele isikutele vastutusotsuse esitamisest.

§ 29

lg 8 kohaselt määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. OÜ-l EA puudub vara ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, s.h edasise likvideerimiskulude katteks. Ajutisel pankrotihalduril on võimalik esitada kohtule taotlus tasu ja kulude katteks alles likvideerimismenetluse lõpuks. Kohus leiab, et kuna eelnevalt ei ole võimalik prognoosida OÜ EA likvideerimismenetluse kulusid, siis tuleb Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu tasuda likvideerimiskulude katteks kohtu deposiiti 396.25 eurot. Pärast ajutise pankrotihalduri poolt tasu ja kulude aruande esitamist määrab kohus kindlaks likvideerimismenetluse kulud. Juhul, kui likvideerimismenetluse kulud osutuvad väiksemaks deposiiti makstud rahast, siis on võimalik Eesti Vabariigile tagastada enammakstud summa. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks makstavaks summaks 396.25 eurot. Merike Varusk Kohtunik 7