Obsah (6)

§ 138§ 175§ 217§ 177§ 179§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2012. a Tsiviilasja number 2-11-1724 Tsiviilasi Marta

§ 138

lg-le 1 ja 144 p-le 1 on menetlusosaliste esindajate kulud menetluskuludeks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjate lepingulise esindaja tasu on avalduste kohaselt kokku 2951 eurot. Taotluste selgituste põhjal nähtub, et lepingulise esindaja töömaht õigusabi osutamisel on olnud kokku 18 tundi 55 minutit, tasumäär on 156 eurot ühe tunni eest. Kohus leidis, et Märt Kose osas ei ole menetluskulude arvestus põhjendatud ning kooskõlas esindaja poolt tehtud tööga. Nimelt on esindaja sisenenud kostja Märt Kose poolelt menetlusse alles sügisel - esimene mõlema kostja esindamisele viitav dokument on kohtule esitatud 10.10.

1. a. Sellele eelnes kohtu poolt edastatud hageja täiendav seisukoht, millega esindaja tutvus 28.09.
2. a. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ükski nimetatud kuupäevale eelnenud ja taotluses märgitud menetlustoiming, mida esindaja on väidetavalt teinud Märt Koset esindades. Seetõttu ei lugenud kohus põhjendatuks esindust 11 tunni ja 40 minuti ulatuses ja sisuliselt taotluses esitatud toimingutele hinnangut ei andnud. Kohtu hinnangul on ka kostja Sille Kose osas esindaja märgitud töömaht ülepaisutatud ning osaliselt märgitud ulatuses ebavajalik. Kohus hindas üleliia suureks nimetatud kostja osas tasuarvestuse spetsifikatsioonis märgitud toimingutele kulunud aega alljärgnevalt: 1) punktis 1 märgitud taotlus vastamise tähtaja pikendamiseks, ajakulu 1 tund ja punktis 2 märgitud ajakulu menetlustähtaja pikendamise taotluse täiendamisele ja kliendi esindajaga suhtlemisele sel teemal, ajakulu 55 minutit - kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu nii taotluse ettevalmistamiseks tehtavate toimingute (sh suhtlus kliendi või tema esindajaga), taotluse koostamine ning selle edastamine kohtule maksimaalselt üks tund, eriti kui arvestada, et taotlus ei ole advokaadist esindajale koostada keerukas ja selle maht on vaid 1 lehekülg. Samuti ei pidanud kohus õigeks lähenemist, et vastaspool peaks kinni maksma selle, et kostja on viivitanud endale esindaja otsimisega, mis tingis tähtaja pikendamise taotluse esitamise ja samuti seda, et advokaadist esindaja (st piisava kohtukogemusega) peab vajalikuks eelnevalt kohtusse helistada ja telefoni teel teavitada, et plaanib taotluse esitada ja küsida, kas see võiks saada positiivse tagasiside (esindaja on nö kindlustanud oma seljatagust); 2) punktis 3 märgitud materjalidega tutvumine, vastuse koostamine, ajakulu 5 tundi 45 minutit; punktis 4 märgitud ajakulu vastuse täiendamisele ja materjalidega tutvumisele, ajakulu 3 tundi ning p-s 5 märgitud veelkordne vastuse täiendamine ja kohtule esitamine, ajakulu 1 tund – kokku seega kolmel päeval 9 tundi 45 minutit. Arvestades hagi ja selle lisade mahtu, keerukust ning vastuse sisu, keerukust ja pikkust on kohtu hinnangul ajakulu selgelt üle paisutatud ja mõistlikuks luges kohus 6,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on seega põhjendatud ajakuluks kokku 14 tundi 45 minutit (Sille Kose esindamine taotluse p 1, 2 - 1 tund, p 3-5 – 6 tundi 30 min, mõlema kostja osas taotluste p 6-10 kokku 7 tund 15 min). Kohus leidis, et arvestades asja keerukust on põhjendatud kostja esindaja töötasu tunnihind, mis on 156 eurot ühe tunni kohta. On üldteada asjaolu, et advokaadibüroode tunnitasu hind algab valdavalt 60 eurot/tund. Kohus leidis, et asjaolusid arvestades, on põhjendatud töötasuna keskmisest kõrgem määr. Eeltoodu põhjal on põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja tasu 14 tunni 45 min eest kokku summas 2301 eurot. 3 Vabariigi Valitsuse 04.09.
3. a määrusega nr 137 (edaspidi Määrus) on kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäärad varalise hagiga tsiviilasjas sõltuvalt tsiviilasja hinnast. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1597,79 eurot. Määruse § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 3200 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 1600 eurot. Poolte seisukohad on vastakad selles osa, kas saab lepingulise esindaja kulud välja mõista mõlema kostja kasuks ettenähtud piirmääras või tuleb see jagada kostjate vahel. Kohus märkis, et iseenesest ei saa lepingulise esindaja kulude hüvitamise korral üldistavalt eeldada, et kui mitmel kostjal on menetluses olnud ühine esindaja, siis tuleb kehtestatud piirmäärad jagada vastavalt kostjate arvule (nagu on hageja seisukoht).

§ 217

lg 1 kohaselt on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kehtestatud piirmäärade suurus sõltub hagi hinnast. Kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu omad kulud. Samas leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud jagada lepingulise esindaja kulude hüvitise piirmäär kostjate vahel. Haginõue on esitatud kostjate kui ühisvõlgnike vastu ning kostjate seisukohad ning vastuväited on olnud ühesugused. Esindaja on kostjate seisukohtade ja taotluste kohta esitanud ühised menetlusdokumendid, välja arvatud esmane vastus hagile, mis on koostatud ainult kostja Sille Kose nimel ning menetluskulude kindlaksmääramise taotlused, mis on esitatud mõlema kostja nimel eraldi, kuid oma sisult on identsed. Kohus märkis, et menetluskulude taotluse eraldi esitamine oli pigem eksitav - taotlustest võis esialgu järeldada, et esindaja on teinud kõiki toiminguid kaks korda kauem. Lepinguline esindaja ei ole teinud eraldi toiminguid kummagi kostja eest eraldi. Kohus leidis, et arvestades esindaja poolt tehtud töö sisu ja keerukuts ning nõude iseloomu, ei ole põhjendatud kohaldada nn kahekordset menetluskulude piirmäära ja piirmäär tulebki jagada kostjate vahel. Eeltoodu alusel määras kohus hageja poolt kostjatele hüvitatava menetluskulu suuruseks 1600 eurot ning mõistis kummagi kostja kasuks välja 800 eurot. Kohus määras

§ 177

lg 2 ja

§ 179

lg 9 alusel, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Marta Silver esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega menetluskulude suuruseks 500 eurot ja mõista Marta Silverilt Märt Kose kasuks 250 eurot ja Sille Kose kasuks 250 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on menetluskulude määr ülemäära suur. Põhjendatud oleks määrata kostjatele kokku pool maksimummäärast ehk 800 eurot; 2) taotlesid kostjad ise osaotsuse tegemist, seega ei lahendatud asja sisuliselt (ei toimunud asja sisulist lahendamist ega tõendite uurimist). Määruskaebuse esitaja ei pea põhjendatuks määrata esindaja tasu maksimummääras. VASTUSTAJA SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Märt Kose ja Sille Kose vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 4 1) on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Kumbki kostja taotles õigusabikulu väljamõistmist 1475,50 euro ulatuses, mistõttu on üksnes 800 euro väljamõistmise näol tegemist maakohtu poolse olulise menetluskulude summa vähendamisega hageja kasuks; 2) ei vähenda asjaolu, et maakohus kohaldas hageja nõude osas aegumist, kostjate esindaja poolt koostatud dokumentide ja osutatud õigusabi sisukust. Enne aegumise küsimuses vaheotsuse tegemist tuleb kohtul tuvastada poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal pooltevaheline õigussuhe, mis eeldab asja sisulist arutamist ja tõendite hindamist; 3) on väljamõistetud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Asjaolu, et käesoleva tsiviilasja hind on 1597,79 eurot, ei anna alust vähendada lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära poole võrra. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks, miks põhjusel on tegemist ebamõistlikult suure kuluga. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ühtegi konkreetset kostjate esindaja poolt teostatud toimingut. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud õigusteenuse tunnihinda. Kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu omad kulud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja määrata kindlaks kostjate menetluskulud kokku 1000 eurot ja need Marta Silverilt kostjate kasuks välja mõista. 7.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulud jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel lähtunud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lg-st 1, mille kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 3200 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 1600 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 1600 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust rakendada nimetatud määrusega kehtestatud maksimummäära. Kohtu arvates on maksimummäära rakendamine õigustatud keeruka vaidluse puhul, kuid käesolev tsiviilasi ei jõudnudki sisulise vaidluseni. Muu hulgas tuleb arvestada seda, et tsiviilasja hinnaks on 1597,79 eurot. Kohus märgib, et kostjate menetlusdokumendid on koostatud ühiselt ühe esindaja poolt. Kostjate esindaja on kokku koostanud 6 menetlusdokumenti (sh taotluse vastuse koostamise tähtaja pikendamiseks – ühel lehel (tl 42); taotluse aegumise kohaldamiseks – 5-l lehel (tl 46); seisukoha hageja seisukohale aegumise osas – 4-l lehel (tl 66); seisukoha aegumise küsimuses – ühel lehel (tl 83); taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks – 4-l lehel (tl 100); vastuse määruskaebusele – 4-l lehel (tl 136)). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on kostjate esindajal kulunud õigusabile kokku 18 tundi ja 55 minutit, mis on ringkonnakohtu arvates ülepaisutatud. Kostjate põhiargument on olnud nõude aegumine ning sisulise vaidluse juurde tsiviilasjas ei jõutud. See, et kostjad esitasid ühes menetlusdokumendis alternatiivselt sisulisi vastuväiteid hageja nõuetele ja seisukohtadele, ei anna alust menetluskulude väljamõistmisel maksimummäära kohaldamiseks. 5 Arvestades eeltoodud, leiab ringkonnakohus, et

§ 175

lg 1 kohaselt on põhjendatud ja mõistlik määrata kindlaks kostjate menetluskulud summas 1000 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. 8.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 6 Andra Pärsimägi