← Eesti

3-09-2693/63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2693 Haldusasi OÜ Favorte kaebus Viimsi Vallavolikogu
  3. oktoobri
  4. a määruse nr 22 tühistamiseks täies ulatuses või alternatiivselt kaebaja kinnistuid puudutavas osas, sh Männiku IV kinnistu osas, milles Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ehitustingimused laienevad maastikukaitseala välisele alale Tallinna Halduskohtu
  5. novembri
  6. a otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine OÜ Favorte apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Favorte
  7. juunil
  8. a Vastustaja – Viimsi Vallavolikogu RESOLUTSIOON
  9. Jätta OÜ Favorte apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  10. novembri
  11. a otsus haldusasjas nr 3-09-2693 muutmata.
  12. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt
  13. juulil
  14. a (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Viimsi Vallavolikogu 17.08.2004 otsusega nr 73 algatati üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (Teemaplaneering), mis võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Viimsi Vallavolikogu 11.03.2008 otsusega nr 15 ja kehtestati Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr
  17. OÜ Favorte esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määruse nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ tühistamiseks või alternatiivselt määruse tühistamiseks kaebaja kinnistuid puudutavas, sh Männiku IV kinnistu osas, milles Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ehitustingimused laienevad maastikukaitseala välisele alale. 3-09-2693 1) Kaebajale kuuluvad Teemaplaneeringuga hõlmatud alal kinnistud Kadaka IV, Liiva III, Oiusöödi IV, Kordoni II ja Reinu IV, mis asuvad Harju maakonnaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivsel hoonestusalal. Teemaplaneeringu järgi asuvad kaebaja kinnistud rohevõrgustiku tugialal, puhveralal, koridorialal ja astmelaual nr
  18. Teemaplaneering ja sellega samaaegselt menetluses olev Äigrumäe, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering näevad ette kinnistutele erinevad ja üksteist välistavad kasutused, s.o rohekoridori, tuumala ja Rail Baltica raudteetrassi suudmeala. Nendele aladele ei ehitata ja maade sihtotstarvet võib muuta vaid maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks või üldmaaks, kui detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Teemaplaneeringuga kitsendatakse kaebaja õigust taotleda kinnistute sihtotstarbe muutmist elamu- või ärimaaks. 2) Rohevõrgustiku konstrueerimisel ei ole arvestatud kavandatavate uute tehno- ja transpordikoridoridega, s.h Rail Baltica raudteetunneliga. Rohevõrgustiku toimimise, s.h sidususe tagamiseks tehakse hulgaliselt piiranguid maaomanikele, kuid tagatud ei ole planeeringu kvaliteetne toimimine. Rohekoridori ja raudteetrassi määramine samale alale riivab avalikku huvi looduskeskkonnale ning toimivale lahendusele suunatud planeeringumenetlusele. 3) Teemaplaneering on olulise diskretsiooniveaga, kuna ei ole tuginetud olulistele asjaoludele, m.h Teemaplaneeringu ja koostatava üldplaneeringu vastuolulisusele. Kiirraudteetrassi ja rohevõrgustiku samas kohas paralleelselt toimimist ei ole keskkonnamõjude hindamise aspektist uuritud. Kaebaja esitatud OÜ Adepte Ekspert uuringu kohaselt ei saa rohevõrgustik paikneda infrastruktuuride mõjuvööndis, s.h ei ole võimalik tagada Viimsi poolsaarel elutsevatele loomadele korrektset ühendust sisemaaga. 4) Planeeringu koostaja on väitnud, et kehtestatava planeeringu toimimise periood on 10-15 aastat. Planeerimisseadus ei näe ette tähtajalise planeeringu kehtestamist. Roheala ei ole võimalik lühikese aja jooksul tekitada teise asukohta. Planeeringus ei ole põhjendatud, et avalik huvi rohelisele piirkonnale võiks mingi aja jooksul kaduda. 5) Planeeringus ei ole kaalutud rohevõrgustiku kulgemist riigi- ja munitsipaalmaadel ning eraomanike maade vaid hädavajadusel kaasamist. Kaebajat on teiste eraomanike suhtes koheldud ebavõrdselt, kuna tema maal on rohekoridor koos puhveralaga kuni 700 m lai ja ilma puhveralata kuni 320 m lai, samas kui teiste omanike kinnistutel on lubatud ka rohekoridori minimaalse läbimõõduna 50 m või lausa 30 m. 6) Teemaplaneering on seadusega vastuolus, kuna kaebaja kinnistu Männiku IV on jäetud välja Mäealuse maastikukaitseala koosseisust, kuid sellele kohaldatakse maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Vastustaja on loobunud kinnistule maastikuala piiranguvööndi laienduste seadmisest, kuid mitte rohevõrgustiku struktuurelemendist. Korralduskava laiendamist kinnistule ei nähtu planeeringu seletuskirjast ega planeeringumaterjalist. 7) Kinnistul Männiku IV on seatud kaebajale piirangud. Kaitsekorralduskava kohaselt kehtib kaitsealal ehituskeeld ning lubatakse vaid ehitisi, mis toetaksid kaitseala loomisel püstitatud eesmärkide saavutamist. Enne sellist piirangut ei olnud. 8) Kaebaja õiguste rikkumine Männiku IV kinnistu osas lõppeb, kui eemaldada planeeringu kaardilt tingmärk, mille kohaselt laienevad kinnistule maastikukaitseala ehitustingimused. Kuigi hetkel on vastustaja väitel tegemist põllumajandusmaaga, on kaebajal õigus tulevikus taotleda maa sihtotstarbe muutmist, mida maastikukaitseala kaitsekorralduskava takistaks. Kaitsekorralduskava kehtivust maastikukaitsealast väljapoole planeeringu seletuskirjast ei nähtu ja seda kohustust ei saa kehtestada kaardiga. Õiguslikuks aluseks ei ole ka volikogu 28.04.2006 otsus. Kui kohus ei rahulda kaebaja taotlust Teemaplaneeringu tühistamiseks, palub kaebaja rahuldada nõue tühistada Teemaplaneering osas, milles Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ehitustingimused laienevad maastikukaitseala välisele alale. 9) Kaebaja õigusi rikuvad rohevõrgustiku elementide asukohad, mis hõlmavad tervet planeeringulahendust. Rohevõrgustiku elementide asukoha muutus on vajalik, s.h tulenevalt sidususe tagamise vajadusest. 2

(11)3-09-2693
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja väited on eksitavad, kuna tema Teemaplaneeringu alale jäävate kinnistute sihtotstarbed on 100% maatulundusmaa. Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutele Teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku puhveralale on võimalik seada ehitusõigust maaala suhtes, millele kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb ette ehitusõigust võimaldava juhtfunktsiooni. Kaebaja omandas kinnistud aastatel 2003-2006 pärast Viimsi valla üldplaneeringu kehtestamist 11.01.2000, mis nägi ette vaid Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutele pooles osas perspektiivse väikeelamute maa juhtfunktsiooni. Raudtee rajamine nähti ette 19.04.1999 Harju maakonnaplaneeringuga, mille alusel reserveeriti
  2. a üldplaneeringuga tunneli rajamiseks vajalik maa-ala. Raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga maa-alale on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon ning maa ei ole seetõttu hoonestatav. Seega, isegi raudtee rajamata jätmisel säilib maa juhtfunktsioon, mis ei võimalda hoonestamist, ning kaebaja sai kruntide ostmisel tugineda vaid soovile kehtivat detailplaneeringut muuta. Kaebaja ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus muudab omaniku soovil maakasutuse juhtfunktsiooni ja maa sihtotstarvet. Kinnistute hoonestamist reguleeriv teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ sätestab, et elamud peavad asuma elamumaal ja väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Seega ei välistata Teemaplaneeringuga kaebaja võimalust taotleda kinnistute sihtotstarbe muutmist ega rikuta kaebaja õigusi. 2) Teemaplaneering ei riku avalikke huve. Uute peamiste tehno- ja transpordikoridoridega on arvestatud niivõrd, kui seda võimaldab hetkel menetletav üldplaneering ja teemaplaneering „Viimsi valla teedevõrgustik: sõidu- ja kergliiklusteed“. Vaidlustatud Teemaplaneeringu koostamise ajaks puudusid uute peamiste tehnokoridoride keskkonnale kaasnevate mõjude hinnangud ja konkreetsed rajamise kavatsused, samuti võivad raudtee rajamise ajaks olla kasutusel veel tundmatud tehnoloogilised lahendused raudtee kasutamisel ja rohevõrgustiku toimimisel. Teemaplaneering tugineb Kalev Sepa ja Jüri Jagomägi rohelise võrgustiku planeerimise metoodikale. Keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia siis, kui raudtee reservmaa võetakse kasutusele. Raudtee ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil, sest enne raudtee rajamist saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohevõrgustiku alana ja raudtee rajamisel saab rohekoridor toimida piki raudteed. Vastustaja kaalus kaebaja pakutud alternatiivse rohekoridori konstrueerimise võimalikkust, kuid selle jaoks tuleks muuta sealsete maaüksuste maakasutuse juhtfunktsiooni, milleks on osaliselt elamumaa; ja tühistada elamuehitust võimaldavad kehtivad detailplaneeringud. Teemaplaneeringu raames ei soovi vastustaja muuta kehtivaid maakasutuse juhtfunktsioone, tühistada kehtivaid detailplaneeringuid ega piirata muid kehtivaid planeeringuid. Samuti pakub astmelaud nr 8 rohekoridorile rändetingimustes suuremaid võimalusi toitumiseks, puhkamiseks ja varjeks. Kaebaja ei saa populaarkaebusega kaitsta kolmandate isikute (teiste maaomanike) huve. 3) Määrus ei ole diskretsiooniveaga. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et raudteetunneli reservmaa ja põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala ei ole hoonestatav ning raudtee ja rohekoridori paralleelset toimimist hinnatakse raudteekoridori kasutusele võtmisel. Teemaplaneeringu, selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning loomastiku-uuringu on koostanud oma ala eksperdid. Teemaplaneeringuga loodavad rohekoridorid jätkuvad teiste kohalike omavalitsuste rohekoridoridega, millega on tagatud rohevõrgustiku toimimine ja sidusus. Teiste naaberomavalitsuste rohevõrgustike puudumisel tuleks kasutada leevendusmeetmeid, mitte loobuda tervikuna rohevõrgustiku planeerimisest. 4) Teemaplaneering ei ole ega saagi olla kehtestatud tähtajaliselt. Planeeringus kasutati ebaõnnestunud sõnastust selle kohta, et raudtee rajamine võib olla reaalne lähema 10-15 aasta jooksul, kuid see ei tähenda, et planeering oleks koostatud tähtajaliselt. 10-15 aasta jooksul soovitakse välja selgitada, kas Teemaplaneeringus püstitatud eesmärgid on saavutatud. 5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses hinnati ka olemasoleva olukorra kestmist ja rohevõrgustiku paiknemist üksnes riigi, valla või üldkasutuses olevatel külamaadel 3
(11)3-09-2693 ning jõuti järeldusele, et need lahendused ei taga rohevõrgustiku toimimist. Valitud lahenduses jääb eramaale 39,7 % rohealadest. Maaomanikke koheldi võrdselt, kuna iga maaomanik saab maad edasi kasutada vastavalt üldplaneeringujärgsele juhtfunktsioonile. Kaebajal ei ole õigustatud ootust ehitusõiguse seadmiseks maa-aladele, millel puudub vastav juhtfunktsioon. Rohekoridori minimaalne läbimõõt on teemaplaneeringu kaardil väljendatud numbrina ja minimaalne läbimõõt 50 m ei näita kõigi kujutatud rohekoridoride lubatud minimaalset läbimõõtu. Astmelauda nr 8 läbiv punase viirutusega alale ei ole kaardil näidatud minimaalset laiust, kuna tegemist on graafilise kujutisega, et tuua esile võrgustiku kui süsteemi sidusus. Koridore, mis läbivad kaardil teist liiki rohevõrgustiku elementi, nt astmelauda nimetatakse „peitunud koridoriks“. „Peitunud koridore“ ei saa võrrelda tavaliste koridoridega ning kõnealust ala tuleb vaadata astmelaua, mitte rohekoridorina. 6) Männiku IV sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja juhtfunktsiooniks põllumajandusmaa, kinnistul ei ole ette nähtud ehitusõigust. Tingmärk „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused kaitsekorralduskavaga“ ei sea kinnistule piiranguid üldplaneeringujärgsel maakasutusel. Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava ei laiene kaitseala välisele alale. 4. Tallinna Halduskohtu 18.11.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Teemaplaneering on kohtus vaidlustatav ja kaebajal oli õigus kaebus esitada nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena. Kaebaja ei ole erinevate kaebuste motiive eristanud. Teemaplaneering ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebaja ei ole suutnud nimetada asjaolusid, mis viitaks avalike huvide rikkumisele. 1) Teemaplaneering ei ole koostatud mistahes uuringuteta. Vastustaja on esile toonud, kelle töid erinevate osade koostamiseks kasutati ning kirjalikest allikatest nähtub, millised keskkonna-alaseid ja planeeringualaseid teadmisi omavad isikud menetlusse kaasati. Kaebaja esitatud arvamusest ei nähtu, millele tuginedes väidetakse, et planeering ei toimiks. Vastustaja on kaalunud kolme alternatiivi ja leidnud, et senise olukorra säilitamine (alt nr 0) ja rohekoridori tagamine riigimaade kaudu (alt nr 2) ei tagaks rohevõrgustiku toimimist ja sidusust, mis on oluline nimelt Tallinna mõjupiirkonnas. Maaomanikke koheldi võrdselt, kõik omanikud kaasati menetlusse. Vastulauses ära toodud andmed kummutavad kaebaja väited talle pandud suuremate kohustuste ja vastutuse kohta. Teemaplaneeringuga on lahendatud ka ühenduskoridoride küsimused ja tagatud sidusus Maardu linna rohealade, Tallinna linna ja Jõelähtme vallaga. Vastustaja on arvestanud spetsialistide koostatud metoodikaga rohealade paiknemisel. Teemaplaneeringuga on hõlmatud kogu Viimsi poolsaar, kuid arvestades kehtestatud detailplaneeringuid, mida ei muudeta. Teemaplaneeringu materjalis selgitatakse astmelaudade mõistet ja omavahelist paiknemist, s.h toimimiseks vajalikke minimaalseid näitajaid. Vastustaja ei teinud planeeringumuudatusi alla lubatud näitajate. OÜ Adepte Ekspert tööst ei nähtu, milliste uuringute või materjali alusel järeldustele jõuti. Kuigi töös seatakse kahtluse alla rohevõrgustiku korrektne toimimine, puuduvad alus- või arvandmed, mille järgi saaks tõsikindlaid ja konkreetseid järeldusi teha. Töös ei ole arvestatud jätkuprojektide kaudu maaomanike toetamist loomade varjeks lisahaljastuse rajamisel ja olemasolevat vajadust säilitada rändetingimustes puhkekohti loomadele. Vastustaja ei näe planeeringut ette tähtajalisena ega luba ehitada aladele, mis juba toimivad roheelementidena, seega puudub vajadus juba ehitatud elamute lammutamiseks. Planeeringuid saab ja tuleb vajadusel kaasajastada, mis ongi planeerimistegevusele omane. Planeeringumenetlus on läbi viidud vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) nõuetele ja sellel on Harju Maavalitsuse heakskiit. Teemaplaneering ei näe ette piiranguid kinnistute omanikele kinnistu kasutamise jätkamisel maatulundusmaa sihtotstarbel. Elamute rajamiseks annab aluse üldplaneering ja ehitustingimuste teemaplaneering. Vaidlustatud teemaplaneeringust tulenevad võimalikud piirangud kinnistu omanikele on minimaalsed ega kaalu üle avalikku huvi rohealade säilimiseks. Vastustaja seisukohast nähtub, et roheala alternatiivide rakendamisel kaebaja huvides ei muutuks lahendus kaebajale soodsamaks. 4
(11)3-09-2693 2) Kaebaja populaarkaebuse väited ei võimalda kaebuse rahuldamist. Kaebaja on aktiivselt osalenud planeerimismenetluses ja saanud vastused, millest nähtub, et kaebaja ettepanekuid on analüüsitud. Teemaplaneeringuga ei määratleta raudtee trassikoridori reservmaad, kuna see on määratud kehtivate planeeringutega. Nimetatud ala saab kuni raudtee rajamiseni toimida rohevõrgustiku alana, kuna sellele on paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon, mis täidab rohekoridori ülesandeid. Planeeringulahenduses on esile toodud kavandatavad tehno- ja transpordikoridorid, kuid neil puuduvad mõjude hinnangud, sest raudteekoridori reaalne kasutusele võtmine ja kasutatavad tehnoloogilised lahendused pole teada. Raudtee ehitamine eeldab täiendavalt detailplaneeringu koostamist ja keskkonnamõjude hindamist, mille raames tuleb vastata, kuidas tagada rohevõrgustiku sidusus ja toimimine. Kaebaja väide, et valitud lahendus ei hakka toimima, on põhjendamata. Hetkel ei saa ka väita, et vaidlustatud Teemaplaneering oleks vastuolus koostatava üldplaneeringuga, sest kaebuse esitamise ajal ei olnud üldplaneering valmis ja kõik võivad üldplaneeringut selle valmimisel vaidlustada. Spetsialistide arvamuse kohaselt toimib rohekoridor ka raudtee rajamisel, s.h raudteega risti oleva ca 200 m laiuse koridori abil. Vastustaja ei ole planeeringu kehtestamisel esitanud kellelegi valeandmeid ja sellega üldsust eksitanud. Planeering rohealade teemal on kehtestatud avaliku huvi kaitseks, mitte sellele vastandudes. 3) Asja materjalidest nähtuvalt vastustaja kaalus kaebaja alternatiivset ettepanekut rohekoridori asukoha muutmiseks, kuid jättis sellega arvestamata, kuna selle rakendamiseks tuleks muuta maa-ala juhtfunktsiooni ja tühistada elamuehitust võimaldavad detailplaneeringud, mis oleks vastuolus teemaplaneeringus kokkulepitud eeldusega, et kehtivaid juhtfunktsioone ja detailplaneeringuid ei muudeta. Vastustaja on tõendanud, et rohekoridori nihutamine kaebaja poolt pakutud maa-alale ei anna kaebajale suuremat võimalust rohekoridori aluse maa-ala hoonestamiseks. Kaebaja kinnistutel puudub juhtfunktsioon, mis võimaldaks kinnistute hoonestamist ja kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistud asuvad perspektiivsel hoonestusalal. Teemaplaneering ei võta kaebajalt õigust esitada taotlust detailplaneeringu algatamiseks. Kui raudtee reservmaad kasutusse ei võeta, jääb kehtima senise juhtfunktsioonina haljasala maa, millele ei ole võimalik ehitusõigust seada. 4) Kaebaja ei saa populaarkaebuse esitamisel tugineda kolmandate isikute, s.o teiste kinnistuomanike õiguste rikkumisele ega põhjendamisvigadele. Planeering teenib avalikku huvi tagada täisväärtuslik elukeskkonda ka tulevastele põlvedele. 5) Kaebaja on eksinud Viimsi valla üldplaneeringu andmete esitamisel. Üldplaneeringu kohaselt on raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga maa-alale paralleelselt määratud põllumajandusmaa juhtfunktsioon. Asjaolu, et ühe planeeringu keskkonnamõjude hindamise raames lähtuti rohevõrgustiku elemendi rajamisest ja teise hindamise raames, et alale tuleb raudtee, ei tähenda, et planeeringud satuksid vastuollu. Planeeringud täiendavad teineteist ja järgmine üldplaneeringu lahendus peab arvestama roheala teemaplaneeringu tulemustega. Kaebajal võib soovi korral üldplaneeringut eraldi vaidlustada. Perspektiivsel kiirraudtee koridoril ei paikne rohevõrgustiku tuumala, vaid astmelaud nr 8. Vald on analüüsinud rohekoridori toimimist s.h ka raudtee rajamise korral ja spetsialistid on leidnud, et infrastruktuur mõjutab rohekoridori toimivust, kuid ei välista seda täielikult. Kui raudtee rajatakse, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine, mille raames tuleb välja pakkuda meetmeid oluliste mõjude vähendamiseks. Rohevõrgustiku toimimine ja sidusus on vastustaja selgitustest nähtuvalt võimalik ning isegi kui sidususe tagamiseks puuduksid ideaalsed võimalused, tuleb leida leevendusmeetmeid, mitte loobuda planeerimisest täielikult. 6) Teemaplaneeringu tähtajalisuse küsimus on püstitatud kunstlikult. Teemaplaneeringust ei saa teha järeldust, nagu oleks see kehtestatud tähtajaliselt, ning see ei oleks ka objektiivselt võimalik. Planeeringu, selle aluseks olnud uuringud ja keskkonnamõjude strateegilise hinnangu aruanne kinnitavad, et planeering on pikaajaline. 10-15 aasta jooksul hinnatakse planeeringu kohaselt püstitatud eesmärkide saavutamist ja vajalikke jätkuprojekte. 5
(11)3-09-2693 7) Planeering ei kohtle kaebajat teiste isikutega võrreldes ebavõrdselt. Kohus nõustub vastustaja selgitustega rohekoridoride minimaalsete läbimõõtude ja „peitunud koridoride“ osas. Kaebaja ei ole vastustaja selgitust ümber lükanud. Vastustaja seletusest nähtub samuti, et kaebaja ehitusõigus ei ole täielikult piiratud Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutel ning uue üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik ehitusõigust samuti osaliselt seada Reinu IV kinnistule. Teemaplaneeringuga kaebaja kinnistutele seatavatele puhveraladele on võimalik ehitusõigust seada vastavalt kehtestatava üldplaneeringu juhtfunktsioonidele. Kaebaja on kinnistud omandanud pärast
  1. a üldplaneeringu kehtestamist ja sellest üldplaneeringust ei saanud tekkida tal õigustatud ootust ehitusõigusele üldplaneeringus näidatust suuremas osas. Kuna detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on erandlik nähtus, ei saanud kaebaja eeldada üldplaneeringu muutmist. Kaebaja kinnistutel pole teemaplaneeringuga üksikelamute reservmaa osakaalu oluliselt vähendatud ja kaebaja saab jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist vastavalt juhtfunktsioonile. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist ja kaebaja ei väida, et vastustaja on kinnitanud kaebajale kuuluvate kinnistute sihtotstarbe muutmist. Seega ei ole kaebajal sihtotstarbe muutmiseks õigustatud ootust, mis põhineks haldusorgani selgel lubadusel. Kaebajal ei ole õigust nõuda avalike huvide tagaplaanile jätmist olukorras, kus need osutuvad vastustajale kaebaja huvidest olulisemaks ja kaebajale on tagatud õiglane menetlus. 8) Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskavas ei nimetata, et see kehtiks Männiku IV kinnistu suhtes. Kaebaja ei saanud erinevatest dokumentidest vastupidist järeldada, s.h et kaitsekorralduskava oleks laiendatud kaitsevälisele alale. Kaebaja järeldab valesti, et kui ta taotleb ehitusõiguse saamist, kuulub hindamisele ka see, kas ehitis toetab Mäealuse kaitseala loomisel püstitatud eesmärki. Vastustaja ei ole oma tegevusega selles osas kaebajat eksitanud ja on korduvalt kaebajale selgitanud vastupidist. Ka tingmärgi ebaõnnestunud sõnastus ei tekita kohtus kahtlusi, et kaebaja kinnistule maastikukaitseala ei laiene. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et tema kinnistu asub miljööväärtuslikul alal nr 5 ja seega tuleb seda ka vastavalt kaitsta, samuti ei ole kaebaja miljööväärtusliku ala määramist vaidlustanud. Kaardimärge ei välista kaebaja ehitusõigust, kui kaebajal selline õigus tekib. Männiku IV juhtfunktsiooniks on põllumajandusmaa ja seega puudub sellele ehitamise õigus. 9) Kuna kaebaja järeldus Männiku IV kinnistu kuuluvuse kohta kaitseala koosseisu on väär, ei ole Teemaplaneering sel põhjusel kontrollimatu või seadusega vastuolus. Teemaplaneeringu motivatsioon on kontrollitav, kuna haldusakti juurde kuulub ka alusmaterjal koos selgitava osaga, samuti on kaebajat huvitavad küsimused rohevõrgustiku planeerimisel esile toodud. Ühtegi kinnistut ei ole planeeringuga hõlmamata jäetud. Teemaplaneering on koostatud üldplaneeringuna ja rohevõrgustiku elemendi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga. Üldplaneering ei muuda juhtfunktsioonide alusel maakasutust, vaid sihtotstarbe muutmise aluseks maakatastris on detailplaneering. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Favorte apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 18.11.2011 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Kaebaja selgitas piisavalt, mida ta käsitleb subjektiivsete õiguste ja mida avaliku huvi rikkumisena. On ebaselge, miks pidas kohus oluliseks kaebaja väiteid eristada, sest kaebus on ühtne tervik ja kaebuse motiivide eristamine ei oma sisulist tähtsust. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub tema kinnistutele täiendavate piirangute seadmine, teiste kinnistuomanike suhtes ebavõrdne kohtlemine ja Männiku IV kinnistule ehitusõiguslike piirangute laiendamine. Nii kaebaja subjektiivseid õigusi kui ka avalikku huvi rikuvad asjaolud, et Teemaplaneeringuga ei ole võimalik selle eesmärke saavutada, ei ole arvestatud raudteetrassi paiknemisega rohekoridoriga samas asukohas ning otsus on kaalutlusvigadega ja eksitab avalikkust. 6
(11)3-09-2693 2) Teemaplaneeringu koostamisel ei viidud läbi uuringuid, mis kinnitaksid rohevõrgustiku ja Rail Baltica raudteetrassi paralleelse toimimise võimalikkust. Raudteetrassi maabroneeringut on sisuliselt ignoreeritud. Kui raudteetrassi rajamisel rohevõrgustik ei toimi, ei ole õigustatud ka ulatuslike keskkonnakaitseliste kitsenduste seadmine. Vastustaja väited, et Rail Balticat tõenäoliselt 15 aasta jooksul ei rajata ning siis võivad kasutusel olla uued tehnoloogiad, on demagoogiline ja tõendamata. Teemaplaneering ei saa olla tähtajaline, planeerida saab ainult kas rohevõrgustiku raudteetrassita või raudteetrassi ilma rohevõrgustikuta. 3) Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu OÜ Adepte Ekspert seisukohtadega ning miks tuleks Teemaplaneeringu koostamisse kaasatud spetsialistide ettevalmistust ja teadmisi hinnata paremaks kaebaja esitatud OÜ Adepte Ekspert analüüsist, kus jõuti Teemaplaneeringu võimalikkuse osas vastupidisele järeldusele. OÜ Adepte Ekspert dokumendi sissejuhatuses on toodud andmed, millest selle koostajad on lähtunud. Teemaplaneeringu väited võimalike jätkuprojektide kohta on oletuslikud ja neil puudub rahaline kate. Kohus on ilma sisulise analüüsita aktsepteerinud vastustaja väiteid ega ole hinnanud kaebaja esitatud tõendeid. Kohus lähtus ebaõigesti hüpoteesist, et kasutatud metoodika on ainuõige. Otsusest jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus tuvastanud sidususe küsimuse lahendamise. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et Äigrumäe küla piirkonnas on rohekoridori teel kaks konfliktipiirkonda ning nende ületamist ei ole selgitatud. 4) Haldusaktis ei arvestatud alternatiivi rohevõrgustiku kulgemiseks peaasjalikult riigi ja munitsipaalmaadel, mille korral oleks vastustaja iga kinnisasja omaniku suhtes pidanud põhjendama, miks tuleb avalikku huvi eelistada erahuvile. Kaebaja ettepanekud rohevõrgustiku alade muutmiseks jäeti tähelepanuta. Kohus asus avalike huvide rikkumisele hinnangu andmisel ise teostama kaalutlusõigust. Ettepaneku tagasilükkamine on samaväärne selle mittearvestamisega, sest ettepanek ei saavuta oma eesmärki. Haldusaktis ei leidu eriti hoolikaid põhjendusi isikutele maakasutuse kitsenduste seadmise kohta, nagu nõuab Riigikohtu praktika. Seevastu asus kohus otsima põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Kaebaja ettepanekuga arvestamata jätmine on oluline diskretsiooniviga, mis tingib haldusakti tühistamise. Haldusaktis ei põhjendatud, miks kaebaja ettepanekuga ei arvestatud. Tallinna Ringkonnakohus on sama haldusakti suhtes juba leidnud, et vastustaja on kohustatud kaaluma avalikku ja erahuvi, kuid sellist kaalumist ei toiminud. Ei ole välistatud, et rohekoridori asukoha liigutamine aladele, kus on kehtestatud detailplaneeringud, oleks vähem erahuve riivav ja rohkem rohevõrgustiku sidusust tagav kui Teemaplaneeringuga kehtestatud olukord. 5) Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale kohustust tõendada, mis on planeeringus puudu, kuid kohus peab kontrollima haldusakti sisulist õiguspärasust. Kohus pidi tuvastama, et haldusakt ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, sest planeeringus puudub väide, et raudtee rajamiseni saab maa-ala toimida rohevõrgustikuna; planeeringut käsitletakse tähtajalisena; kaebaja kinnistule jääb rohevõrgustiku ala, mida tee- ja raudteetrassid ümbritseksid kõigist külgedest. 6) Võimalus esitada taotlus detailplaneeringu algatamiseks ei tähenda, et Teemaplaneering ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi rikub omandiõiguse ebasoodus riive, kuna Teemaplaneering mõjutab ebasoodsalt kaebaja õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, võrreldes enne Teemaplaneeringut kehtestatud olukorraga. Analoogselt üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmisele peab maakonnaplaneeringu muutmine Teemaplaneeringuga jääma erandlikuks võimaluseks, mida ei ole kaalutud. Ka ilma Teemaplaneeringuta kehtivad kaebaja kinnistule piirangud tulenevalt Viimsi valla üldplaneeringust ja ehitustingimusi määravast teemaplaneeringust, kuid vaidlustatud planeering kujutab endast ehitustegevuseks või muul viisil omandiõiguse teostamiseks täiendavat avalik-õiguslikku piirangut. Kui enne sai kaebaja arvestada, et tema kinnistud on perspektiivsed hoonestusalad, siis enam ta sellega arvestada ei saa. Lisaks on kaebaja kinnistul rohekoridor koos puhveralaga läbimõõduga 500-700 m, mis on rohekoridori soovituslikust läbimõõdust (200 m) oluliselt laiem. Sellise piirangu proportsionaalsust teiste kinnistu omanike suhtes ei ole haldusaktis põhjendatud. 7
(11)3-09-2693 7) Teemaplaneeringu kaardi kohaselt asub kaebajale kuuluv Männiku IV kinnistu alal, mille ehitustingimused määratakse Mäealuse kaitseala kaitsekorralduskavaga. Kohus ei põhjendanud, kuidas pidi vastustaja vastustest kaebajale olema arusaadav, et kinnistu ei ole hoolimata kaardil märgitust määratud Mäealuse maastikukaitsealasse.
  1. Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. 1) Kaebaja väited subjektiivsete õiguste ja avaliku huvi rikkumise kohta on läbi menetluse olnud konkretiseerimata. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et nii kaebaja kui ka kohus peavad eraldi käsitlema kaebust subjektiivsete õiguste ja avalike huvide kaitseks. Kaebaja andis istungil selgesõnalise kinnituse, et tegemist on subjektiivsete õiguste rikkumisest lähtuva kaebusega ja kohus on ümber lükanud ka kaebaja väited avalike huvide rikkumise kohta. 2) Rohevõrgustik ja Rail Baltica saavad paralleelselt toimida, mida on käsitletud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Kuna Teemaplaneeringu kehtestamise ajal ei olnud teada, millal raudteekoridor kasutusele võetakse, ei ole võimalik ega otstarbekas anda täpsemat hinnangut. Raudteekoridori ehitamisel tuleb viia läbi eraldi keskkonnamõju hindamine, mille raames tuleb välja pakkuda meetmed keskkonnamõju vähendamiseks. Kohus on otsuses seda seisukohta piisavalt põhjendanud. Kohus on arusaadavalt selgitanud, et Teemaplaneering ei ole tähtajaline. 3) Kaebaja kinnistutele ei seata täiendavaid piiranguid, tal on võimalik jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ja ehitusõigust soovi korral realiseerida ehitusõigust võimaldaval maa-alal vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule. Kaebaja on soovitusliku rohekoridori laiuse osas jätnud kõrvale asjaoluga, et tegemist ei ole mitte rohekoridoriga, vaid astmelauaga nr 8, mida rohekoridor läbib. Erinevatel rohevõrgustiku struktuurelementidel on erinev kandev funktsioon. 4) Kohtulahendi põhjendused avalike huvide järgimise osas on jälgitavad. Kohus selgitas ka, et kaebaja sai planeerimismenetluses oma küsimustele vastused, mitte neid ei lükatud tagasi. 5) Kaebaja pakutud alternatiivne rohekoridor ei ole teostatav, samuti ei annaks see kaebajale suuremat võimalust rohekoridori aluse ala hoonestamiseks, kuna kinnistutel puudub vastav juhtfunktsioon. Sidususe osas osutuks rohevõrgustiku planeerimine võimatuks, kui iga taristuga ristumine tähendaks, et rohevõrgustikku ei olegi võimalik moodustada. Taristu tähendab konfliktsituatsiooni, mis tuleb vastavate meetmetega (nt ökoduktidega) leevendada. Kuna Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsusega, seatakse täpsed rohevõrgustiku piirid ja jätkuprojektid paika alles detailplaneeringuga. 6) Männiku IV kinnistu ei asu maastikukaitseala koosseisus, vaid miljööväärtuslikul alal. Vastustaja pidas otstarbekaks hõlmata maastikukaitsealaga piirnevatel ja miljööväärtuslikul alal asuvad kinnistud, s.h Männiku IV kaardil tingmärgiga „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused kaitsekorralduskavaga“. Kaitsekorralduskava näeb ette, et võimalikud tulevased hooned ei vähendaks ala esteetilist väärtust ning olemasolevaid loodusväärtusi. Tegemist on üldprintsiibiga, mis vastavad täielikult miljööväärtusliku alade kohta sätestatule ja tagab, et maastikuliselt üheilmelisel alal asuvad sarnase arhitektuurse ilmega hooned. Täpsed arhitektuurilised ehitustingimused seatakse igale projektile eraldi. 7) Kaebaja on apellatsioonimenetluses esmakordselt esitanud väited selle kohta, et halduskohus oleks pidanud arvestama ka muid alternatiive, s.h haldusasjas nr 3-09-2672 väljatooduid. 8) Sama Teemaplaneeringut on vaidlustatud haldusasjades nr 3-09-2740 ja 3-09-2672 ning neis asjades on jõustunud lahendid, millega on kaebused jäetud rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse 8
(11)3-09-2693 norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on otsust ka piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  1. Kaebaja arvates on tema kaebus ühtne tervik ja selle motiivide eristamine ei oma tähtsust. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et planeeringuotsuste vaidlustamisel on kaebuse esitamine võimalik kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena (PlanS § 26 lg 1). Seetõttu on kaebajal kohustus eristada erinevatel alustel esitatud kaebusi ning kohtul kontrollida, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga (vt Riigikohtu 25.09.2008 otsuse nr 3-3-1-15-08 p 17, 10.11.2009 otsuse nr 3-3-1-84-08 p-d 10-11 ja 24.05.2010 otsuse nr 3-3-1-29-10 p 16). Kuigi seda ei ole tehtud, on halduskohus siiski käsitlenud otsuses nii kaebaja subjektiivsete õiguste (p-d 28-34) kui ka avaliku huvi rikkumisega (pd 18-25) seonduvaid väiteid ning tegemist ei ole rikkumisega, mis tingiks otsuse tühistamise.
  2. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, mille kohaselt Teemaplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud, et planeeritav roheala kattub teiste planeeringutega kavandatava Rail Baltica raudteetrassi asukohaga, ning planeerida saab ainult kas rohevõrgustikku ilma raudteetrassita või raudteetrassi ilma rohevõrgustikuta. Ringkonnakohus märgib, et Rail Baltica raudteega arvestamist on põhjendatud Teemaplaneeringus (I kd, tl 45 ja 120) ja käsitletud Teemaplaneeringu lahutamatuks osaks olevas Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (I kd, tl 257-258). Rail Baltica rajamine sõltub riigist ja hetkel ei ole teada, kas ja millal seda tehakse. Kuna raudtee rajamine ja rajamise aeg ei ole teada, siis ei ole vastustaja ebamõistlikult jätnud Teemaplaneeringus täpseid tingimusi sätestamata. Pigem võib seda pidada otstarbekaks, kuna raudtee rajamisel tuleb viia läbi eraldi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Arvestades kinnistute praegust paralleelset juhtfunktsiooni (põllumajandusmaa), saavad need alad toimida rohekoridoridena. Rohevõrgustikku ei saa jätta rajamata ainuüksi põhjusel, et riik ei ole veel ära otsustanud kas, kuidas ja millal raudtee rajatakse. Teemaplaneeringus on rõhutatud, et sellega ei tagata rohevõrgustiku toimimist, vaid luuakse selleks eeldused (I kd, tl 45). Ilma teemaplaneeringuta ei saaks see üldse toimida. Raudteetrassi olemasolu ei välista täielikult rohevõrgustikku, vaid raudteetrassi loomisel tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed.
  3. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtuotsuse p-s 19 (II kd, tl 213 pöördel) toodud Adepte Ekspert OÜ hinnangu puuduste ja põhjendustega, ei anna alust väita, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu Adepte Ekspert OÜ seisukohtadega (hinnang - II kd, tl 10-16). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus Adepte Ekspert OÜ seisukohtadega mittenõustumist piisavalt põhjendanud. Adepte Ekspert OÜ on teinud töös kaks ettepanekut - rohekoridori asukoha muutmine ja teetrasside tõttu rohekoridori vähendamine. Teetrasside osa on käsitletud Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (kd I tl 257-258). Mingilgi määral ei ole Adepte Ekspert OÜ töös põhjendatud, miks tuleks võimalikku tulevikus rajatavat (või ka mitterajatavat) trassi eelistada eelduslikult toimivale rohevõrgustikule. Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on piisavalt käsitletud ka ökodukte ja muid võimalikke lahendusvariante. Samuti on Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (I kd, tl 229-230, 244) käsitletud rohekoridori ümberpaigutamist kaebaja pakutud viisil ning selgitatud, et rohekoridori ümberpaigutamine ei tagaks kaebajale ehitusõigust ning siis tuleks koridor paigutada elamumaale ja muuta seal kehtivaid detailplaneeringuid (planeeringute muutmata jätmine oli Teemaplaneeringu üheks eelduseks). Vaadates kaebaja pakutud koridori kuju, siis 9
(11)3-09-2693 on nii Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes rõhutatud kui ka tavainimesele ilmselge, et pikk, kitsas ja keeruka kujuga koridor ei täida ilmselt oma eesmärki loomade liikumisteena.
  1. Kaebaja pakutud alternatiivi arvestamata jätmist on põhjendatud Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (I kd, tl 147-148, 206-215, 258-259) ja koostatud eraldi tabelid erinevate alternatiivide võrdlemise kohta (I kd, tl 217-219) ning leitud, et rohevõrgustiku paiknemine ainult riigi, valla või üldkasutuses olevatel külamaadel tooks kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise, säilitada pole võimalik eramaadel paiknevaid haljastuid ja tugialasid ning mõne aasta pärast jääks Viimsi poolsaarele vaid isoleeritud rohealade grupp. Rohealade määratlemine nõuab eriteadmiste olemasolu ja tegemist on hinnangulise otsustusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Adepte Ekspert OÜ töö p-s 3 (II kd tl 14) toodud kasina põhjendusega arvamus rohevõrgustiku toimimise kohta ei sea ringkonnakohtu hinnangul Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel osalenud asjatundjate järeldusi kahtluse alla ja kohtul puudub nende kõrvalejätmiseks või ümberhindamiseks alus.
  2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et sõltumata Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemustest on kohalik omavalitsus kohustatud kaaluma era- ja avalikke huve ning vastavas osas on volikogu määruse põhjendus puudulik. Käesoleval juhul ei too see aga kaasa vaidlusaluse määruse tühistamist. Kuigi planeerimisotsused on ulatusliku kaalutlusruumiga ning põhjendamisvigu ei saa reeglina kohtumenetluses kõrvaldada, puuduvad ringkonnakohtu hinnangul ilmselged diskretsioonivead ja käesoleval juhul on ilmne, miks vastustaja on kaebajate huvidele eelistanud avalikku huvi. Vald peab tagama elukeskkonna väärtuse ja looduskeskkonna ressursside jätkusuutlikkuse ülevallaliselt ning rohevõrgustiku teemaplaneeringuga kavandatu on suunatud säästvale ja tasakaalustatud arengule. Kaebaja kinnistutel olid juba eelnevalt maa sihtotstarbest, valla mandriosa üldplaneeringust ning ehitustingimuste teemaplaneeringust tulenevad piirangud elamuehituseks, mistõttu ei saa teemaplaneeringu mõju kaebaja õigustele pidada niivõrd oluliseks, et see kaaluks üles teemaplaneeringu avalikes huvides seatud eesmärgid.
  3. Vastuseks kaebaja Teemaplaneeringu nõuetekohaselt põhjendamata jätmise väitele märgib ringkonnakohus, et populaarkaebust ei saa esitada ainuüksi põhjusel, et täitmata on põhjendamiskohustus. Riigikohus on leidnud 10.11.2009 otsuses nr 3-3-1-84-08 (p 15), et akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Populaarkaebuse esitaja peab kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Antud juhul kaebaja sellistele avalikele huvidele osundanud ei ole, vaid on avaliku huvina vaadelnud põhjendamiskohustust ennast. Avaliku huvi sisustamine sel viisil ei ole õige.
  4. Kaebaja väide teemaplaneeringu tähtajalisuse kohta on otsitud. Teemaplaneeringus on küll öeldud, et seda käsitletakse 10-15 aasta perspektiivis, kuid see ei tähenda tähtajalisust, vaid viidet asjaolule, et kohalik omavalitsus areneb kiiresti ja selle aja jooksul võib tekkida vajadus teatud küsimusi ümber vaadata, mitte et kohe lahendatakse püsivalt ära kõik probleemid.
  5. Seoses kaebaja õiguste riivega märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebajale Äigrumäe külas kuuluvate Teemaplaneeringu alale jäävate kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa, Kadaka IV asub täielikult rohevõrgustiku puhveralal; Liiva III asub astmelaual nr 8, koridori alal, kus kõrghaljastus puudub ja puhveralal; Oiusöödi IV asub täielikult rohevõrgustiku puhveralal; Kordoni II asub osaliselt puhveralal ja osaliselt valgel alal; Reinu IV asub astmelaual nr 8, ko10
(11)3-09-2693 ridori alal, kus kõrghaljastus puudub ja puhveralal, ning osaliselt valgel alal. Viimsi valla elamumajanduse alane teemaplaneering ei luba ehitada kinnistutele, mille juhtfunktsiooniks ei ole elamumaa. Juhtfunktsioonina on kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgi elamumaana osaliselt kasutatavad vaid väikesed krundid Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistutel. Teemaplaneeringus on kehtestatud kaebaja kinnistutele mitmeid nõudeid (nõuded astmelauale nr 8 – I kd, tl 53; koridori nõuded – I kd, tl 53-54; puhverala nõuded – I kd tl 54, valge ala selgitus – I kd, tl 124) ja sätestatud piirangud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni muutmiseks (I kd, tl 46). Rohevõrgustiku aladel on lubatud jätkata maakasutust vastavalt senisele sihtotstarbele ja juhtfunktsioonile (I kd, tl 55), millest kaebaja ilmselt ei ole huvitatud, vaid soovib taotleda maaüksuste sihtotstarvete muutmist elamu- või ärimaaks. Selleks on plaanis ilmselt algatada detailplaneering, mille raames taotleda üldplaneeringu muutmist. Teemaplaneeringuga seda kitsendatakse. Seega olid kaebaja kinnistutel juba eelnevalt maa sihtotstarbest, valla mandriosa üldplaneeringust ja ehitustingimuste teemaplaneeringust tulenevad piirangud elamuehituseks, mistõttu ei saa teemaplaneeringu mõju kaebaja õigustele pidada niivõrd oluliseks, et see kaaluks üles avaliku huvi rohevõrgustiku rajamiseks. Kaebaja leiab veel, et tema kinnistutel on rohekoridor liiga lai (500-700 m). Samas ei ole tegemist ainult koridoriga, vaid ka astmelauaga. Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kokkuvõtte järelduste p 8 kohaselt tuleb pikkade koridoride puhul tagada, et vahepeal oleksid suuremad astmelaua alad (I kd, tl 135). Astmelaua vajalikkust ei ole kaebaja vaidlustanud.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ja kohtuotsuse põhjendustega ka selles, et kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele pole vaidlusaluse haldusaktiga rikutud.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale Lubja külas kuuluv Männiku IV kinnistu (sihtotstarve maatulundusmaa, juhtfunktsioon põllumajandusmaa) asub miljööväärtuslikul alal nr 5 (klindiastangu miljööväärtusliku ala kirjeldus ja tingimused – I kd, tl 99-101), kuid ei asu Mäealuse maastikukaitsealal. Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava p-s 3.2.3 (II kd tl 134 ja pöördel) on ehitustingimused esitatud üldprintsiibina ja võimaldatakse rajada ehitisi, mis toetaksid kaitseala loomisel püstitatud eesmärkide saavutamist. Miljööväärtuslikule alale nr 5 on otsustatud laiendada neid tingimusi läbi tingmärgi „Ala, mille piires määratakse ehitustingimused kaitsekorralduskavaga“ kaardil (I kd, tl 19). Juhul, kui kaitsekorralduskava muudetakse, tuleb muuta Teemaplaneeringut. Kui kaitsekorralduskava muutmine peaks toimuma ilma Teemaplaneeringut muutmata, on kaebajal võimalik seda vaidlustada.
  3. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Favorte apellatsioonkaebus rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata OÜ Favorte kaebus, siis jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.