Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-12-4275 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 27. august 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-4275 Tsiviilasi

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb jätta rahuldamata. 2 2-12-4275 10.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohtule esitatud autoregistri tõendiga on tõendatud, et sõiduk Toyota Corolla, reg.nr XXX, kuulub Swedbank Liising AS-ile ning vastutavaks kasutajaks on HH(tl 5). Vaidlust ei ole selles, et HH vara vajas remonti. Vara seisukorra kohta on kohtule esitatud kahjuteade ja fotode koopia (tl 13). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on tagasinõude õigus tulenevalt VÕS § 492 lg 1, kas kahju on varale põhjustanud kostja oma tegevusetusega ja kas kahju põhjustati hageja väidetaval ajal ja suuruses.
2. Võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole õigustatud sisse nõudma kahjunõuet. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk Toyota Corolla, reg.nr XXXkindlustatud hageja juures, mille kohta on väljastatud poliis AK1016420210, millist ei ole kohtule esitatud, kuid hinnates dokumente kogumis, siis nähtub, et kahjuteade on edastatud Swedbank Varakindlustuse AS-ile (praegune Swedbank P&C Insurance AS) (tl 4), arve sõiduki parandustööde kohta on esitatud hagejale (tl 7), arve on tasunud hageja (tl 9) ning kahjunõude on samuti esitanud hageja (tl 10-12), seega leiab kohus, et on usutav, et sõiduk oli kindlustatud hageja juures, mistõttu on hagejal tagasinõude õigus tulenevalt VÕS § 492 lg 1, kuna hageja on kahju hüvitanud.
3. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
4. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
5. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga;
6. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt;
7. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 3 2-12-4275 Kohus leiab, et kohtule esitatud sõiduki kahjuteade (tl 4) ja EAAS arve nr 453421 summas 714,49 eurot (tl 7), milline on tasutud 14.04.2011 (tl 9), ei tõenda väidetavalt Xxx kukkunud jäätüki tagajärjel põhjustatud kahju tekkimist. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et 22.03.2011 katuselt kukkus alla jäätükk, mis põhjustas sõidukile Toyota Corolla hagis nimetatud kahjustusi. Seega on tõendamata, et seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena on kannatanul tekkinud kahju kostja tegevusetuse tagajärjel. Kohus ei välista võimalust, et katuselt kukkuv jää võib põhjustada olulist kahju varale, kuid selle tõendamiseks peab kannatanu ise üles näitama juhtunu fikseerimiseks aktiivsust. Juhtumi toimumisel oleks HH pidanud koheselt fotografeerima vigastused (fotoaparaadid suudavad jäädvustada ka pimedas) ja kutsuma kostja esindaja ja tema mittetulekul, tunnistajad, kellega koos oleks tuvastanud tekkinud kahjud ning koostama kirjaliku dokumendi, millele kohalolijad oleks alla kirjutanud. Kohtule esitatud foto koopiatega (tl 13) on tõendatud, et sõidukile Toyota Corolla on tekkinud kahju, kuid selgusetuks jääb millal kahjud on tekkinud ja kus. Kuna fotodel puudub aja märgistus, siis ei ole võimalik tuvastada kas esitatud fotod on seotud 22.03.2011 juhtumiga, samuti ei ole fotod tehtud elamu Xxx juures. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et sõiduk Toyota Corolla parkis 22.03.2011 Xxx juures ja katuselt kukkus alla jää. Sõiduki kahjuteade on koostatud sõiduki vastutava kasutaja poolt, seega ei saa pidada seda piisavaks tõendiks asjaolu kohta, et kahjujuhtum toimus Xxx juures. Samas märgib kohus, et kostja poolt esitatud arve lumekoristustööde osas aadressil Xxx (tl 31) veebruari alguses, ei tähenda, et märtsi lõpus 2011 ei olnud Xxx katusel jääd või, et lumekoristuse käigus puhastati ka Xxx katus jääst. Kohus on seisukohal, et hageja oleks pidanud koheselt kostja esindajat teavitama juhtunust, et kostja esindaja oleks saanud koheselt kahjud üle vaadata ja saama veenduda, et vara rikkumine on põhjustatud maja katuselt kukkunud jäätüki tagajärjel. Kuna seda ei tehtud, siis on jäänud hageja väide, et kostja hooletuse tagajärjel on põhjustatud kahju, paljasõnaliseks väiteks. Seega ei ole võimalik tõendada ka asjaolu, et hageja väidetavad kahjud on põhjustatud kostja õigusvastasest tegevusest.
8. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi rahuldamise eeldused on tõendamata s.o kahju olemasolu ja ulatus, samuti on tõendamata põhjusliku seose olemasolu väidetava kahju ja kostja tegevuse (tegevusetuse) vahel, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele kahju olemasolu tõendamatuse tõttu, siis kohus ei pea vajalikuks analüüsida teiste eelduste olemasolu rohkem kui eelnevas punktis on tehtud. Menetluskulud
9. Vastavalt

§ 162

lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 4