§-s 322 lg 1 sätestatud korras kätte toimetatud 21.06.2012 ( üleandmisega kostja tütrele Maria Kustalale), kuid kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o 20 päeva jooksul ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 42, 44). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega ( tl-d 7-41) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja hageja nõuet. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisumma 4159,48 eurot, 971,96 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, 281,19 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude, 2153,77 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisena ja 34,32 eurot lepingu sõlmimise tasuna so kokku 7600,72 eurot.
§-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja nõutav viivis 25,44% aastas tagastamata krediidisummalt aastas alates 16.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Hageja on juba hagiavalduses esitanud oma menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 543,24 eurot ning õigusabikulud 95,87 eurot. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendava dokumendid (tl 7, 39-41). Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hagi esitamisel on tasutud 11.06.2012.a 543,24 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 543,24 eurot. Hageja kinnitusel on hageja kandnud õigusabikulusid 95,87 euro ulatuses. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ arve (tl 39-40) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 95,87 eurot.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja.
lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6400 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind hagi esitamise ajal kehtinud
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 4159,48 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Ka leiab kohus, et hageja nõutav lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 95,87 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 543,24 + 95,87 s.o 639,11 eurot.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.