alusel (tööpostil alkohoolsete jookide tarbimisega 31.07.2009.a.), usalduse kaotamisega ja sobimatusega vastavale ametikohale) alates 11.09.2009.a., millega töötajad tutvusid kohe koostamise kuupäeval 31.07.2009.a (allkirjastatud originaali tööandjale kuuluv koopia lisatud). Kostja arvates ei pidanud 60 päeva ette teatama lepingu ülesütlemisest. Joobeseisundis viibimist kinnitab ka hageja ise omakäeliselt koostatud seletuskirjas tööandjale (tõend: seletuskiri). Seletuskirja all on töölepingu lõpetamise kuupäev 11.09.2009.a. Samas on seletuskiri saadetud Loksa kontorist Kohtla-Järve kontorisse faksi teel 01.09.2009.a. (tõend: faxi koopia). Seega esitas hageja oma seletuskirja tööandjale 01.09.2009 ning seletuskirja lõpus toodud kuupäeva tuleb tööandja esindaja hinnangul lugeda teksti osaks, mitte dateeringuks. 11.09.2009.a. allkirjastas hageja töölepingu lõpetamise lisa tööandja juures (tõend: Lisa lepingule) ning töösuhe poolte vahel lõpetati. Töötajale maksti viivitusteta välja lõpparve ning saamata puhkusetasu. 15.09.2009.a. andis töötaja tööandjale allkirja tööraamatu tagastamise kohta (tõend: vastav allkiri). Hageja sai alates 26.01.2009.a. ajapalka - tunnitasu 38 kr tund, millele lisandus kuus 100 krooni katlamaja koristamise tasu (tõend: vastav lisa). Kostja leidis oma esialgses vastuses, et hageja poolt hagis toodud palk ei ole õige, sest hageja kuue kuu keskmine ajatöö tasu oli 8180 krooni (brutopalk), millest tuleb maha arvestada tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension ning kostja leidis, et hageja on oma töötasu kajastanud hagiavalduses ebaõigesti - ülemäära suurena. Kohtuistungil 21.05.12 (vt protokoll, tsiv t lk 158) ei vaidlustanud hageja poolt istungil 21.05.2012 esitatud ja arvestatud töötasu arvestust ning leidis, et hageja keskmine kuu töötasu oli 8866,65 kr e 45,47 eurot. Kostja palus juhuks, kui kohus leiab, et leping ülesütlemisega ei lõppenud, siis lugeda
lg 1, § 109 lg1 alusel lugeda leping lõppenuks 11.09.09 (vt istungi protokoll 21.03.2012) ning hüvitist vähenda ning leidis, et hüvitis ei saa olla üle 1 keskmise kuupalga. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et kostja töötas kostja ja tema õiguseellaste juure juures alates 01.10.2001 lepingu nr 19 alusel lukksepana tähtajatu töölepingu alusel katlamajas, seega on poolte vahel töösuhe.
lg 1, 2 järgi peab lepingu ülesütlemine olema kirjalikus vormis ja lepingu ülesütlemist peab põhjendama.
lg 1 järgi on lepingu ülesütlemine tühine kui selleks puudus seadusest tulenev alus või ei vasta lepingu ülesütlemine seaduses sätestatud nõuetele. TsÜS 69 lg 1 mõtte kohasel tehakse tahteavaldus, antud juhul lepingu ülesütlemise avalduse lepingu teisele poole (seda tuleb väljendada) ning see muutub kehtivaks kättesaamisega.
lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vorminõude rikkumine toob kaasa ülesütlemise tühisuse. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe ülesütlemisega. Kostja esitatud 31.07.2009 (tsiv t lk 57) avaldusest nähtuvalt on kostja öelnud hagejale töölepingu üles 31.07.09 dateeritud kirjaliku avaldusega vastavalt 11.09.2009. Seega vastab ülesütlemise avaldus
95 lg 1 toodud kirjalikule vorminõudele. Viidatud avaldusest ei nähtu, millal on see tehtud teatavaks hagejale, ehkki sellel on hageja allkiri, samuti selgitus, et ta sellega ei nõustu. Hageja enda poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõendil (tööv.k. t lk 17) on märkus, et hageja sai eelnimetatud avalduse kätte 18.09.09 kl 11.00. 3
lg 2 alusel.
88 lg 1 p 4 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis.
lg 1 p 5 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud teo, millega ta on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
lg 3 lubab töölepingu töötaja üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Lepingu võib tööandja üles öelda
lg 4 järgi mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Kohtus ülekuulatud tunnistaja A. Š ütluste kohaselt kontrollisid nad 31.07.09 katlamaja tööd, st kas too on hooajaks valmis, töötati lühemalt ja pärast tööpäeva võeti naps nagu tavaliselt enne puhkusele minekut, alkoholi võttis ka hageja. Ehkki hageja pole seletuskirjas öelnud otseselt, et tema tarvitas alkoholi, nähtub seletuskirjast, et 31.07.2009 kl 15:30 pärast tööpäeva lõppu võtsid nad napsu puhkeruumist katelde töökorras oleku ja puhkuse puhul. Kostja tunnistaja R. R , kes oli juhtumi ajal juhatuse liige, ütluste kohaselt ei näinud ta küll 31.07.2009 hageja poolt alkoholi tarvitamist, kuid sealviibinud isikud kinnitasid ise, et nad oli alkoholi tarvitanud, alkoholi pudel oli laua peal, lisaks ütles R. R , et kuivõrd tegemist oli siiski töökohaga ehk katlamajaga, siis sõltumata sellest, kas tööpäev oli lõppenud või ei, ei või katlamaja territooriumil ehk nn töökohal alkoholi tarvitada. Hinnates A. Š ja R. R ütlusi ja kõrvutades neid A. Š seletuskirja ja hageja enda seletuskirjas sisalduvaga, leiab kohus, et kostja on tõendanud viidatud tunnistaja ütlustega asjaolu, et hageja tarvitas 31.07.09 kl 15:30 pärast tööpäeva lõppu katlajaama territooriumil alkoholi. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et katlamaja on selline koht, millega kaasneb kõrgendatud oht ümbruskonnale. Viimane eeldab seega tööandjalt ja tema töötajailt katlamaja ohutuks 4
lg 3 II lause alusel ja mille tõttu võis tööandja kaotada hageja suhtes usalduse
Rikkumine leidis aset 31.07.2009 kl 15.30, so pärast tööpäeva lõppu. Hageja läks 01.08.2009 puhkusele, milles puudus vaidlus. Hageja on seletuskirja kirjutanud ja esitanud selle 01.09 (vt fax), töösuhe on üles öeldud alates 11.09.2009. Eeltoodu alusel leiab kohus, kostja on pärast hageja puhkuselt naasmist võimalikult ruttu nõudnud juhtunu kohta seletuskirja ning neid asjaolusid hinnates öelnud lepingu üles mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest
Kohtu arvates oli kostjal võimalik hinnata hageja käitumist sellise erilise raskusena, mille tõttu ei pidanud ta järgima lepingu ülesütlemisel
Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et kostja lõpetas töösuhte ka samadel asjaoludel nagu hagejaga, ka A. Š . Seega kohtles tööandja rikkujaid sarnaselt. Ülatoodut arvestades, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja rikkus 31.07.2009 töökohustusi ulatuses, mis võimaldas tööandjal leping üles öelda 11.09.2009 seisuga eelnevaid hoiatusi tegemata, etteteatamise tähtaegu järgimata, et lepingu üleütlemine on tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist ja hageja tööle naasmist /pärast puhkust/, et hageja on ülesütlemise tahteavalduse kätte saanud. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 31.07.2009 avalduse alusel 11.09.2009 vastab seaduses sätestatule ega ole
Seega on tööleping ehk võlasuhe nende vahel VÕS § VÕS § 186 p 6 alusel lõppenud. Kuna võlasuhe ehk tööleping on lõppenud, ei saa hageja nõuda enam VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kostjalt lepingu täitmist ega ka kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu näol
Nendel põhjustel jääb hageja hagi rahuldamata. Kohtul puudub vajadus anda hinnang seetõttu keskmise töötasu suurusele ja vastavatele tõenditele. Hagi tagamisest Käesolevas asjas on kohus ITLS § 27 lg 3 alusel kostja taotluse alusel hagi taganud, sest töövaidluskomisjon kohustas otsust täitma viivitamatult (resolutsiooni p 4, millega kohustati lepingut viivitamatult täitma, ITLS § 27 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva erandliku hagi tagamisega, st kostja taotluse alusel hagi tagamisega, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldamata jätmisel ehk kostja huvide tagamiseks hagi tagamist tühistada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.