KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
alusel välja mõista kostjalt kokku 3 700 eurot, millest põhinõue summas 1 902, 31 eurot; viivis summas 105, 46 eurot; intress 1 596, 61 eurot ja kahju summas 96, 54 eurot ning viivis tagastamata laenusummalt (1902, 31 eurolt) alates 02.06.2012 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud eralaenu tingimused, eralaenu taotluse kinnituse, panga väljavõtte laenu ülekandmise kohta ja kostjale saadetud teate laenulepingu ülesütlemise kohta ja meeldetuletuse ( tl 20-33). 4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 396 kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg 3 võib hüvitamisele kuuluvaks otseseks varaliseks kahjuks olla mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 3
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 3 700, 92 eurot, sh põhivõlg 1 902, 31 eurot; intress 1 596, 61 eurot; kahju 96, 54 eurot ja kuni 01.06.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 105, 46 eurot ja alates 02.06.2012 põhinõudelt, so 1 902, 31 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni nõudes, rahuldamisele. Kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos 01.06.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega (so 105, 46 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 5.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 479, 33 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud summas 260 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et nimetatud menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Tulenevalt
§-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1; lg 3; on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 479, 33 eurot. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.