Obsah (6)

§ 100§ 75§ 97§ 102§ 99§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Mõlder Otsuse teatavakstegemise 20. aprill 2012 a. Haapsalu kohtumaja aeg ja koht Tsiviiasja number 2-10-7839 Hagi es

§ 100lg4).

1. K N seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on I N
2. Jätta läbi vaatamata hageja 2 I N hagi R Ni vastu abielu lahutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Asjaolud Hageja I N ja kostja R Ni abielust on sündinud üks laps K N ( kes on alaealine. Pooled elavad lahus alates
3. aastast. Tütar K N elab käesoleval ajal koos oma emaga , so. I Nga. K N on ema I N ülalpidamisel. Kostja R N oma ülalpidamiskohustust täitnud ei ole.
5. 2010.a. esitas I N kui K N seaduslik esindaja Pärnu Maakohtule hagi, milles taotles kostjalt elatise väljamõistmist. Hageja nõue Hagiavalduses märgib hageja esindaja, et alates kostjaga lahkuminekust ei ole viimane lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt R Nilt igakuine elatis K N ülalpidamiseks elatise minimaalmääras 2175 EEK e. 139.
6. eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, so.
8. 2014, alates hagi esitamisest kohtule. I N taotles hagis ka abielu lahutamist. Kostja seisukoht Kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule /t.l. 24/ teatanud, et on nõus abielu lahutamisega, kuid elatise väljamõistmisel palub arvesse võtta , et on oma tütart toetanud. Samas on tal veel teine laps, 2010.a. sündinud tütar S N, keda ta peab ülal pidama. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus olles tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. I N ja R Ni ühine alaealine laps, K N, elab ema I N juures ja on tema ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (

).

§ 75

lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.

§ 97p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps K N ja I N on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud.

§ 102

lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest.

§ 100

lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja R N ei ela lapsega koos.

§ 99

lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2011.a. oli elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 139.01 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a. 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Hageja nõuab elatusraha 139.01 eurot kuus e. minimaalmääras. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kaaluda lapse vajadusi, sest minimaalmääras makstav elatis võimaldab lapse igapäevavajaduste rahuldamise optimaalses suuruses. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis, arvestades kostja sissetulekut, võimaldaks elatise välja mõistmist alla seaduses ettenähtud minimaalmäära ja seetõttu ei analüüsi kohus ka vanemate varalist seisundit. Esitatud tõenditest ilmnes, et kostja ei ole oma kohustust lapsele ülalpidamist anda täitnud nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel on kohtul alust järelduseks, et kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamisekohustust ja on alust ka eeldada, et ta ei tee seda piisavalt tulevikus või ei tee seda õigel ajal. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Üldjuhul saab elatusraha nõuda alates hagi kohule esitamisest s.o. alates

2. 2010.a. nagu on seda ka hagis taotletud. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja mõistab elatise välja kehtivas minimaalmääras. Juhul, kui kostja on elatist maksnud, arvatakse makstud summad välja mõistetud elatise võlast maha. Hageja I N taotles kohtult ka abielu lahutamist. Abielu registreeriti
3. veebruaril 2005 Ms. Kuna abielulised suhted on lõppenud, soovib hageja abielu lahutamist. Sellega nõustus ka kostja. Samas esitas hageja kohtule abielu lahutuse tõendi selle kohta, et abielu on Ms, Perekonnaseisuosakonnas juba lahutatud. TsMS § 423 lg 2 p. 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidlusega sama hagieseme üle kohtusse. Kuna poolte abielu on juba perekonnaseisuosakonnas lahutatud poolte kokkuleppel, puudub vajadus abielu lahutamiseks kohtus. Menetluskulude jaotis TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder