← Eesti

2-10-10257/28

Obsah (6)§ 405§ 448§ 658§ 638§ 637§ 442

Tsiviilasi nr: 2-10-10257 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-10-10257 Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2012.a, Tallinn Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, An

§ 405kohaselt võis asja lahendada lihtmenetluses.

Hageja põhinõue ei ületanud summat, mis vastab 2 000 eurole. Kohus ei pidanud vajalikuks korraldada asjas uuesti poolte ärakuulamist ja seisukohtade uuesti esitamist. Ringkonnakohtu 23.09.2011 otsuses antud juhised olid täidetavad ja asi lahendatav asjas juba kogutud tõendite ja väidete põhjal. Vastavalt

§ 405lg 1 p-le 9 jättis kohus otsusest välja kirjeldava ning põhjendava osa. 31.01.2012 teatas hageja kohtule 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-10-10257 soovist esitada apellatsioonkaebus. Lähtudes

§ 448lg-st 41 täiendas kohus 27.01.2012 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga.

23.09.2011 otsuses märkis ringkonnakohus, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas on tõendatud, et ALMA Pride OÜ juhatuse liikmetest kostjatel oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostjad on seda kohustust rikkunud. Kui maakohus tuvastab, et kostjad on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus, tuleb hinnata, kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kui maakohus need asjaolud tuvastab, vabanevad kostjad vastutusest, kui on tõendatud nende süü puudumine hagejale kahju tekitamises.

§ 658lg 2 järgi olid eeltoodud seisukohad maakohtule kohustuslikud.

  1. Harju Maakohus tegi 23.02.2012 otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuni 01.02.2011 otsuseni kantud hageja menetluskulud jäid ALMA Pride OÜ kanda ning kostjate H. K. Laukkaneni, M. Ottase, A. Rubjuki ja S. Potapenko menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus leidis, et täidetud on vastutuse kolm esimest elementi (pankrotiavalduse esitamise kohustuse olemasolu, kohustuse olemasolu hagejaga tehingu tegemise hetkel ja kohustuse rikkumine). Hageja esitatud ALMA Pride OÜ majandusaasta aruannete põhjal oli tuvastatav, et 01.01.2008 seisuga oli kostja omakapital 17 516 krooni ja 31.12.2008 seisuga 11 042 krooni vähem, kui ÄS §-is 136 sätestatud miinimumnõue. Et hageja ja ALMA Pride OÜ vahel sõlmiti hagi aluseks olev leping 03.12.2007, oli kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et kostja omakapital oli seaduses sätestatud miinimumpiirist väiksem ka lepingu sõlmimise hetkel. Võttes arvesse kostjate H. K. Laukkaneni, M. Ottase, A. Rubjuki ja S. Potapenko kui ALMA Pride OÜ juhatuse liikmete hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), pidid nad olema eeltoodust teadlikud. See tõi neile kaasa ÄS §-is 176 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse esitada kohtusse ALMA Pride OÜ pankrotiavaldus. Asjas puudub vaidlus, et pankrotiavaldust kostjad ei esitanud. Kohtu hinnangul ei olnud asjas tõendatud VÕS § 127 lg 4 järgi nõutav põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja ei tõendanud, et pankrotiavalduse esitamisel (või muude ÄS § 176 meetmete rakendamisel juhatuse liikmete poolt), oleks tema nõude täitmine olnud reaalselt võimalik. Eeltoodud asjaolude tõendamatus välistas põhjusliku seose esinemise kostjate poolse kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Samadel põhjendustel oli välistatud kostjate vastutus heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest (VÕS § 1045 lg 1 p 8) tulenevalt. Kuivõrd ei olnud tõendatud ALMA Pride OÜ püsiv maksejõuetus, ei olnud tõendatud ka, et kostjad sõlmisid tehingu olles teadlikud võimatusest kohustusi täita. Kohus asus seisukohale, et hagi H. K. Laukkaneni, M. Ottase, A. Rubjuki ja S. Potapenko suhtes tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
  2. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada 23.02.2012 otsuse ja saata asi uueks läbivaatmaiseks maakohtule. Määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda.

§ 405lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-10-10257 seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 4 484 krooni (286,58 eurot) ja viivised. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2 000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas

§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.