lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis
lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel
lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada
lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut
lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada
Eelkõige tuleb
Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjad müüsid hagejatele elamumaa. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingutes on väljendatud vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside, samuti kõvakattega tee olemasolu vajadust, siis tuleb asuda seisukohale, et kostjatele pidi olema üheselt arusaadav ning äratuntav hagejate soov rajada ostetud kinnistule elamu. Arvestades eelnimetatud asjaolu ning samuti poolte vahel 28.02.2008.a. lepingu p 5.1.1 kokkulepet lepingu eseme ostuhinna suurendamiseks ja lepingu ostuhinnas liitumistasude sisaldumist, leiab kohus, et lepingu p-s 5.1.1 sätestatud kostjate kohustust korraldada kõvakattega tee rajamine, tsentraalse vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside liitumispunktide rajamine lepingu esemeks oleva kinnistu piirile, tuleb mõista nii, et kostjate kohustuseks oli tulemuse saavutamine st kokkulepitud ajal kõvakattega tee rajamine, tsentraalse vee-, kanalisatsioonija sidetrasside liitumispunktide olemasolu. Tuleb osutada sellele, et kui kostjate kohustuseks poleks olnud konkreetse tulemuse saavutamine, siis poleks olnud põhjendatud ka liitumistasude sisaldumine lepingu eseme ostuhinnas. Kuivõrd liitumistasud sisaldusid poolte vahel sõlmitud lepingu ostuhinnas ning hagejad on need kostjatele tasunud, siis ei ole asjakohased kostjate väited, et hagejad jätsid kolmanda isikuga 30.01.2008.a. lepingu p-s 5.7.1 märgitud lepingu sõlmimata. 30.01.2008.a lepingu p-s 5.7.1 leppisid hageja I ja kostjad kokku, et hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks kohustub ostja sõlmima AS-iga LB (arendaja) lihtkirjaliku arendus- ja liitumiste korraldamise lepingu. 28.02.2008.a. müügilepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingus leppisid aga hagejad ja kostjad kokku, et lepingu eseme ostuhind sisaldab ka liitumistasusid. Kohtu arvates tuleb sellest järeldada, et järelikult puudus vajadus ostjate ja arendaja vahel sellel hetkel eraldi lepingu sõlmimiseks. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et hagejate ja kostjate vahel 28.02.2008.a. sõlmitud tehinguga koos sõlmiti hagejate ja kolmanda isikuga samas isikliku kasutusõiguse seadmise leping, teiste lepingute sõlmimiseks hagejate ja kolmanda isiku vahel tahteavaldused puuduvad. Kohus on seisukohal, et tunnistaja JMütlused, mille kohaselt ei saanud AS LB trasse rajada, kuivõrd hagejad ei sõlminud kolmanda isikuga arenduslepingut ning ei teatanud oma plaanidest seoses vaidlusaluse kinnistuga ei ole veenvad, samuti on need vastuolus tunnistaja eelnevalt antud ütlustega. Nimelt nähtub tunnistaja eelnevatest ütlustest, et kui 7 kinnistu omanikud ei ütle kus on kinnistu piiril liitumispunkt ei takista see trasside projekteerimist. Nagu tunnistaja JM ütlustest nähtub osteti kostjatelt Inno II maaüksusel olevatest kinnistutest (tunnistaja KV ütluste kohaselt oli seal 64 kinnistut) ainult üks kinnistu – ostjateks olid hagejad ning seetõttu alustati uuesti kommunikatsioonide projekteerimisega. Asjas on tõendamata, et see projekt valmis. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. Asjas on tõendamata, et kohalik omavalitsus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekti kinnitas ja andis nõusoleku ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni rajamiseks. Asja materjalidele lisatud vastuse (I kd, tlk 175) kohaselt teatakse, et detailplaneeringu alal, kus asub Saarma tee 10 kinnistu on välja ehitamata ühisveevärk ja - kanalisatsioon. Samuti on piirkonna arendajal sõlmimata ÜVK arendajaga liitumisleping WSE OÜ-ga. Siit tulenevalt ei saa AS E väljastada tehnilisi tingimusi nimetatud kinnistu kinnistusisese vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning veemõõdusõlme projekteerimiseks. Ehitusseaduse § 2 lg 4 järgi on projekteerimine:1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine, lg 5 järgi on projekteerimise tulemuseks ehitusprojekt. Eelnevast tuleb järeldada, et kuivõrd arenduspiirkonnas oli ühisveevärk- ja kanalisatsioon välja ehitamata, ei väljastatud hagejatele tehnilisi tingimusi, mille alusel oleks saanud asuda ehitist ja selle tehnosüsteeme projekteerima. Sellest tulenevalt ei saanudki hagejad esitada mingit projekti kolmandale isikule, mille puudumisele tunnistaja JM oma ütlustes viitas. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et tõendamata on kostjate väited, mille kohaselt ei ehitatud kommunikatsioonitrasse välja seetõttu, et hagejad jätsid kolmanda isikuga sõlmimata arenduslepingu. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks osutada ka sellele, et tunnistaja KV ütlustest nähtuvalt oli kostja MN 2008.a augustis-septembris seisukohal, et hagejate poolt oli lepingutest taganemine põhjendatud, tagasitäitmine jäi notari juures vormistamata seetõttu, et notari juurde ei ilmunud A A . Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (I kd, tlk 129-135) nähtub samuti, et notari juures aja määramisega tehingu tegemiseks MN nõustus. Poolte vahel on vaidlus ka selles kas kostjate kohustused on kolmandale isikule üle läinud. Kohus peab vajalikuks osutada, et kostjad, esitades väite, mille kohaselt on kostjate kohustus kolmandale isikule üle läinud, möönavad sellega, et hagejate poolt esiletoodud tööde tegemise kohustus oli vähemalt algselt kostjate kohustus.
lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Vastavalt hagejate ja kostjate vahel 28.02.2008.a sõlmitud lepingu p-le 5.1.2 oli hagejatel kohustus tasuda kostjatele 800 000 krooni kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Nimetatud punkti kohaselt palusid müüjad tasumisele kuuluva summa lepingus märgitud osades üle kanda kolmele isikule, sh 78 520 krooni AS LB arvelduskontole. Nimetatust nähtub, et hagejad kandsid AS-ile LB lepingus märgitud summa üle kostjate palvel, seega on kostja I seisukoht, mille kohaselt näitab selle summa ülekandmine hagejate poolt nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks, väär. Nimetatud kostja väitest nähtub vaid, et 8 kostja möönab nende kohustuste olemasolu, millele hagejad on tuginenud.
lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hagejate ja kolmanda isiku vahel taoline lepingu puudub. Seda tõendavad ka JM ütlused.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tsentraalseid vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasse rajatud ei ole, kõvakattega tee puudub, vee- kanalisatsioonitrasside ja elektriga liitumiseks liitumistasusid tasutud ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjad on rikkunud hagejatega sõlmitud lepinguid. Lepingust taganemiseks on üldjuhul vajalik, et lepingupool oleks lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud vastavalt
§-le 116 lg 1.
lg 1 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust
§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Käesolevas asjas on hagejad leidnud, et andsid kostjatele täiendava tähtaja 10.juulini 2008.a vastavalt 03.12.2008.a kirjale (I kd, tlk 137). Nimetatud kirjast nähtuvalt teatas hageja I kostjatele, et lepingut ei ole kohaselt täidetud, hageja osutas õigusele lepingust taganeda ja määras selgituste esitamise aja 10 juulini 2008.a. Kirja sõnastusest nähtuvalt leiab kohus, et hageja ei andnud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega
Samas tuleb osutada sellele, et
ei defineeri olulist lepingurikkumist ega anna ammendavat loetelu olulistest lepingurikkumistest.
lg 2 loetleb näitlikult juhud, mille esinemisel saab olla tegemist olulise lepingurikkumisega.
lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegu ka juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, p 4 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Arvestades asjaolu, et hagejad ostsid kostjatelt elamumaa eesmärgiga ehitada sellele elamu, kuid selle eesmärgi realiseerimiseks võimalus puudus kuivõrd kommunikatsioonitrassid jäid kostjate poolt rajamata, samas oli hagejatel kohustus kostjatelt ostetud kinnisasja müügisumma finantseerijale tasuda igakuiselt laenumakseid ning intressi, siis tuleb asuda seisukohale, et asjas on tõendatud oluline lepingurikkumine tulenevalt
Samuti on kohtu arvates tõendatud kostjatepoolne oluline lepingurikkumine
lg 2 p 4 järgi kuivõrd vastuseks hageja I 03.07.2008.a kirjale (I kd, tlk 137) teatas ainult AS LB esindaja, et ehitusprojektides tehakse olulisi muudatusi, seejärel alustatakse kooskõlastamist vajalikes ametkondades ning seejärel alustatakse ehitustöödega(I kd, tlk 136). Kostjad kirjale selgitust ei andnud, tähtaega millal trassid valmivad hagejatele ei teatatud. Kostja I on asjas tuginenud ka sellele, et hagejad on ebaõigesti taganenud lepingutest kui tervikutest.
lg 3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Arvestades eespool väljendatud seisukohti, mille kohaselt:1) puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et kostjad müüsid hagejatele elamumaa ning 2) kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingutes on väljendatud vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrasside, samuti kõvakattega tee vajaduse olemasolu, siis pidi kostjatele olema üheselt arusaadav ning äratuntav hagejate soov 9 rajada ostetud kinnistule elamu, leiab kohus, et kostja I väide ei ole asjakohane. Kohus osutab, et juhul, kui hagejad oleksid lepingust taganenud osaliselt, ainult vaidlusaluste kohustuste osas, siis poleks hagejad saanud kinnisasjale ikkagi elamut rajada. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejate taganemisavaldus on põhjendatud ja kehtiv.
lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. 28.02.2008.a. lepingu p- 5.1.1 järgi tasusid hagejad kostjatele kinnistu müügihinna summas 900 000 krooni, mis tuleb kostjatel hagejatele tagastada. Kostjad on keeldunud nimetatud summat hagejatele tagastama, kuivõrd 28.02.2008.a. lepinguga seati kinnistule hüpoteek ja isiklik kasutusõigus. Vastavalt 28.02.2008.a. lepingu p-dele 7.1 ja 7.2 leppisid mõlemad hagejad hüpoteegipidaja AS-iga Sampo Pank kokku, et seavad hüpoteegipidaja kasuks hagejatele kuuluvatele mõttelistele osadele lepingu esemest ühishüpoteegi summas 975 000 krooni ning et lepingu eseme igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegipidaja ühishüpoteegiga seatud nõuete rahuldamiseks. 28.02.2008.a. lepingu p.13.3 leppisid hagejad ostjatena ja kasutaja AS LB kokku, et lepingu esemele seavad kostjad kasutaja kasuks lepingu esemele kinnistusraamatus teisele vabale järjekohale, tähtajatu isikliku kasutusõiguse kraavide ja drenaaživõrgu kaitsevööndi ulatuses kraavide ja drenaaživõrgu ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks ja muul viisik kasutamiseks. Vastavalt lepingu p 13.1 järgi oli isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu eesmärgiks mh lepingu eseme koormamine isikliku kasutusõigusega kasutaja kasuks kraavide ja drenaaživõrgu ehitamiseks, omamiseks remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks kraavide ja drenaaživõrgu talituse tagamise eesmärgil.
lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab, lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Käesolevale asjale lisatud Danske Bank AS Eesti Filiaali (end. Sampo Pank) kinnituse (II kd, tlk 246) on hüpoteegipidaja nõus andma nõusoleku kinnisasja Harjumaa, Rae vald, Järveküla küla, Saarma tee 10 osas hüpoteegi kustutamiseks juhul, kui hagejad täidavad 28.02.2008.a laenulepingust tulenevad kohustused sh viisil, et kohustuste täielikuks täitmiseks ja nimetatud laenulepingu lõpetamiseks vajalik rahasumma on notari deposiidis. Seega on hüpoteegipidaja nõus hüpoteegi kustutama, kui kostjatelt on kinnistu müügisumma deponeeritud notari deposiitkontole. Asjas on hagejad korduvalt kinnitanud oma valmisolekut kostjatelt ostetud kinnistu, mis on vabastatud kolmandate isikute õigustest, tagastada. Kolmanda isikuna asja menetlusse kaasatud L AS (endine AS LB) ei ole asjas väljendanud, et ta keeldub isikliku kasutusõiguse kustutamisest vaidlusaluselt kinnistult. Asjast nähtub, et kostjatele on korduvalt pakutud tehingu tegemiseks notari aegu (I kd, tlk 129-135) Eeltoodu alusel tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et kostjate väide oma kohustuste täitmisest keeldumise õiguse kohta ei vasta mõistlikkuse ja hea usu põhimõttele. 10 Asjas on hagejad hagiavalduses esitanud ka nõude, milles paluvad vaidlusaluse kinnistu jätta kostjate kaasomandisse. Hagejad nimetatud nõuet tagasi võtnud või nõudest loobunud ei ole. Kohus on seisukohal, et sisuliselt on hagejate poolt esitatud omandi tagasikandmise nõue, st hagetakse tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja nõusolekut kinnistusraamatu kande tegemiseks. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue on põhjendatud.
lg 2 esimese lause kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohus on seisukohal, et hagejatel on õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja omandi tagasikandmist, kuivõrd kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikena võivad neil lasuda avalik-õiguslikud kohustused mh näiteks maamaksu tasumise kohustus. Hagejad on asjas esitanud ka kahju hüvitamise nõude.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagejatele tekkinud kahju seisneb kinnistu ostusumma finantseerijaga sõlmitud laenulepingujärgsetest intressimaksetest ning kinnistu omandamiseks tasutud riigilõivust ning notaritasust.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna 28.02.2008.a. müügilepingu muutmise lepingu, müügilepingu osalise ülevõtmise kokkuleppe, kinnistu ühishüpoteegiga koormamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute pooleks oli peale kostjate ka hüpoteegipidaja ning lepingu p-s 9 nähtus, et ühishüpoteegiga on tagatud samal päeval s.o 28.02.2008.a hagejate ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded, siis on kohus seisukohal, et kostjatele pidi olema ettenähtav, et lepingu rikkumisel ning selle tagajärjel lepingust taganemise korral tekib hagejatele kahju kasutult tehtud kulutuste näol milleks on tehingu tegemiseks tasutud riigilõiv, notaritasu ja eelnimetatud intressid.. Kohus on seisukohal, et
lg 2 alusel tuleb jaatada võlgniku poolt lepingurikkumise tõttu võlausaldajale kasutult tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse tekkimist võlgnikule. Seetõttu leiab kohus, et hagejate kahjunõue on põhjendatud. Kuna asjaolu üle, et hagejad tasusid notaritasude ja riigilõivuna summa 8 560,10 krooni ning intressidena laenuandjale 51 688,39 krooni (arvestus I kd, tlk 237), poolte vahel puudub, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hagejate kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 60 248,40 krooni. Asjas on hagejad esitanud ka nõude leppetrahvi summas 40 000 krooni nõudes. Asjas puudub vaidlus selles, et leppetrahvi nõuavad hagejad 30.01.2008.a. sõlmitud lepingu p 8.3 alusel. 30.01.2008.a. müügileping p 8 sätestab lepingust taganemise alused ja tagajärjed. Vastavalt ple 8.1 on ostjal õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni käesolevast lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda lepingus järgnevalt loetletud alustel. Lepingu p 8.3 järgi lepingust taganemisel käesoleva lepingu punktis 8.1 nimetatud alusel on müüjad kohustatud 10 päeva 11 jooksul taganemisavalduse saamisest tagastama ostjale kõik ettemaksuna saadud summad ja tasuma ostjale viimase nõudmisel leppetrahvi 40 000 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesolevale asjale lisatud 30.01.2008.a poolte vahel sõlmitud lepingus p-dest 8.1 ja 8.3 nähtub, et leppetrahvi nõudeõigus on seotud asjaoluga, kui ostja taganeb müügilepingust enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selles, et käsitluse all olevast müügilepingust taganeti peale asjaõiguslepingu sõlmimist, kuivõrd müügileping sõlmiti 30.01.2008.a, asjaõigusleping 28.02.2008.a ning lepingust taganemise avaldus koostati alles 14.07.2008.a. Kuivõrd leppetrahvi nõudeõiguse esitamine oli ajaliselt piiratud, leiab kohus, et hagejate leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on palunud kostjatelt välja mõista viivise seisuga 16.03.2010.a summas 174 343, 89 krooni ja sealt edasi viivis TsMS § 367 sätestatud alusel kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagejate viivisearvestusest nähtuvalt on hagejad arvestanud viivist tagastamisele kuuluvalt müügihinnalt summas 900 000 krooni ja hagejate arvates tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt summas 40 000 krooni seadusjärgses määras. Hagejad on viivist arvestanud lepingutest taganemisest. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejate nõue 900 000 krooni saamiseks on põhjendatud, kuid hagejate leppetrahvinõue ei ole põhjendatud. Arvestades hagejate esitatud viivisenõuet ning asjaolu, et kostjad ei ole viivise arvestuse aluseks olevatele elementidele vastu vaielnud, leiab kohus, et hagejate viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt.(900 000* 11%/360=275)*607= 166 925 krooni. Kohus on seisukohal, et TsMS § 367 juhindudes tuleb rahuldada ka hagejate nõue ning mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis põhinõudelt s.o 900 000 kroonilt alates 17.03.2010.a kuni põhinõude tasumiseni
MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, leiab kohus, et hagejate menetluskulud tuleb 90 % ulatuses jätta solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nenede endi kanta. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kuna hagejad suurendasid menetluse jooksul oma kahju hüvitamise nõuet on hagi hinnaks 1 000 248, 40 krooni. Seega on hagilt tasutud vähem riigilõivu (39 500-37 750) = 1750 krooni. Kuna asjast nähtuvalt oli kahju hüvitise suurendamise nõue põhjendatud tuleb tasumata riigilõivu osa tasumise kohustus riigi tuludesse jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuleb tasuda riigilõiv riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 12 TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.