Kohtuasi 2-12-24720 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 29. august 2012 Tsiviilasja number 2-12-24720 Kohtuasi V C avaldus kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava AT nimel tehingu tegemiseks Avaldaja V C (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik AT (isikukood xxx, elukoht xxx) ATle riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi (Viruvärava Advokaadiböroo, e-post viruab@uninet.
- ee)Menetlustoiming Eestkosteasutus Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Ehitajate tee 109a, 13514 Tallinn, e-post haabersti@tallinnlv.
- ee)Lõpplahend kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada V C avaldus kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava AT nimel tehingu tegemiseks. 2. Anda kohtu nõusolek AT eestkostjale V Cle tema eestkostetavale AT kuuluva ühisomandis kinnisasja, milleks on korteriomand, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx, katastritunnusega xxx, asukohaga, Xxx, võõrandamiseks. 3. Kohustada V C tema eestkostetavale AT ühisomandist kuuluva kinnisasja, milleks on korteriomand, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx, katastritunnusega xxx, asukohaga, Xxx, võõrandamisest saadud raha, millest on maha arvestatud korteriomandi müügilepinguga kaasnevad kulud, soetama kaks eraldi korterit. Eestkostetava omandisse ostetava korteri omandiosa suurus peab vastama eestkostetava omandisuurusele võõrandatud korteriomandis. Ülejäänud raha tuleb kasutada 1 Kohtuasi 2-12-24720 eestkostetava AT koolituskulude katteks ja eestkostetava heaolu tagamiseks. 4. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. 6. Jätta ATle menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda. Kohtumääruse jõustumine 1. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 3. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, määruskaebuse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „käesoleva tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Menetluse käik Kohus on 17.07.2012 võtnud menetlusse V C avalduse kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava AT nimel tehingu tegemiseks, milles ta soovis kohtu nõusolekut AT kuuluva ühisomandis kinnisasja, milleks on korteriomand, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx, katastritunnusega xxx, asukohaga, Xxx võõrandamiseks. Avalduse kohaselt AT üle seati Harju Maakohtu 29.03.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-8988 eestkoste ja määrati eestkostjaks V C. AT päris koretriomandi asukohaga xxx, oma emalt. Korteril on seisuga 30.05.2012.a võlg kommunaalteenuste osutamise eest 1697,75 eurot. Võla tagasi maksmiseks puudub raha eestkostetaval kui ka eestkostjal. Korteris elab eestkostja, eestkostetav ja eestkostja täisealine poeg oma perega. Võlgnevuse on põhjustanud avaldaja täisealine poeg N T, kes ei maksa enda omandiosa suurusele vastava osa esitatud arvetest. Korteri müügist saadud rahast soovib eestkostja jaotada vastavalt pärandi osadele. Saadud raha eest soovib eestkostja osta kaks eraldi korterit, milline üks jääks tema ja eestkostetava omandisse ja teine täisealise poja omandisse. Eestkostja ning eestkostetava müügi ja uue elamispinna ostuhinna vahest kaetakse eeskostetava koolituskulud ja muud kulud, mis on tarvilikud lapse heaolu tagamiseks. Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on kohus käsitlenud: 1. Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatu andmebaasis olevad andmed kinnistu, asukohaga, xxx, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx kohta. Elektroonilise kinnisturaamatu registriosa II jao kohaselt kinnistu ühisomanikud on V C (isikukood xxx), N T (isikukood xxx), AT (isikukood xxx). AT on nimetatud kinnistu ühisomanikuks alates 18.05.2012. Tehingu aluseks on olnud 07.05.2012. a Tallinna notar 2 Kohtuasi 2-12-24720 Erki Põdra poolt koostatud ja tõestatud pärimistunnistus. Kinnistusregistri III ja IV jaos kanded puuduvad. 2. Tallinna notar Erki Põdra poolt koostatud ja tõestatud xxx pärimistunnistus (notari ametitegevuse raamatu number xxx). 3. Harju Maakohtu 29.03.2010 määrus tsiviilasjas 2-10-8988. Kohus määras menetluse ajaks eestkostetavale riigi poolt esindajaks advokaadi. AT esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi esitas 27.08.2012.a kohtule kirjaliku seisukoha esitatud avalduse kohta. Ta märgib. et V C on oma tütrepoja AT eestkostja, AT ema olevat surnud 1999 a., vanaema 2008.a. ja ta kasvatab lapselast üksi. Peale abikaasa (vanaema) surma on neil tekkinud üürivõlg, sest samas korteris elav poeg koos oma perega ei maksa oma osa üürist. Võlgnevus on käesolevaks hetkeks umbes 2000 eurot. Poeg on alkohoolik ja tööl ei käi. AT käib 8 klassis ja on edukas õpilane. Seetõttu ei soovi V C, et vanem poeg avaldaks halba mõju lapselapsele. Korter on müügis 43 000 euro eest, korteri maksumusest tasutakse üürivõlg ja alles jäävast summast on 2/3 avaldaja ja AT osa, millest plaanitakse soetada uus korter. Esindaja vestles ka ML, kes on V C esindaja ja abiline asjade ajamisel. Vestlusest selgus, et ML elab samas trepikojas avaldajaga ning ta kinnitas kõiki avaldaja probleeme peres. ML selgitas, et tal on plaanis avaldaja korter ise ära osta ning aidata avaldajal ka leida uus elamispind. ML ütles, et ta on aidanud V T juba tema abikaasa pärandi vormistamise protsessist peale ja plaanis on minna avaldajaga ka Pensioniametisse, et aidata tal invaliidsust taotleda. Samuti kinnitas ta, et ta on pöördunud Haabersti linnaosa lastekaitsesse seoses V C probleemidega. Esindaja ei pea vajalikuks, et kohus peaks eraldi välja tooma, kui suures ulatuses alaealise seaduslik esindaja (st avaldaja) võiks või peaks kulutama alaealise kontol olevaid rahalisi vahendeid, sest neid rahalisi vahendeid on alaealise seaduslik esindaja kohustatud kasutama alaealise huvides – tema ülalpidamiseks, koolitamiseks – ning tegema seda mõistlikult. Pole võimalik ega ka mõistlik aastateks ette määrata lapse huvides tehtavaid kulutusi ega neid lahti kirjutada. Esindaja leiab, et ei ole vajadust kohustada avaldajat paigutama müügitehingust saadavat raha oma varast eraldi, sest eestkostja ja eestkostetav, kelleks on alaealine laps, elavad koos ning esindajal ei ole alust arvata, et eestkostja ei kasuta tehingust saadavaid rahalisi vahendeid eestkostetava huvides. Esindaja leiab, et avaldaja taotlus on igati põhjendatud ning et V C avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks võib rahuldada. AT elukohajärgne omavalitsusüksus Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 23.08.2012 kohtule kirjaliku seisukoha avalduse kohta. Eestkosteasutus märgib, et Eestkostja ja eestkostetava omavahelised suhted on head, sõbralikud, nad hoolivad üksteisest ja nad tahavad elada koos. Eestkostja vanem poeg N T koos elukaaslase ja lapsega elavad koos eestkostjaga. N T ei tööta ja tarbib pidevalt alkoholi ning sellel põhjusel on kodurahu häiritud. Kommunaalmaksete tasumata jätmise tõtu on perel tekkinud võlg, mille tasumiseks perel rahalised võimalused puuduvad. Tekkinud olukorra lahendamata jätmisel ähvardab peret korteri sundvõõrandamine. Ühtlaselt on jõutud arusaamisele, et korter tuleb müüa. Müügist saadud raha arvelt tasuda 3 Kohtuasi 2-12-24720 kommunaalteenuste võlgnevus ja ülejäänud raha eest osta kaks eraldi korterid. Haabersti Linaosa valitsuse sotsiaalhooldekande osakonna lastekaitse talituse vanemspetsialist viis 08.08.2012.a läbi pere kodukülastuse ning vestluse eestkostja ja eestkostetavaga leidis kinnistust avalduses esitatud asjaoludele. Eestkoste asutus on menetlusmaterjalide ja vestluse käigus saadud informatsiooni põhjal seisukohal, et korteri asukohaga XXX võõrandamine ei kahjusta alaealise AT huve. Kohtumääruse põhistus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 206 lg 1 alusel peab eestkostja kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma eestkostetava AT nimel tehingute tegemiseks. Taotletav toiming lähtub eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalik. Avaldaja – AT seaduslik esindaja, kellele kuulub tema eestkostetava AT isiku- ja varahooldusõigus, võib müüa AT kuuluva osa korteriomandist, kuid peab müügist saadud raha, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud, arvelt ostma kaks eraldis korterid. Eestkostetava omandisse ostetava korteri omandiosa suurus peab vastama eestkostetava omandisuurusele võõrandatud korteriomandis. Ülejäänud raha tuleb kasutada eestkostetava AT koolituskulude katteks ja eestkostetava heaolu tagamiseks. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et V C ja AT omavaheline läbisaamine on hea ja nad hoolivad üksteisest. Koos nendega elava N T pere eluviis on häiriv ja avaldab negatiivset mõju ATle. Võlgnevus kommunaalteenuste osutamise eest on tekkinud läbi N T käitumise, kuna tema pere ei maksa enda poole kommunaalteenusteosutamise eest. Tsiviilasja materjalide põhjal ei on alust arvata, et N T on võimeline hüvitama tekkinud võlgnevuse ja edaspidi on võimeline tasuma tema omandiosale vastava osa kommunaalteenusteosutamise eest esitatud arve osa. Korteri kommunaalteenuste osutamiste eest on seisuga 30.05.2012.a perel võlg 1697,75. 4 Kohtuasi 2-12-24720 Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust ning V C poolt kohtule esitatud avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava AT nimel tehingu tegemiseks tuleb rahuldada . Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula kohtunik 5