← Eesti

3-11-808/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012. a, Tallinn Haldusasja n

§ 213lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-11-808

  2. jaanuari
  3. a teatas Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaabliosakonna patrullpolitseinikule vanemkonstaabel H Hule, et Pärnu politseijaoskond ei esita H Hut edutamiseks.
  4. H H esitas edutamiskomisjonile vaide tema edutamisnimekirja mittearvamise peale. Edutamiskomisjoni 26.-
  5. jaanuari
  6. a istungi protokollilise otsusega jäeti vaie rahuldamata. Otsuse kohaselt ei käitu H. H põhiväärtustele vastavalt. Sindi konstaablijaoskonnas, kuhu vaide esitaja viidi üle konfliktide tõttu Pärnus töötades, algasid konfliktid kolleegidega, konflikti põhjuseks on teise kolleegi eraelu. Intriigide tekitamine on tekitanud jaoskonnas tugevaid pingeid. Vaide esitajaga on sellest korduvalt räägitud. Vaatamata jaoskonna juhi toetusele ei ole vaide esitaja astunud samme, et leida olukorrale lahendust. Tööandja tunnustab vaide esitaja püüdlusi hariduse omandamisel ja arvestab objektiivseid asjaolusid (ülikooli lõpetamine ja haigus), mille tõttu on töötulemused langenud.
  7. H. H esitas edutamiskomisjoni protokollilise otsuse peale vaide Politsei- ja Piirivalveameti edutamise üldkomisjonile.
  8. veebruari
  9. a vaideotsusega nr 1.1-12/87 jättis Politsei- ja Piirivalveameti edutamise üldkomisjon vaide rahuldamata. Üldkomisjon leidis, et vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
  10. detsembri
  11. a käskkirjaga nr 517 kinnitatud edutamise korra p-le 10.1 peavad politseiametniku töötulemused olema head. Vahetu juhi hinnangul ei ole vaide esitaja
  12. a töötulemusi hinnatud headeks. Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni seisukoht on põhjendatud.
  13. H. H esitas
  14. märtsil
  15. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti pärast kaebuse muutmist ja täiendamist Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni 26.-
  16. jaanuari
  17. a protokollilise otsuse ning Politsei- ja Piirivalveameti edutamise üldkomisjoni
  18. veebruari
  19. a vaideotsuse nr 1.1-12/87 tühistamist ja Lääne Prefektuurilt vähem makstud teenistusastme tasu väljamõistmist alates
  20. jaanuarist
  21. a summas 44,74 eurot iga kalendrikuu eest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebust põhjendati järgmiselt: 1) edutamise korra p 10.1 muudele nõuetele kaebaja vastab: teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud, tal pole probleeme töödistsipliiniga, ta tegeleb pidevalt enesetäiendamisega,
  22. jaanuaril
  23. a anti kaebajale politsei teenistusrist 15 aastase laitmatu teenistuse eest. Tegelikkusele ei vasta seetõttu vastustaja väited, et kaebaja töötulemused ja käitumine ei ole kooskõlas politsei põhiväärtustega; 2) edutamiskomisjoni otsus ei ole objektiivne. Teenistusastmete jagamine toimub selle järgi, kes ülemusele rohkem meeldib, need, kes julgevad oma õiguste eest seista ja arvamust avaldada, edutamisele ei kuulu. Juhtkond soosib samu ametnikke nii tänukirjade kui ka preemiate maksmisel; 3) kaebaja töötulemustele antud hinnang ei ole objektiivne. Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juhtkond on seadnud kohustuseks teha 30 „materjali“ kuus, kui nii palju ei ole kokkuvõtete ajaks tehtud, siis juhtkonna arvates tööd tehtud ei ole. Kohustus on teha vahetuse jooksul kaks protokolli. Samas tuleb teha ka muud tööd vahetuse jooksul; 4) kui komisjon oleks teinud õiglase otsuse ja kaebajat oleks edutatud, siis oleks kaebaja järgmiseks teenistusastmeks ülemkonstaabel ning tema teenistusastme suuruseks oleks olnud 94,59 eurot kuus. Seega oleks kaebaja saanud 44,74 eurot enam töötasu alates
  24. jaanuarist
  25. a.
  26. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, esitades järgmised vastuväited: 1) politseiametniku ülendamise eeldused sätestab politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 54 lg
  27. Politsei- ja Piirivalveameti käskkirjaga kinnitatud edutamise kord sätestab edutamise nõuded, politseiametniku hindamise menetluskorra ja edutamiskomisjoni otsuse vaidlustamise korra. Kohtupraktika kohaselt on edutamisotsused hinnangulised 2

(6)3-11-808 otsused, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimisekohustuse täitmise osas. Vaiete lahendamine toimus nõuetekohaselt. Vaideotsustest ei nähtu sobimatuid kaalutlusi; 2) edutamise korra järgi hinnatakse lisaks formaalsete nõuete täitmisele edutatava töötulemusi, suhtumist töösse ja enesetäiendamisse ning käitumise kooskõla põhiväärtustega ja töödistsipliini järgimist. Üldkomisjon jõudis järeldusele, et kaebaja töötulemused ei vasta edutamise eelduseks olevatele nõuetele. Vastustajal ei olnud alust kahelda vahetu juhi hinnangus oma alluvale. Otsuse tegemisel ei ole lähtutud üksnes vahetu juhi hinnangust, kes ei olnud kummagi komisjoni liige ega saanud seega mõjutada komisjoni tööd. Arvamuse on ka andnud Pärnu politseijaoskonna juht ja teised komisjoni liikmed. Üldkomisjoni töös osalesid ka teiste prefektuuride esindajad, kes tutvusid kaebuse esitaja kohta esitatud andmetega ning talle antud hinnanuga üldkomisjoni üldkoosolekul; 3) väited edutamissüsteemi ebaõiglusest on kaebaja subjektiivne hinnang ning need väited pole tõendatud. Teenistusastmete süsteemi korrastamine tulenevalt PPVS jõustumisest
  1. a ei näita komisjoni töö ebaobjektiivsust; 4) tühistamisnõuete rahuldamise korral ei ole kaebaja automaatselt ülendatud, sest kohus ei saa kaebajat edutada. Kaebaja teenistusaste ja ametikoht jäävad samaks ning lisatasu nõue ei ole seetõttu põhjendatud.
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega jäeti H Hu kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) edutamise korra p 11 kohaselt annab vahetu juht hinnangu politseiametniku edutamiseks või mitteedutamiseks. Oma otsusest teavitab vahetu juht politseiametnikku tulenevalt edutamise korra p-st 11.3 hiljemalt
  5. jaanuariks. Pärnu politseijaoskonna juht teatas kaebajale
  6. jaanuaril
  7. a, et jaoskond ei esita teda edutamiseks. Edutamise korra p-st 11.4 tulenevalt on politseiametnikul, kelle kohta edutamise ettepanekut ei esitatud, õigus küsida vahetult juhilt põhjendusi. Kaebaja vaidest selgub, et politseijaoskonna juht on kaebajaga vestelnud probleemidest, mis juhtkonna arvates kaebaja töös esinevad; 2) kaebaja vaiete lahendamiseks on edutamiskomisjonides läbi viidud istungid, mis on protokollitud ning protokollides kajastub istungi läbiviimise käik, arutelud ja vastuvõetud otsused. Kaebaja edutamise küsimuse menetlemisel on peetud kinni edutamise korrast; 3) arvestades edutamise korra III peatükis kirjeldatud edutamise nõudeid, tuleb isiku edutamisel kaaluda nii objektiivseid nõudeid (teenistusastmete vanus, haridus- ja kvalifikatsiooninõuded, tervisenõuded, eri- ja füüsilise ettevalmistamise nõuded) kui ka nõudeid, mida ei saa hinnata objektiivsete kriteeriumide põhjal (muud nõuded). Ametniku edutamise otsustamisel on haldusorganil lai kaalutlusruum, mida kohus saab kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus saab kontrollida vaid menetlusnormide ja kaalumisreeglite järgimist ning motiveerimiskohustuse täitmist (Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. mai 2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-08); 4) edutamiskomisjonis vaide läbivaatamisel oli komisjoni liikmetele teada asjaolud, toimus arutelu ning otsus jätta vaie rahuldamata oli üksmeelne. Edutamiskomisjonide otsused on piisavalt motiveeritud; 5) kaebajale anti
  9. jaanuaril
  10. a politsei teeneterist. Politsei teenetemärkide liikide, kirjelduse ja andmise korra § 13 lg 1 kohaselt tunnustatakse politsei teenistusristiga politseiametnikke pikaajalise teenistuse eest Eesti politseis. Vaidlustatud otsuses ei ole seatud kahtluse alla kaebaja pikaajalist teenistust, vaid leiti, et kaebaja
  11. a töötulemused ei vasta edutamiseks esitatavatele nõuetele; 6) kaebaja etteheited edutamisel ametnike ebavõrdse kohtlemise osas on umbisikulised ja üldsõnalised ning pole seetõttu kontrollitavad. Tegemist on kaebaja subjektiivse 3
(6)3-11-808 hinnanguga töökorraldusele. Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et otsuste tegemisel on lähtutud asjakohatutest kaalutlustest; 7) kuna kaebaja töötas vaidlustatud otsuste tegemise ajal vanemspetsialistina vanemkonstaabli ametikohal, puudub tal õiguslik alus nõuda ülemkonstaabli teenistusastme tasu. Kaebaja saaks nõuda õigusvastaste otsustega tekitatud kahju eest hüvitist, mis koosneb saamata jäänud töötasust, ent vaidlustatud otsuste õigusvastasust kohus ei tuvastanud. Kohus ei saa ise kaebajat ülendada ning vaidlustatud otsuste tühistamine ei too kaasa ka automaatset ülendamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. H Hu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) edutamise korra p 10.1 kohaselt peavad politseiametniku töötulemused, suhtumine töösse ja enesetäiendamisse olema head, käitumine peab olema kooskõlas politsei põhiväärtustega ning politseiametnik peab järgima töödistsipliini. Apellanti ei ole distsiplinaarkorras karistatud, tal ei ole probleeme tööülesannete täitmisega, ta pidevalt täiendab enda haridust, st tegeleb enesetäiendamisega, ning ka suhtumine enesetäiendamisse ja töösse on hea. Nimetatu nähtus vahetu juhi poolt koostatud edutamise ettepanekust; 2) apellanti edutati
  2. veebruaril
  3. a. Edutamise ettepanekus ei olnud erinevusi võrreldes eelmise aasta edutamise ettepanekuga. Seega tegi vastustaja kaalutlusotsuse apellandi edutamise kohta samadel eeldustel, millel
  4. a jäeti apellant edutamata. Halduskohtu seisukoht, et kaebuses toodud süüdistused on umbisikulised ja üldsõnalised ning et tegemist on kaebaja subjektiivse seisukohaga vastustaja töökorraldusele, on järelikult ekslik; 3) asjakohatu on seetõttu ka halduskohtu otsuse seisukoht, et kaebaja ametikoht ja teenistusaste haldusmenetluse ja kohtumenetluse ajal ei ole muutunud. Kuna alates
  5. veebruarist
  6. a apellanti edutati, siis on tal seaduslik õigus eelnevalt kirjeldatud asjaoludel nõuda ülemkonstaabli teenistusastme tasu.
  7. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) halduskohtu otsuses on vaidlustatud haldusakti õiguspärasust hinnatud Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. mai
  9. a otsuse nr 3-3-1-18-08 seisukohti järgides ning kohtuotsus on piisavalt põhjendatud; 2) kohus ei saa asuda edutamiskomisjoni asemele. Apellant ei ole vaidlustanud komisjoni poolt läbiviidud menetluse nõuetekohasust ega seadnud kahtluse alla asja otsustamisel aluseks võetud tõendite asjassepuutuvust; 3) ametniku positiivset käitumist ei iseloomusta üksnes distsiplinaarkaristuse puudumine. Kaebaja pole esitanud kohtumenetluses tõendeid, millest nähtuks haldusmenetluses tõendite ebaõige hindamine, komisjoni töö ebaobjektiivsus või ebavõrdne kohtlemine; 4)
  10. a läbi viidud hindamisest ja edutamisest ei saa järeldada, et samasugusele tulemusele oleks pidanud jõudma
  11. aastal; 5) kohus ei saa vaidlustatud haldusakti tühistamise korral teha vastustaja eest ise uut otsust ja selgitada välja, millisele teenistusastmele saaks apellandi ülendada ning millistele hüvedele tal tekib õigus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtu otsus on 4
(6)3-11-808 põhjendatud ja õiguspärane ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks selle põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  1. Tööalaste näitajate ja töödistsipliini ning politsei põhiväärtustega kooskõlas oleva käitumise hindamisel, nagu halduskohus õigesti selgitas, on vastustajal ulatuslik kaalumisruum. Riigikohus selgitas ka halduskohtu poolt viidatud
  2. mai
  3. a otsuses asjas nr 3-3-1-18-08, et edutamisotsused on hinnangulised otsustused, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku selliste hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas (p 12). Kõikide ametikohtade puhul ei olegi võimalik teenistusülesannetega toimetuleku kohta hinnangut anda objektiivselt mõõdetavate tulemuste põhjal. Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks loovust ja initsiatiivikust, võib hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (p 13). Need seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul.
  4. Vaidlustatud otsustes leidsid komisjonid puudusi kaebaja käitumises politseijaoskonna sisese hea tööõhkkonna loomisel ning osutasid vahetu juhi poolt antud hinnangule kaebaja töötulemustele, mis juhi arvates ei olnud head. Seejuures võeti töötulemuste hindamisel arvesse apellandi poolt õpingute lõpetamiseks kulunud aega ja töölt eemalviibimist töövõimetuse tõttu. Ringkonnakohtu arvates on need motiivid hinnangulised ning kohus ei saa haldusorgani asemel asuda ise hindama, kas kaebaja käitumist, mis komisjonide otsuste põhjendustest nähtuvalt on halvendanud sisekliimat ning pole aidanud aktiivselt kaasa tööõhkkonna parandamisele, saab pidada vastavaks politsei põhiväärtustele või mitte. Käitumisviis töökaaslastega saab ringkonnakohtu arvates iseloomustada politseiametniku käitumise vastavust politsei põhiväärtustele ning seetõttu ei saa seda põhjendust pidada asjakohatuks. Samuti ei saa edutamisotsuse tegemisel pidada asjakohatuks töötulemuste hindamist. Ringkonnakohtu arvates on edutamiseks ettepaneku tegemise otsustamisel komisjonidel sedavõrd lai kaalumisruum, et edutamisettepaneku tegemata jätmine juhul, kui heade töötulemuste takistuseks oli politseiametniku poolt õppimine või terviseprobleemid, on lubatavad ja õiguspärased argumendid. Edutamisettepaneku tegemine üksnes juhul, kui ametnik on näidanud väga häid töötulemusi, ilma et võetaks arvesse tema töölt eemalolekut, on kooskõlas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
  5. detsembri
  6. a käskkirjaga nr 517 kinnitatud edutamise korra p-ga 10.
  8. Karistuste puudumine, töötulemuste osas probleemide puudumine või valdavalt hea läbisaamine kaastöötajatega ei ole seetõttu ainsad asjaolud, mille põhjal edutamiskomisjonid oma otsuseid võisid teha. Ka ei näita vaidlustatud otsuste õigusvastasust asjaolu, et väidetavalt samasuguse iseloomustuse põhjal on kaebajat hiljem edutatud. Edutamiskomisjonide otsuste tegemise kaalumisruumi avarust arvestades võib olla põhjendatud politseiametniku edutamine pikema aja jooksul üsna heade töötulemuste korral, kui töötulemused ei ole nii head, et lühema perioodi hindamisel pidada ametniku edutamist põhjendatuks. Edutamiskomisjon võib otsuse tegemisel arvesse võtta ka kahtlusi ja riske, mis järgmise edutamise küsimuses tehtava otsuse tegemise ajaks võivad edasise teenistuse kestel väheneda.
  9. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et kohus, nagu halduskohus õigesti selgitas, ei saa – seda ka pädeva haldusorgani poolt politseiametniku hilisema edutamise korral – asuda haldusorgani asemel ametnikku edutama, kui ta leiab, et edutamata 5
(6)3-11-808 jätmise kohta tehtud otsus ei olnud piisavalt põhjendatud ning õiguspärane. Küsimuse, millal tuleb ametnikku edutada, otsustab edutamise otsustamiseks pädev haldusorgan kaalutlusõiguse alusel ning kohus ei saa sellist otsust teha ise ega seetõttu teha kindlaks, millisest ajast arvates tuleks maksta politseiametnikule kõrgemale ametikohale vastavat töötasu. Halduskohus selgitas õigesti, et sellisel juhul, kui ametniku edutamata jätmine on otsustatud õigusvastaselt, on võimalik vaid ametnikule tekitatud kahju hüvitamine. 14.

§ 108lg 1 alusel tuleb jätta apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. Oliver Kask Lilianne Aasma Lauri Madise 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.