← Eesti

2-12-12669/12

Obsah (10)§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139

2-12-12669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.augustil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 52-54), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 20.juunil 2012 (tl 58). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude kostja vastu summas 575,00 eurot. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping. SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 25.jaanuaril 2011 lepingu. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 25.01.2011 esitas kostja laenutaotluse 200,00 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 56,00 euro laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse, ja SMS Laen AS kandis 25.01.2011 2

(4)kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 200 eurot. Kostja kohustus laenusumma 200 eurot ja intressi 56 eurot tagasi maksma hiljemalt 24.02.
  1. Lepingu p. 11 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepingus sätestatud intressi määras kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Hageja arvestab viivist perioodi eest 25.02.2011 kuni 11.06.2012 ning nõuab summas 200 eurot. Neil asjaoludel esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi K. T. vastu 456 euro nõudes, millest laenu põhiosa on 200 eurot; intress summas 56 eurot ja viivis summas 200 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu, maksekorralduse, võlateatised ja nõude loovutamise lepingu. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8; 76 lg 1; 82 lg 7; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6; 113 lg 1; 158 lg 1; 164 lg 1, 2; 396 lg 1; 397 lg
  2. VÕS § 164 lg 1, 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 8 lg 1; 82 lg 7, 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-le 397 lg 1 tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 456,00 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULU

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot (tl 62). 3

(4)

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. T. välja mõista AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskuluna riigilõiv 63, 91 eurot. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.