§-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi kuulub rahuldamisele
lg 1 alusel, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 11-34) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale laenuna 1433,56 eurot, intressina 30,72 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja summas 123,73 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanduva viivise väljamõistmist taotlenud alates hagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 11.04.2012. Alates 11.04.2012 tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-le 174-1 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate 3
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on
p 7 alusel muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluses riigilõiv 47,93 eurot (maksekorraldus tl 6) ja hagi esitamisel riigilõiv 319,55 eurot (tl 7). Maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ja hageja avaldus on jäetud rahuldamata
lg 2 p 3 alusel Pärnu Maakohtu 07.03.2012 kohtumäärusega, mille hageja sai kätte 12.03.
lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.