). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 10.10.2006.a. maja renoveerimise eest 200 000 krooni ettemaksu. Kostja ei teostanud renoveerimistöid. Seetõttu keeldus hageja oma võlgnetava kohustuse täitmisest ja nõuab kostjalt ettemaksu tagastamist. Tagastamisele kuuluvast ettemaksust on hageja arvestanud maha 75 000 krooni, mille eest kostja ostis ehitusmaterjale. Seega nõuab hageja kostjalt 125 000 krooni ehk 7688, 96 euro ettemaksu tagastamist. Kohtuväliselt ei ole võlgnevuse tasumise saavutamine õnnestunud. Enne hagi esitamist ei õnnestunud hagejal kostjaga ühendust saada pooleteise aasta jooksul. Hageja on kostjale pakkunud võla tasumiseks maksegraafikut, millest tulenevalt oleks kostja pidanud maksma igakuiselt 159,78 eurot. Vaatamata sellele on võlgnik hakanud kohustuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja taotleb kostjalt 7988,96 euro väljamõistmist ning alates 23.03.2012 viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult kohtu poolt antud tähtaja jooksul vastama ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.12). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.03.2012.a (tl.32). Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused 2
Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale 06.04.2012 avalikult kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu (tl. 54). Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 101 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Vastavalt
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates 23.03.2012 on põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgemat intressimäära. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 8% aastas põhinõudelt ( 7688,96 eurot) alates 23.03.2012 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud hagi esitamisel riigilõiv 798,90 eurot (12 500 krooni) (tl.1,2).
punkti 5 järgi on asja läbivaatamise kuludeks väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on tasunud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kostjale Ametlike Teadaannete kaudu riigilõivu 6,39 eurot (tl 50). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 805,29 eurot (798,90 +6,39).
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile ning kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja asukoht, mida ei ole olnud õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagiavaldus koos lisadega kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt
lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.