← Eesti

3-12-319/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2012, Jõhvi Haldusasja number 3-12-319 Haldusasi R. K kaebus Viru Vangla 16.11.2011 haldusakti nr 6.-20.3/5247-3 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 04.02.2009 taotluse uueks lahendamiseks. Asja läbivaatamine Kohtuistung 02.08.2012 Menetlusosalised Kaebaja R. K Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta R. K tühistamiskaebus 16.11.2011 haldusakti nr tühistamiseks läbi vaatamata. Viru Vangla 6.-20.3/5247-3 Teha Viru Vanglale ettekirjutus kaebaja 04.02.2009 taotluse uueks lahendamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 30.08.2012 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 02.04.2009 esitas R. K vaide, milles taotles Viru Vangla direktori 04.03.2009 otsuse nr 620.3/5247-1 kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks. Justiitsministeeriumi 28.08.2009 vaideotsusega nr 11-7/171 jäeti R. K vaie rahuldamata. R. K esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla direktori 04.03.2009 otsuse nr 6-20.3/5247-1 kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks. 29.01.2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-2200 kohus rahuldas R. K kaebuse. Viru Vangla vaatas R. K 04.02.2009 taotluse uuesti läbi ja 02.12.2010 haldusaktiga nr 6-20.3/5247-2 jäeti R. K taotlus rahuldamata. 01.01.2011 esitas R. K vaide Viru Vangla 02.12.2010 haldusakti nr 3-12-319 6-20.3/5247-2 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks taotluse uueks lahendamiseks. Viru Vangla vaideotsusega nr 6-12/2-1 jäeti R. K vaie rahuldamata. R. K esitas Tartu Halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohtu 16.06.2011 kohtuotsusega nr 3-11-615 tühistati Viru Vangla 02.12.2010 haldusakt nr 6-20.3/5247-2 ja tehti ettekirjutus R. K 04.02.2009 taotluse uueks läbivaatamiseks. Viru Vangla vaatas taotluse uuesti läbi ja 16.11.2011 haldusaktiga nr 620.3/5247-3 jäeti R. K 04.02.2009 taotlus rahuldamata. Keeldumist põhjendati asjaoluga, et R. Kle on väljastatud vangla poolt piisavalt sarnase otstarbega riideesemeid, mistõttu isiklike riiete lubamine ei ole põhjendatud. 10.12.2011 esitas R. K vaide Viru Vangla 16.11.2011 haldusakti nr 6-20.3/5247-3 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks taotluse uueks lahendamiseks. Viru Vangla vaideotsusega nr 6-12/473-1 jäeti R. K vaie rahuldamata.
  2. R. K pöördus Tartu Halduskohtu poole kaebusega, milles taotleb Viru Vangla 16.11.2011 haldusakti nr 6.-20.3/5247-3 tühistamist (lk 27) ja ettekirjutuse tegemist kaebaja 04.02.2009 taotluse uueks lahendamiseks. Tartu Halduskohus võttis 05.03.2012 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlusalune otsus motiveerimata, lähtutud on ebaõigetest kaalutlustest, see ei vasta faktilistele asjaoludele. R. K põhjendas kampsuni ja dressipükste kasutamise vajadust asjaoluga, et ilmad on külmad ning alussärkide vajadust asjaoluga, et need on olulised hügieeni seisukohast. Keeldumise alused ei ole kaebajaga seotud, tuginetud on oletustele ja määratlemata üldsõnalistele õigusmõistetele, mistõttu haldusakt ei ole kontrollitav. Kaebaja leiab, et Viru Vangla seisukoht, nagu kujutaks isiklike riiete väljastamine ohtu vangla üldisele julgeolekule, on vastuolus VangS § 46 lõikega
  3. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt ei vasta Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2, § 54 ja 56 ning Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 2 sätestatud nõuetele.
  4. Viru Vangla esitas vastuväited kaebusele, milles palub vaideotsuses esitatud põhjendustest lähtuvalt jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et viitamine julgeolekuohule on vastuolus VangS § 46 lõikega
  5. VangS §-s 46 lõikes 2 on sätestatud isikliku riietuse lubamise eeltingimused. Eeltingimuste võimalik täitmine ei tähenda kohest loa andmist. VangS § 1045 kohaselt võib isik kasutada oma isiklikku riietust, pesu ja voodipesu, kui see ei ole vastuolus vangla julgeoleku kaalutlustega ja isik hoolitseb omal kulul nende puhtuse, kordaseadmise ja regulaarse vahetamise eest. Tulenevalt VangS §-st 1045 ei tohi isikliku riietuse kasutamine ohustada vangla julgeolekut. Vangla julgeoleku kaalutlusel kannavad kõik süüdimõistetud vangla vormi. Vanglariietuse kandmine võimaldab süüdimõistetuid teistest kinni peetavatest isikutest ja erariideid kandvatest vanglas viibivatest isikutest eristada. Ühtse vormi kandmine seab süüdimõistetud riietuse osas võrdsesse olukorda ning välistab võimaluse, kus autoriteetsus võib sõltuda paremate riiete omamisest ja nende kandmisest. See tähendab, et süüdimõistetud, kellel isiklikud riided puuduvad või olemasolevad ei ole kaaskinnipeetavate arvamusel kohaselt piisavalt kvaliteetsed, hakatakse alavääristama, taga kiusama. See omakorda põhjustab pingeid kinnipeetavate omavahelistes suhetes, millest võivad tekkida tõsisemad konfliktid ning selline olukord eluosakonnas seab ohtu seal viibivate kinnipeetavate, töötavate vanglateenistuse ametnike ja seeläbi kogu vangla julgeoleku. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 3-12-319
  6. Kohus võtab esmalt seisukoha Viru Vangla 16.11.2011 haldusakti nr 6.-20.3/5247-3 tühistamise nõude osas (I) ning seejärel hindab kaebaja väiteid kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes (II). I. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.
  7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-77-11 toodud seisukohtadele Viru Vangla kiri, millega jäeti rahuldamata kinnipeetava taotlus eseme kambrisse väljastamiseks, kujutab endast toimingut, mitte haldusakti. Eeltoodu alusel leidis Riigikohus, et kirja tühistamise nõue ei ole HKMS v.r § 6 lg 2 p 1 (käesoleval ajal HKMS § 37 lg 2 p 1) kohaselt võimalik ja asja uuel lahendamisel peab halduskohus jätma kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Samuti viitas Riigikohus sellele, et kuna on esitatud ka kohustamiskaebus eseme kambrisse kasutada andmiseks, siis puudub vajadus selgitada kaebajale võimalust muuta kirja peale esitatud tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks. Ennekõike võiks üleminek ekslikult esitatud tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele olla vajalik seoses võimaliku kahjunõude esitamisega tulevikus. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud. Kirjeldatu alusel peab halduskohus jätma kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. II. Faktiliste asjaolude osas ei ole vaidlust selles, et vaidluse esemeks on R. K poolt 04.02.2009 vastustajale esitatud taotlus isiklike riiete kasutamise lubamiseks. R. K põhjendas kampsuni ja dressipükste kasutamise vajadust asjaoluga, et ilmad on külmad ning alussärkide vajadust asjaoluga, et need on olulised hügieeni seisukohast. Kaebaja väidab, et Viru Vangla haldusaktis toodud keeldumise alused ei ole kaebajaga seotud, tuginetud on oletustele ja määratlemata üldsõnalistele õigusmõistetele, mistõttu haldusakt ei ole kontrollitav. Kaebaja 04.02.2009 taotluse esitamise ajal kehtis Vangistuseaduse § 46 redaktsioonis (redaktsioon jõustus 26.01.2009 kuni redaktsiooni kehtivuse lõpp 28.02.2009): §
  8. Kinnipeetava riietus

(1)Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.
(2)Vangla direktor võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse.
(3)Justiitsminister võib määrusega kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust [RT I 2006, 63, 466-jõust. 01.02.2007]. Seega kohaldub R. K taotluse esitamise ajal (04.02.2009) kehtinud VangS § 46 redaktsioon, mitte aga alates 24.07.2009 kehtima hakanud VangS § 46 lg 2, et vanglateenistuse ametnik võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Viru Vangla vaatas kaebaja 04.02.2009 taotluse läbi 16.11.2011 (nr 6.-20.3/5247-3). Nimetatud toimingu tegi vanglateenistuse ametnik, mitte direktor. Ain Anslan, Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes, jättis kaebaja taotluse, väljastada laost 3 3-12-319 kampsun, maikasärk (2 tükki) ja soojad talve dressipüksid, rahuldamata. Vastustaja on viidanud VangS § 46 lg 1 ja lg 1 alates 24.07.2009 kehtima hakanud redaktsioonile ja vangla sisekorraeeskirjale § 1
(5). Kirjeldatu alusel on R. K 04.02.2009 esitatud taotluse lahendanud selleks pädevust mitteomav isik. Ülalmärgitu alusel võis vaid vangla direktor lahendada 04.02.2009 taotlust, mitte vanglateenistuse ametnik. Varem on haldusasjades nr 3-09-2200 ja nr 3-11-615 R. K taotlusi lahendanud vaid vangla direktor. Halduskohus märgib, et kinnipeetava isiklike asjadega seonduvad üldised reeglid on kehtestatud VangS § 15 ning justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 57 ja § 61. Neis sätestatu kohaselt on kinnipeetaval võimalik hoida enda juures kambris või vangla laos kokku kuni 30 kilogrammi asju ja esemeid, millised pole õigusaktidega keelatud esemeteks tunnistatud või vangla poolt täiendavalt ära keelatud. Kinnipeetava riietusse puutuvat reguleerib vangistusseaduse § 46, mille esimeses ja teises lõikes kehtestatu kohaselt kannab kinnipeetav üldjuhul vangla riietust, kuid vangla direktor võib lubada ka isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega selle puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale küll õigust nõuda isikliku riietuse kandmise õigust, kuid vangla direktorile antud võimalus seda kaalutlusõiguse alusel erandina lubada tähendab, et lisaks kinnipeetava võimekusele vastavaid kulusid kanda, saab ja peab hindama ja kaaluma ka muid vastava isiku ja vangla eripäraga seonduvaid asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla on väljastanud R. Kle neli T-särki, kuid 04.02.2009 taotluses palus ta lubada maikasärke kanda ihupesuna. Vastustaja on leidnud, et kaebajal on võimalik T-särke kanda jahedal perioodil vormijaki all, mis täidavad maikasärgi funktsioone. Ka on vastustaja nentinud, et perioodil 19.10.2011 kuni 30.04.2012 on kinnipeetutel võimalik kanda pikka aluspesu. Vastustaja on ka märkinud, et kampsun on riideese, mida siseruumides kantakse pealisrõivana, mitte teiste riiete all. Sisuliselt nähtub otsustusest vaid see, et maikasärgid pole vangla arvates vajalikud, see aga ei ole piisav Vangistusseaduse § 46 lg 1 alusel langetatud otsustuse põhjendus ega võimalda kontrollida, kas üldse ja mida täpselt on kaalutud ning miks ei ole taotleja põhjendused arvestatavad. Kuna eelnevalt on kohus tuvastanud, et R. K 04.02.2009 taotluse vaatas läbi s.t toimingu tegi vanglateenistuse ametnik, mitte direktor, siis kohus teeb Viru Vanglale kohustuseks R. K taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja on 05.03.2012 kohtumäärusega vabastatud riigilõivu tasumisest. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.