2-12-18426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.augustil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 32-34), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 16.juunil 2012. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 2

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Eesti Energia AS esitas 09.mail 2012 Tartu Maakohtusse hagi V. J. vastu PärS § 2; VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1, 6 alusel põhivõlgnevuse 2001, 39 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 759, 76 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa, nõuetes. Hagiavalduse kohaselt on hagejale teadaolevalt V. J. 03.05.2011 surnud Leida Južakova pärija. Vastavalt pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 1 lg 1 on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 2 kohaselt on pärandiks ka pärandaja õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Eesti Energia AS on seisukohal, et elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole isikuga lahutamatult seotud ja sellest tulenevad õigused ja kohustused lähevad pärijale üle. Eesti Energia ASi ja Leida Južakova vahel on sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr
2. Tulenevalt tüüptingimuste p 9.
3. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile ja p 9.11 kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. Seisuga 09.mai 2012 on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2001, 39 eurot ja viivised 759, 76 eurot. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenutse osutamise lepingust, võrgulepingu tüüptingimustest ning arvetest (tl 626). Rahvastikuregistri kohaselt on Leida Južakova, kes on kostja V. J. ema, surnud 03.mail
4. PärS § 1 lg 1; 2 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Vastavalt PärS § 130 lg 1, 3 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 3

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 761, 15 eurot, millest põhivõlgnevus on 2001, 39 eurot ja hagi esitamise ajaks, so 09.maiks 2012 sissenõutavaks muutunud viivis 759, 76 eurot. Samuti tuleb välja mõista arvestades

§ 367

sätestatut alates 10.maist 2012 kuni põhivõlgnevuse (so 2001, 39 euro) täitmiseni vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele viivis 0,1% põhivõlgnevuselt päevas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 759, 76 eurot) ei või ületada põhinõuet. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot. Hageja on esitanud menetluskulu tõendava dokumendi ( tl 5).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479, 33 eurot. Kohtunik: 4