Obsah (7)

§ 468§ 173§ 162§ 174§ 168§ 138§ 144

2-11-14662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja num

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebust. Apellatsioonitähtaeg on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt

§ 174

¹ lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 6 tulenevalt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, juhul kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi kohtusse esitamise. Hageja on kostjale saatnud teatisi lepingu ülesütlemise ja nõude olemasolu kohta, millele kostja ei ole reageerinud. Kuivõrd kostja enda kohustusi lepingust tulenevalt vabatahtlikult ei täitnud ei jäänud hagejal üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja taotleb poole menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskulu on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 165,79 eurot ja hagiavalduse esitamisel 473,32 eurot.

§ 138kohaselt on menetluskulu menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on muuhulgas

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendanud ning kostjalt tuleb välja mõista pool hageja menetluskulu 319,55 eurot (s.o riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 165,79 eurot ja hagiavalduse esitamisel 473,32 eurot). Geete Lahi kohtunik 2