lg 1 kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lg 1 punktide 1-3 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Avaldaja soov võõrandada oma alaealistele lastele kuuluv mõtteline osa OÜ-st A tuleneb sellest, et EP ja AP ega ka nende seaduslik esindaja (st avaldaja) ise ei ole huvitatud äriühingus aktiivselt osalemisest. Alaealistele tekkida võivate kohustuste vältimiseks on otstarbekas võõrandada alaealistelt neile kuuluv osa näiteks kas ühele või mitmele kaasomanikule, kes võiksid eeldatavalt huvitatud olla selle omandamisest. Puudub alus arvata, et ES käituks varahooldusõigust teostades ainult enda huvidest lähtuvalt, jättes laste heaolu arvestamata.
lg 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka
p 1, 4 ning
lg 1 p 1, 3 nimetatud juhtudel.
lg 1 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada oma pärandit.
lg 1 p 3 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamisele suunatud lepingut.
p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
p 4 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut.
lg 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Kohus märgib siinjuures, et osa võõrandamise eest saadav müügihind peab olema õiglane ja vastama osa turuväärtusele, mitte nimiväärtusele. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk selle kohalik keskmine turuhind. 4 Kohus on seisukohal, et vara võõrandamisel ostuhinna määramisel ei saa lähtuda vaid osa raamatupidamislikust väärtusest. Äriühingu viimase bilansi ja raamatupidamiseksperdi arvamuse alusel oleks võimalik otsustada alaealistele EP ja AP kuuluva osa väärtuse ja tehingu müügihinna suuruse üle. Võimalik on küsida audiitori arvamust. Krediidiinfo AS pakub „Ettevõtte väärtuse hindamise“ teenust, mis võib olla taskukohasem audiitori hindamisteenusest, kuid ei pruugi olla täpsem. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-145-04 punktis 19 selgitanud, et aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks diskonteerides finantsinstrumendist genereeritavaid tulevikurahavooge. Kohus on seisukohal, et oluline on ka osast tulevikus potentsiaalselt saadav kasu, kui võõrandaja osa ei kaotanuks. Õiglase müügihinna määramisel tuleb arvestada äriühingu tulevikuväljavaateid ehk osaniku võimalust oma osast kasu saada- dividendi või osa väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus. Osa müügihinna määramiseks tuleb arvestada välja osaühingu ettevõtte, st osaühingu kui terviku, majanduslik väärtus ja jagada see osadeks. Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Kohus leiab, et avaldus on kooskõlas alaealiste EP ja AP huvidega ja seda võib rahuldada tingimusel, kui alaealistele EP ja AP kuuluv OÜ A osa müüakse turuhinna alusel, mis vastab äriühingu majanduslikule väärtusele, mis vastab alaealistele kuuluvale osale (selle suurusele). Väljakujunenud olukorras, kus OÜ A 1/2 mõttelise osa kasutamise vastu huvi puudub, on selle võõrandamine kooskõlas alaealiste EP ja AP huvidega. Äriregistri teabesüsteemi päringu väljatrükk tõendab, et äriregistrikoodiga XXX osaühing A osanikeks on ip (kaasomand ½ ), AP (kaasomandiosa ühisomandis ½ ), EP(kaasomandiosa ühisomandis ½ ), er ja ak. Osamaksu suuruseks on 14 000 EEK. Aastal 2011 on osaühingu käive olnud 10 383 € ning kasum 2154 €.
lg 1 kohaselt peab vanemal olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse alaealisele kuuluva vara müügist saadavat tulu kasutada alaealise enda huvides, on põhjendatud avaldajat ES lubada võõrandada (tasu eest) tema alaealistele lastele EP ja AP kuuluv osaühingu osa, kuna see on alaealiste huvides. Siinjuures rõhutab kohus veelkord, et osaühingu osa tuleb võõrandada selle eeldatavat turuväärtust silmas pidades. Kohus nõustub täielikult alaealisele menetluses määratud esindaja arvamusega ja leiab, et selline 5 Kohtuasi 2-12-24525 võõrandamine peab silmas alaealiste huve. Müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama alaealiste laste huvides. See tuleneb
sätetest. Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealise huve. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv aga avaldaja kanda. Raivo Einula 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.