3-12-1869 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1869 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja mak
§ 1361
lg 1 alusel anda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele luba seada Eesti Vabariigi kasuks arest OÜ Lepiku Lihatööstus (reg. kood 10449824) ettemaksukontole 9000 (üheksa tuhande) euro ulatuses neljaks kuuks käesoleva määruse tegemisest arvates.
- Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte OÜ-le Lepiku Lihatööstus. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võivad nii Maksu- ja Tolliamet kui OÜ Lepiku Lihatööstus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. HALDUSKOHTULE ESITATUD TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
- septembril 2012 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus anda maksukorralduse seaduse (edaspidi
) § 1361 lg 1 alusel luba OÜ Lepiku Lihatööstus suhtes
§ 130
lg 1 p 6 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks (aresti seadmiseks maksukohustuslase ettemaksukontole).
- Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur OÜ Lepiku Lihatööstus käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil
- aasta jaanuarist aprillini ning seni menetluse käigus kogutud tõendid viitavad asjaolule, et OÜ Lepiku Lihatööstus on lubamatult deklareerinud 25 650 euro suuruse sisendkäibemaksu Balteks OÜ arvete alusel. Kõnealused arved on esitatud väidetavalt Poola päritolu veiseliha trimmingu eest ning maksuhaldur on seisukohal, et tegelikult on OÜ Lepiku Lihatööstus, kes tegutseb alates
- aastast lihatööstusena ja omab kontakte nii Eesti kui välisriikide lihatootjatega, ise organiseerinud veiseliha trimmingu soetuse Poola ettevõttelt Food Service, kasutades varifirmade fiktiivseid arveid, mis võimaldas tal kajastada Balteks OÜ nimel väljastatud arveid oma sisendkäibemaksuarvestuses ning liha edasimüümisel tasumisele kuuluvast käibemaksust arvata maha sisendkäibemaksu. Eeltoodut kinnitavad maksuhalduri väitel kokkuvõtlikult järgmised asjaolud: • • • • • • • Balteks OÜ pangakontole laekuv raha võetakse kohe sularahas välja pangaautomaadist või AS-i Eurex Capital kaudu, kusjuures viimase äriühingu nimel on Balteks OÜ-ga sularahatehinguid teinud nii Balteks OÜ juhatuse liige Erki Nõlvak kui Happydeal Media OÜ (äriühing, kellelt Balteks OÜ väidetavalt edasmüüdud veiseliha
- aasta märtsis ja aprillis soetas) juhatuse liige Janar Kase. Maksuhaldur ei ole saanud ühendust OÜ-ga Tom Car, kellelt OÜ Balteks edasimüüdid liha väidetavalt
- aasta jaanuaris ja veebruaris soetas, ent maksuhalduri andmetel kajastab see ätiühing käibedeklaratsioonidel ostu-müüki võrdsetes summades, ei oma vara ning tema tegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük ja tema pangakontole laekuvad summad võetakse kohe sularahas pangaautomaadist või -kontorist välja. Enne OÜ Tom Car pangakontolt Poole ettevõttele Food Service 61 694 euro suuruse ülekande tegemist on 51 350 euro suurune summa makstud OÜ Tom Car pangakontole sisse sularahas. Maksuhaldur ei ole saanud selgitusi ega dokumente Happydeal Media OÜ-lt. Nimetatud äriühing on 2012 märtsis ja aprillis deklareerinud tasumisele kuuluvat käibemaksu 31 550, 82 eurot, mis on aga tasumata. Samuti on teada, et OÜ Happydeal Media tasus
- märtsis ja aprillis Poola ettevõttele Food Service, ent raha ülekannete tegemiseks on tulnud sularahasissemaksetest äriühingu pangakontole, samuti on pangakontole laekunud summad koheselt sularahas välja võetud. Ei OÜ Balteks, OÜ Happydeal Media ega OÜ Tom Car ei oma varasemaid kogemusi lihatoodete müügiga, neil ei ole töötajaid, nad ei reklaami end, nende omavahelised arveldused toimisid väidetavalt sularahas, mis viitab, et tegemist on varifirmadega OÜ Lepiku Lihatööstuse juhatuse liige, tema poeg ning OÜ Balteks juhatuse liige on andnud vastuolulisi selgitusi Poolast pärit veiseliha saabumise kohta Eestisse. OÜ Lepiku Lihatööstus juhatuse liikme poeg O.-F. L. ning kontrollitaval perioodil OÜ-s Lepiku Lihatööstus müügijuhina töötanud M.-S. M. käisid
- aasta sügisel Saksamaal Kölnis toidumessil, kus osales ka Poola äriühing Food Service OÜ. M.-S. M. sõnul ei sobinud messil osalenud Poola ettevõtted OÜ Lepiku Lihatööstus juhile, kuna väidetavalt ei olnud liha kvaliteet piisav.
- Maksuhalduri taotluses tuuakse välja, et OÜ Lepiku Lihatööstus
- aasta märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsioonides on esitatud enammakstud käibemaksu tagastusnõue summas 12 717,51 eurot, mille täitmise tähtaega on maksuhaldur kontrollimenetlusega seoses senini pikendanud. Samas märgib maksuhaldur, et OÜ Lepiku Lihatööstus omab hoonestusõigust, mis on koormatud 91 000 euro suuruse hüpoteegiga ning kolme sõidukit, mille ehitusaastad on 1993-1994 ning selle vara väärtus ei pruugi tagastusnõude alusetuks osutumisel tagasimaksmisele kuuluvat summat. Veel toob maksuhaldur välja, et OÜ Lepiku Lihatööstus arvelduskontode jääk oli kontrolliperioodi lõpus väiksem kui
- aasta märtsi- ja aprillikuu tagastusnõuete summa, mis tähendab, et äriühingul puuduvad vahendid võimaliku määratava maksukohustuse täitmiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et maksuhalduri taotlus tuleb rahuldada selliselt, et halduskohus annab loa maksuhalduri poolt soovitud täitetoimingu tegemiseks, piirates seda õigust aga nii ajaliselt kui 2 summa osas. Kohus peab taotluses välja toodud asjaoludel OÜ-le Lepiku Lihatööstus maksuotsuse tegemist ning täiendava 25 650 euro suuruse käibemaksukohustuse määramist tõenäoliseks. Samas ei ole maksuhaldur põhjendanud, mis alust on kahtlustada, et maksukohustuslane asub toime panema tegusid, mille tagajärjed raskendaksid pärast maksuotsuse tegemist selle sundtäitmist. Seetõttu annab kohus maksuhaldurile loa arestida OÜ Lepiku Lihatööstus ettemaksukonto 9000 euro ulatuses kuni neljaks kuuks käesoleva määruse tegemisest arvates. 5.
§ 1361
lõikes 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Sellise taotluse rahuldamine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks see, et on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
§ 1361
lõikes 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
§ 1361
lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.
- Käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud, et toimetab maksumenetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on täiendava käibemaksu ja tulumaksu tasumise kohustuse panemine OÜ-le Lepiku Lihatööstus. Maksuhaldur on põhistanud oma arvamust, et OÜ Lepiku Lihatööstus on kontrollitaval perioodil arvestanud sisendkäibemaksu fiktiivsete arvete alusel. Taotluses välja toodud asjaolud, eeskätt, mis puudutavad arve esitanud OÜ-d Balteks ning omakorda selle väidetavaid tehingupartnereid, on piisavalt kaalukad selleks, et pidada OÜ-le Lepiku Lihatööstus täiendava maksukohustuse määramist tõenäoliseks. Kindlasti ei saa maksuhalduri seisukohta pidada meelevaldseks ega asuda seisukohale, et maksuotsuse, mille tegemist maksuhaldur tõenäoliseks peab, õiguspärasus oleks välistatud või vähemalt ebatõenäoline.
- Kasinapoolseks tuleb aga pidada maksuhalduri põhjendust osas, mis puudutab kahtlust, et täitmist tagavate meetmete võtmata jätmisel võib hiljem tehtava maksuotsusega täitmisele pööramine osutuda raskendatuks või võimatuks. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Taotlusest nähtub küll see, et OÜ-l Lepiku Lihatööstus ei näi olevat sellist vara, mille väärtuse arvelt oleks võimalik maksuotsuse tegemise korral see kohe sisse nõuda. Need asjaolud ei kinnita aga seda, et maksuvõla sissenõudmine võiks raskemaks või võimatuks muutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu. 3 Taotlusest ei nähtu, et OÜ Lepiku Lihatööstus tegevust hakataks lõpetama või et tegevus oleks vähenenud varasemaga võrreldes või et võimaliku maksuotsusega määramisele kuuluva käibemaksukohustuse täitmine oleks ettevõtte tavapärase majandustegevuse jätkamise korral võimatu või ebatõenäoline (sh. näiteks maksuvõla ajatamise võimalust kasutades).
§ 1361
lõikest 1 tulenevalt peaks põhjendatud kahtlus hõlmama nii seda, et maksukohustus võib täitmata jääda kui ka seda, et see jääb täitmata maksukohustuslase tegevuse tõttu. Sisuliselt peab seega olema alust kahtlustada maksukohustuslast selles, et ta, saades teada maksu määramisest, asub tegema toiminguid, et selle maksu tasumist vältida. Maksuhaldur ei ole käesoleval juhul põhistanud, miks ta kahtlustab, et OÜ Lepiku Lihatööstus seda teed läheb. Samas tuleb tõdeda, et võimaliku maksukohustuse suurust arvestades, samuti seda, et maksuhalduril on, vähemalt seni tuvastatud asjaolude põhjal, sisuliselt alust kahtlustada OÜ-d Leppiku Lihatööstus maksupettuses osalemises, ei saa maksusumma määramisel selle tasumata jätmisele suunatud samme ka välistada. 8.
§ 1631
lg 1 sätestatud loa andmisel tuleb ühelt poolt kaaluda avalikku huvi, milleks on maksusummade laekumine, ning teiselt poolt tulevikus ilmselt tehtava maksuotsuse adressaadi huve ja õigusi. Maksukohustuslase ettemaksukonto arestimise näol on sisuliselt tegemist sissenõude pööramisega käibevarale. Taotlusele lisatud materjalidest nähtuvalt on OÜ Lepiku Lihatööstus majandustegevuse sisuks lihatoodete edasimüük. Selline tegevus vajab jätkamiseks käibevahendite olemasolu. Kohtu hinnangul on oht, et maksuhalduri poolt taotletavate täitmist tagavate meetmete võtmisel võib OÜ-l Lepiku Lihatööstus tekkida käibevahendite nappus, mis pärsib võimalusi ettevõtlusega jätkata. See võib kaasa tuua ettevõtlusega tegelemise lõpetamise, mis võib kujuneda ettevõtja jaoks pöördumatuks tagajärjeks. Käesoleval juhul on kohane tuua analoogia esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Olukorras, kus maksuhaldur oleks juba teinud maksuotsuse, millega oleks kohustanud OÜ-d Lepiku Lihatööstus tasuma käibemaksu ning OÜ Lepiku Lihatööstus oleks selle halduskohtus vaidlustanud ning taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist, esineks alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning maksuotsuse täitmise peatamiseks vähemalt sel määral, et maksuhalduril ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal pöörata sissenõuet vaidlusaluse maksuotsuse adressaadi rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. Kohtupraktikas on sellistel juhtudel esialgse õiguskaitse kohaldamisel eelistatud kaebuse esitaja huve avalikele huvidele ning avalike huvide tagamiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamisel enamasti jäetud maksuhaldurile õigus maksuotsuse täitmiseks võtta
§ 130
lg 1 punktides 1-51 nimetatud meetmeid (mitte aga punktis 6 nimetatud täitmismeetmeid). Samast loogikast saab lähtuda ka maksuhaldurile
§-s 1361 sätestatud loa andmisel. Käesoleval juhul tuleb siiski silmas pidada seda, et summa, mille osas maksuhaldur ettemaksukonto arestimist taotleb, on kaks korda väiksem kui võimalik maksukohustus. 9. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et tasakaalustamaks avalikke huve ja OÜ Lepiku Lihatööstuse huve, tuleb maksuhaldurile anda luba ettemaksukonto arestimiseks 9000 euro ulatuses kuni neljaks kuuks. Arvestades asjas kogutud tõendeid ning puuduolevaid tõendeid, mida maksuhaldur arvatavasti veel koguda soovib, peaks see aeg olema piisav maksuotsuse tegemiseks või jõudmaks seisukohale, et täiendava maksukohustuse määramiseks ei ole alust. Kristjan Siigur kohtunik 4