KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- august
- a, Tallinn Haldusasja number 3-04-382 Haldusasi E K ja V V kaebused Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tegevusetuse õigus-vastaseks tunnistamiseks ehitusjärelevalve teostamisel ja
- aprilli
- a ehitusloa nr 3419 tühisuse või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E K ja V V apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: E K Kaebuse esitaja: V V Vastustaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kolmandad isikud: Mari Amos, Ivar Aru, Pille Banhard, Natalie Lara Brodie, Russell Guy Brodie, Barbara Einmann, Annika Eskusson, Piret Granström, Gert Gross, Ljudmilla Gross, Veikko Keiman, Külvi Kenna, Meelis Kont, Tiina Kossinova, Aleksandr Krasnikov, Anna Krasnikova, Liina Laan, Malle Laan, Mare Laan, Marti Lond, Jaanis Magnus, Oona Meel, Eve Niemi, Aleksei Novikov, Maarika Novikov, Karin Ojala, Virve Pae, Christina Pain, Helen Piilbaum, Janno Piilbaum, Ave Punga, Marge Rahu, Boriss Ratman, Tatjana Ratman, Mihkel Raud, StellaMargit Rohtmaa, Pärle Sepping-Raud, Külli-Riin Tigasson, Ilze Timbare, Normunds Timbars, Tiina Tomband, Tiina Treumann, Anne Tõnisson, Lii ValgusStrömmer, Tatjana Veiman, Urmas Volens, Rita Vood, Arhitektibüroo LAAN & REMI OÜ, Avesta Haldus OÜ, Osaühing Baltic Grey, OÜ Defren Invest, OÜ Laufel Investments RESOLUTSIOON
- Jätta E K ja V V apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsus muutmata.
- Jätta E K ja V V taotlused menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. 3-04-382 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Linnavolikogu
- augusti
- a otsusega nr 266 kehtestati 1998-2000 koostatud F. R. Faelmanni tn 6 ja 8 detailplaneering.
- aprillil
- a andis Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti õiguseellane Tallinna Linnaplaneerimise Amet välja ehitusloa nr 3419 korterelamu püstitamiseks F. R. Faehlmanni tn
- Ehitustegevust selle ehitusloa alusel alustati
- juulil
- a. Kasutusluba ehitisele (nr 4448) on väljastatud
- oktoobril
- a ja uuesti (nr 5481)
- septembril
- a.
- juulil
- a pöördus V V Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (TSAPA) poole taotlusega ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna ehitis, mille püstitamiseks luba antakse, on projekteeritud kõrgemaks, kui lubab detailplaneering. TSAPA
- juuli
- a e-kirjaga teatati, et ehitusprojekt vastab detailplaneeringule ning puudub alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
- oktoobril
- a pöördus E K KÜ Gonsiori XXV esindajana TSAPA ja
- oktoobril
- a Tallinna Kesklinna Valitsuse poole järelevalvemenetluse algatamiseks seoses F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistul toimuva ehitustegevusega kehtiva detailplaneeringu kohases ehituskeelualas.
- oktoobril
- a on TSAPA vastanud, et ehituskeeluala võib kasutada ehitamise ajal ehitusplatsina, taastades haljastuse ehitustööde lõpul.
- E K ja V V esitasid
- novembril
- a halduskohtule kaebused, milles pärast mitmeid nõuete täpsustusi ja kaebuste muutmist, kaebuste liitmist, kaebuste ja nõuete eraldamist ja menetluse osalist lõpetamist taotleti Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tegevuse õigusvastaseks tunnistamist detailplaneeringu ja selle alusel koostatud ehitusprojekti ning toimuva ehitustegevuse üle järelevalve teostamata jätmisel ning ehitusloa nr 3419 tühisuse tuvastamist või alternatiivnõudena õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuste põhjendused olid järgmised: 1) vastustaja on olnud tegevusetu, kuna on jätnud täitmata planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lõikest 9 ja § 4 lg 2 punktist 3 ning ehitusseaduse (EhS) § 59 lõikest 2, EhS § 60 lg 1 punktist 5 ja EhS § 61 lõikest 4 tulenevad ülesanded. Samuti on vastustaja esitanud kaebajatele kontrollimatut ja väärinformatsiooni. Selle tulemusel oli hoone ehitamine kaebuse esitamise ajaks jõudnud viienda korruseni; 2) kaebajate põhjendatud huviks on tagada kehtestatud detailplaneeringu järgimine ja tekitatud kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 2 p 5 alusel. Tegevusetusega rikub vastustaja kaebajate põhiseaduslikke õigusi (põhiseaduse (PS) § 3 lg 1). Detailplaneering on vastu võetud tagamaks avalikku ja ka kaebajate huve. Kaebajatel on õiguspärane ootus, et ehitatav objekt vastaks kehtestatud detailplaneeringule; 3) vastustaja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust tagada detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigust ning andis ehitusloa ehitusprojektile, mis ei vasta oma ehitusmahtudelt ja ulatuselt detailplaneeringuga kehtestatule. Vastustaja eiras kaebuse esitajate korduvaid avaldusi ja pöördumisi ehitustegevuse üle järelvalve teostamiseks. 2
(8)3-04-382 Vastustaja on oma
- oktoobri
- a kirjas kinnitanud, et ehituskeeluala tähendab ala, millele ei tohi ehitada ning pärast ehitustegevuse lõppemist taastatakse haljastus; 4) kaebajatel on kehtivast detailplaneeringust tulenev subjektiivne õigus nõuda vastustajalt ehitustöid tegeva isiku ohjamist. Kaebajatel peab olema võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta. Olukord, kus kohalik omavalitsus muudab ehitusloaga tahtlikult ja olulisel määral volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringut (ehitusõiguse mahu ja ehituskeeluala osas), on ränk omavoli. Selline ehitusluba on tühine; 5) kaebajatel puudus alus kahelda pärast kohaliku omavalituse ehituslubade osakonna juhatajalt Vello Ermannilt saadud kirjalikku vastust, et F. R. Faehlmanni tn 6 ja tn 8 kehtestatud detailplaneeringut võidakse oluliselt ja tahtlikult rikkuda ning seda nii kohaliku omavalitsuse ametnike, kinnistu omaniku ja arendaja kui arhitekti poolt ja vaatamata asjaolule, et kehtestatud detailplaneeringu näol on tegemist avalik-õigusliku seadusjärgse kinnisomandi kitsendusega, mis kehtib ilma kinnistusraamatusse kandmata (asjaõigusseaduse (AÕS) § 141 lg 1). Seetõttu ei tekkinud kaebajatel isegi mõtet, et peaks igaks juhuks pöörduma kohtusse ja hakkama vaidlustama kohaliku omavalitsuse ametnike tegevusetust ja/või F. R. Faehlmanni tn 8 ehitusluba. Kohe kui ehituskeelualale hakati ehitama rajatist, pöördusid kaebajad ka kohtusse; 6) kaebajatel ei olnud võimalust saada informatsiooni F. R. Faehlmanni tn 8 ehitusloa kohta enne
- juulit
- a. Ka ehitusregistris ei olnud andmeid selle kohta, et F. R. Faehlmanni tn 8 oleks väljastatud ehitusluba. Seega ei oleks kaebajatel olnud võimalik vaidlustada ehitusluba 30 päeva jooksul; 7) isegi kui kolmandale isikule on antud ehitusluba, ei saa see anda õigust ehitamiseks üle kehtestatud detailplaneeringuga lubatud mahtude ega õiguspärast ootust, et ehitusluba projektile, mis ületab detailplaneeringuga lubatud mahtusid, jääks kehtima; 8) kaebajad on pöördunud
- mail
- a nii Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole kehtestatud detailplaneeringule mittevastava ehitustegevuse lõpetamiseks. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon saatis avalduse edasi Harju Maavalitsusele, kes
- juuni
- a kirjaga teatas, et avalduse lahendamine ei kuulu maavanema pädevusse. Harju Maavalitsus saatis koopiad vastusest ka Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile, millele ei järgnenud mingisugust tegevust. Seega ei ole Eesti Vabariigis ühtegi institutsiooni, kes teostaks järelvalvet ja tagaks kehtestatud detailplaneeringu järgimise, kui arendaja on kohaliku omavalitsuse ametnikes kutsunud esile „haldussuutmatuse“; 9) ebaseadusliku ja kehtestatud detailplaneeringule mittevastava projekteerimise tulemusel asub parklarajatis maapinnast umbes 2 meetri kõrgusel ning seal parkivate autode tuled on suunatud otse samal kõrgusel asuvatesse kaebajate korterite akendesse. Samuti koguneb hoovi autode heitgaas. Tallinna Linnavolikogu
- augusti
- a otsusega nr 266 F. R. Faehlmanni tn 6 ja tn 8 kruntide kehtestatud detailplaneeringule mittevastava hoone ehitamine rikub kaebuse esitanud isikute elukeskkonda (sh miljööd) ja kaebuse esitanud isikute põhiseaduslikke õigusi.
- Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet palus jätta kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebajatel puudub kaebeõigus ning nad ei ole kordagi pöördunud vastustaja poole järelevalvemenetluse algatamiseks. Samuti puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks; 2) kaebusest ei nähtu, milline õigusakt või haldusakt kaebajate huvi kaitseb. Ei ole märgitud, milles seisneb õiguste piiramine või vabaduste kahjustamine ehitusjärelevalve teostamise või selle teostamata jätmisega seoses. Kaebajate akende alla ei rajata parklat, kuna krunte eraldab betoonist piire, millest alates on F. R. Faehlmanni tn 8 hooneni 3 meetri laiune ehituskeeluosa. Insolatsiooni kaebajate korterites valmiva ehitise kõrgus ei mõjuta. Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas nende elukeskkond halveneb; 3
(8)3-04-382 3) ehitustööd algasid
- juulil
- a.
- novembril
- a käis kohapeal ehitusjärelevalve ametnik, kes tegi märkuse ehituspäevikusse vundamendi teostusjooniste esitamata jätmise kohta. Vastustaja informeeris
- detsembril
- a ehitajat ja arendajat ehitusloa peatamisest. Samal päeval toimus ka olukorra fotografeerimine.
- detsembril
- a käisid ametnikud kohapeal ja tuvastasid, et raudbetoonpaneelide monteerimine käib. Ehitaja esitas arvamuse nimetatud tööde hädavajalikkuse kohta (vältimaks ehitise kahjustumist).
- detsembril
- a teavitati ehitajat, et sellised ehitustööd ületavad konserveerimistööde mahtu ning algatati väärteomenetlus. Kehtiv õigus ei kohusta vastustajat teavitama kaebajaid ehitusjärelevalve toimingutest; 4) arusaamatuks jääb kaebajate taotluste kaudu saavutada soovitav eesmärk. Ehitusloa tühisusega käesoleval juhul tegemist ei ole. Haldusakti tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lg-s 2 ning need ei võimalda kõnesolevat ehitusluba tühiseks pidada; 5) kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud, kuna isikute õiguste kaitse on tagatud tühistamiskaebuse esitamise õiguse kaudu; 6) kaebajad ei ole põhjendanud, milles seisneb nende põhjendatud huvi haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ehitusloa nr 3419 andmisel ja detailplaneeringu tagamisel. Kui kaebajate huviks on lammutusettekirjutuse tegemine, siis asjaolu, kas ameti tegevus ehitusloa väljastamisel ja detailplaneeringu tagamisel oli õigusvastane või mitte, ei oma tähtsust; 7) ka juhul, kui põhjendatud huviks on kahjunõude esitamine, ei oma tähtsust, kas vastustaja tegevus ehitusloa väljastamisel ja detailplaneeringu tagamisel oli õigusvastane. Kahju hüvitamise eelduseks on ehitusloa õigusvastasus.
- Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsusega rahuldati E K ja V V kaebused osaliselt ning tunnistati Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
- aprilli
- a ehitusluba nr 3419 ja Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tegevusetus ehitusjärelevalves õigusvastaseks. Vastustajalt mõisteti kummagi kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 10 010 krooni. Taotlust Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
- aprilli
- a ehitusloa nr 3419 tühisuse tuvastamiseks kohus ei rahuldanud. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) kuigi antud juhul ei esine ühtegi HMS § 63 lõikes 2 toodud alust, ei välista see haldusakti tühisust. Samuti puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna tühisuse alus ei pea olema sätestatud HMS-s; 2) kaevatav ehitusluba ei ole tühine, kuna selle vastuolu detailplaneeringuga ei too ühegi õigusakti kohaselt kaasa tühisust, sõltumata sellest, millist kaebajate subjektiivset õigust ehitusluba rikub; 3) arhitekt M. Laane selgitus ei ole haldusakti tühisuse hindamisel asjassepuutuv ning see ei saaks ka kuidagi tõendada, et haldusorgan on tahtlikult andnud välja detailplaneeringule mittevastava ehitusloa. Selgitus on antud
- detsembril
- a, so pärast ehitusloa väljastamist. Ametnike hooletus toob tühisuse kaasa vaid siis, kui selle tagajärjeks on seaduses sätestatud tühisust kaasa toovad ilmselged puudused haldusaktis; 4) kaebajate väide efektiivse õiguskaitse puudumisest ei ole korrektne. Kohus nõustub kaebajatega, et detailplaneeringu ja ehitustegevuse üle on kohustatud järelevalvet teostama kohalik omavalitsus, kuid see ei võta õigust esitada tühistamiskaebust kohtule; 5) tühistamiskaebus on efektiivne õiguskaitsevahend, kuna selle rahuldamine toob kaasa haldusakti tühistamise. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et õigusi rikkuvast haldusaktist teadasaamiseks tuleb huvitatud isikutel endal olla aktiivne. Asjaolu, et kuni
- juulini
- a puudus ehitusloa kohta info ehitusregistris, ei takistanud teabenõude esitamist, kui kinnistul algas lammutustegevus, mis pidi andma aimu ka vastavate lubade olemasolust. Kui haldusakt oleks mõistliku aja jooksul välja nõutud ning seejärel esitatud kohtule ilma põhjendamatu viivituseta kaebus ehitusloa tühistamiseks, oleks kohus saanud kaaluda tühistamiskaebuse tähtaja ennistamist; 4
(8)3-04-382 6) kui haldusakt ei ole antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning seaduses sätestatud tühisuse alus, mille olemasolu on ilmselge, puudub, siis on tegemist õigusvastase, mitte tühise haldusaktiga; 7) ekslik on vastustaja seisukoht, et ehitusloa andmisel tuli lähtuda F. R. Faehlmanni tn 8 detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusest (PES) ja EV Ehitusministeeriumi
- juuni
- a käskkirjast nr 63 „Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad”. Haldusakti andmisel tuleb reeglina lähtuda selle andmise ajal kehtivast õigusest. Kuigi ehitusluba antakse detailplaneeringust tulenevate õiguste realiseerimiseks, on ehitusloa andmise menetlus eraldi haldusmenetlus. Seetõttu ei ole asjassepuutuv vastustaja väide, et EV Ehitusministeeriumi eelviidatud käskkirjast tulenevalt määrati hoonealune pind horisontaalprojektsiooni pinnana sokli kõrguselt välimiste mõõtude järgi, millest tulenevalt ei pidanud hoone soklist kõrgemalt eenduvaid osi arvestama hoonealuse pinna hulka; 8) asjakohane ei ole ka vastustaja väide, et PES võimaldas muuta detailplaneeringut projekteerimistingimustega. PES § 33 lg 1 sätestas, et detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi võis kehtestada kohalik omavalitsus, mis tähendas, et projekteerimistingimusi ei pidanud väljastama volikogu; 9) F. R. Faehlmanni tn 8 osas kehtiv detailplaneering ei näinud ette hoone ulatumist ehituskeelualasse ning hoovi osalise haljastamise asemel parkimiskohtade rajamist. Kohtuekspertiisiga on kindlaks tehtud, et F. R. Faehlmanni tn 8 korterelamu põhiprojekt ei vasta detailplaneeringule lubatud korterite arvu, korruste lubatud pindala, hoone lubatud maksimaalse kõrguse, krundi maapinna planeeringuliste kõrguste ja krundil asuvate ehitiste naaberehitistega seotuse osas; 10) vastustaja oleks pidanud algatama detailplaneeringu muutmise, kui selgus, et detailplaneeringu kohane ehitamine oli võimatu naaberkinnistu osas detailplaneeringu oskamatu teostuse tõttu, seda ka juhul, kui vastuolud selgusid alles ehitamise käigus. Detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusprojekti alusel ehitusloa andmine ei kõrvalda ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga ja selline ehitusluba on õigusvastane; 11) kaebajate selgituste põhjal (vastustaja faktiväiteid ei vaidlustanud) on ilmne, et õigusvastane ehitusluba rikub kaebajate omandiõigust. Negatiivsete mõjutuste (autotuled, heitgaasid) tõttu ei saa kaebajad kasutada neile kuuluvaid kortereid; 12) vastustajal oli seadusest tulenev kohustus teostada ehitusjärelevalvet, mis hõlmab järelevalvet nii projekti, ehitusloa kui ehitustegevuse vastavuse üle detailplaneeringule. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et kontrollitud ei ole ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule ning ehitamise ajal valmiva ehitise vastavust detailplaneeringule. Järelevalvemenetluses on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, nt otsustab haldusorgan reeglina kaalutlusõiguse alusel, kas on vajalik järelevalvemenetluse algatamine. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-94-08 on märgitud, et kui kohalikule omavalitsusele esitatakse taotlus, mille lahendamine on tema pädevuses, siis peab kohalik omavalitsus kõigepealt kindlaks tegema, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele; 13) V. V
- juuli
- a pöördumine vastustaja poole sisaldas informatsiooni, mille kontrollimisel oleks ilmselt olnud põhjendatud järelevalvemenetluse algatamine. E-kirjaga saadetud vastusest võib järeldada, et asjaolusid ei kontrollitud. Seda kinnitab ka fakt, et paar kuud hiljem pidas vastustaja vajalikuks nõuda korrektuurprojekti koostamist; 14) vastustaja
- oktoobri
- a kirjalikust vastusest E. K
- oktoobri
- a ja
- oktoobri
- a taotlustele järelevalvemenetluse algatamiseks ei ole selgesõnaliselt võimalik üheselt järeldada, kas järelevalvemenetlust alustati või mitte. Samuti puuduvad muud dokumendid, millest võiks järeldada, et menetlust alustati. Viidatud kirjast võib järeldada, et ka vastustaja oli vähemalt sellel hetkel seisukohal, et detailplaneering näeb ette hoovi osalist haljastamist. Samas viitas kaebaja kirjas sellele, et ehituskeelualas toimub ehitamine, mitte ehitusmaterjali ladustamine. Kui viidatakse ehitustegevusele ehituskeelualal, ei ole seda võimalik kontrollida teisiti kui paikvaatlusega; 15) haldusorganil ei olnud mingeid õiguslikke ega faktilisi takistusi tõhusa järelevalvemenetluse teostamiseks. V. V pöördumise alusel oli haldusorganile teada 5
(8)3-04-382 informatsioon võimalikust detailplaneeringu rikkumisest juba enne ehitustegevuse alustamist, kuid haldusorgan asus tegutsema alles
- a aasta novembris. Vastustaja poolt ehitustegevuse peatamata jätmise tõttu oli kaebuse esitamise ja korrektuurprojekti kinnitamise ajaks valmis korterelamu kuni
- korruseni. Vastustaja on vastuses maininud ka TSAPA toiminguid
- a detsembris. Kuna need tehti pärast kaebuse esitamist, siis ei saa kohus neid arvestada. Samas ka kõnealuseid toiminguid tehti kohtumääruse täitmiseks, mitte haldusorgani initsiatiivil. Antud juhul oleks saanud õigeaegne järelevalvemenetluse algatamine ja efektiivne tegutsemine EhS § 60 lg 1 alusel ära hoida detailplaneeringule mittevastava ehitise valmimise; 16) kaebajate pöördumistele on vastatud ilma, et oleks tegelikult kontrollitud projekti vastavust detailplaneeringule.
- novembril
- a toimunud kontroll ehitusobjektil oli ilmselgelt ebapiisav. Seega saab järeldada, et haldusorgan oli vaidlusalusel perioodil õigusvastaselt tegevusetu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- E K ja V V apellatsioonkaebustes palutakse Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a otsus tühistada osas, millega jäeti Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
- aprilli
- a ehitusloa nr 3419 tühisus tuvastamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) halduskohtu seisukoht, et õigusi rikkuvast haldusaktist teadasaamiseks tuleb huvitatud isikul endal olla aktiivne, ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega. Isik ei pea nõudma ehitusluba, mis võib-olla tema õigusi kahjustab, eriti veel olukorras, kus haldusorgan on korduvalt kinnitanud, et toimuv on seaduslik ja vastab detailplaneeringule. Detailplaneeringu puhul on tegemist avalik-õigusliku kitsendusega AÕS § 141 mõttes, mis kehtib kinnistusraamatusse kandmata; 2) kohtu väide, et kaebajad oleksid pidanud aimama, et pärast lammutustegevust kinnistul tulnuks koheselt välja nõuda ehitusluba ning seejärel esitada kohtule kaebus ehitusloa tühistamiseks, on väär. Kuigi F. R. Faehlmanni tn 6 elavad A. S, L. L ja M. A just nii käitusidki, jättis kohus tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamata; 3) kohtu väide, et M. Laane selgitus ei ole haldusakti tühisuse hindamisel asjassepuutuv, ei ole kohane. Hinnangute andmisel on kohus jätnud tähelepanuta koostatud ekspertiisiakti. Kaebajatel ei saanud olla enne ehitusloa andmist informatsiooni, et haldusorgan rikkus tahtlikult kehtestatud detailplaneeringut ning head haldustava ja teostas võimu põhiseaduse vastaselt. Selliseid järeldusi saab teha üksnes hilisemaid toiminguid ja materjale analüüsides; 4) asjaolu, et vastustaja oli vaidlustatud ehitusluba andes teadlik, et see ei vasta kehtestatud detailplaneeringule, kinnitab M. Laane antud selgitus. Menetluse käigus koostatud formaalne korrektuurprojekt oli mõeldud ainult kaebajate rahustamiseks ja aja võitmiseks. Vastustaja ja arendaja olid teadlikud, et venitustaktikat kasutades võidakse ehitusluba tunnistada üksnes õigusvastaseks, mis sisuliselt tähendab, et see kehtib edasi ning mingeid sanktsioone endaga kaasa ei too; 5) kohus on jätnud kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaitset väärivad rohkem arendajate rahalised huvid kui põhiseaduslikud väärtused ning naabrite põhiõigused; 6) ehitusloast ei tulene kaebajatele ei õigusi ega kohustusi ning ehitusloa andmisest neid ei teavitata. Kaebajate õigused ja kohustused tulenevad kehtestatud detailplaneeringust, mille järgimise ja tagamise kohustus on täitevvõimul ja kohtul; 7) haldusakti, mis on vastuolus PS-ga, tühisuse saab kohus HMS 63 lg 2 punktide 4 ja 5 ja lõike 4 alusel tuvastada.
- Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Põhjendused: 6
(8)3-04-382 1) vastustaja nõustub halduskohtuga, et antud juhul ei esine ühtegi HKMS § 63 lg 2 toodud haldusakti tühisuse alust ning et ehitusloa vastuolu detailplaneeringuga ei too ühegi õigusakti kohaselt kaasa selle tühisust, sõltumata sellest, millist kaebajate subjektiivset õigust (kas haldusaktist, seadusest või põhiseadusest tulenevat) ehitusluba rikub. Ametnike hooletus ehitusloa väljastamisel toob endaga kaasa haldusakti tühisuse vaid siis, kui selle tagajärjeks on seaduses sätestatud tühisust kaasa toovad ilmselged puudused haldusaktis; 2) vastustaja ei nõustu kaebajatega, et detailplaneeringuga vastuolus olev ehitusluba kohustab toime panema õigusrikkumise. Ehitusloa (ehitusõiguse) elluviimine on selleks õigustatud isiku vaba valik, ehitusluba iseenesest ei kohusta ehitama; 3) kaebajate väide, et ehitusloast tulenevate kohustuste vastukäivus seadusjärgse avalik-õigusliku kitsendusega on piisav haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks, on väär. HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakti tühisuse aluseks haldusaktis toodud kohustuste omavaheline vasturääkivus, mis ei võimalda haldusakti objektiivsel põhjusel täita, mitte vastuolu muu haldusakti või seadusega. Seega ei ole haldusakti tühisuse tuvastamiseks piisav tuvastada selle vastuolu nn avalik-õigusliku kitsendusega.
- Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrusega menetlusse kaasatud kolmandad isikud apellatsioonkaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonimenetluses on vaidlustatud halduskohtu otsus osas, milles kaebused jäeti rahuldamata, seega on vaidlus nõude üle tuvastada ehitusloa tühisus. Apellandid on halduskohtule apellatsioonkaebuses ette heitnud aga ka seda, et halduskohus ei kohaldanud õigeaegselt esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohtu arvates nähtub apellatsioonkaebustest, et apellandid soovisid halduskohtusse pöördumisega saavutada ka ehitusloa kehtetust. Seetõttu võtab ringkonnakohus seisukoha ka selles, kas halduskohus oleks pidanud kaebajatele selgitama eelmenetluses haldusakti tühisuse tuvastamise jm ehitise lammutamisele suunatud nõuete, millest osa menetletakse haldusasjas nr 3-09-544 jätkuvalt, kõrval kaebajate õiguste kaitseks vajaliku ehitusloa tühistamise nõude esitamise vajadust.
- Halduskohtu otsuse tühistamist ei saa halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaasa tuua. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale saab menetlusosaline edasi kaevata HKMS § 122 lg 5 kohaselt määruskaebuse esitamisega; samuti on võimalik uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamine.
- Halduskohus selgitas
- novembri
- a määruses õigesti, et V. V pöördus
- juulil
- a vastustaja poole ehitusloa kehtetuks tunnistamise nõudega, millele vastati eitavalt
- juulil
- a. Kohtusse pöördumise ajaks ei olnud V. Vl võimalik ehitusloa tühistamise nõuet enam HKMS § 9 lg 3 kohaselt tähtaegselt esitada. Kuigi E. K kaebuse asjaolude suhtes halduskohus sellist asjaolu ei tuvastanud, ei juhtinud ta E. K tähelepanu tühistamiskaebuse esitamise vajadusele ega võimalusele.
- novembri
- a määruses, millega kaebused menetlusse võeti, on märgitud ehitusloa tühistamise nõude esitamise võimalus ja selle möödalaskmisel ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise võimalus. Kaebuses esitatud ehitusloa seadusega ja detailplaneeringuga vastavusse viimiseks kohustamise nõuet ei saa ringkonnakohtu arvates aga pidada ajal, mil ehitustegevus alles käis, perspektiivituks või kaebajate eesmärgi – saavutada ehitise vastavus detailplaneeringule – saavutamiseks ebaefektiivseks nõudeks.
- Märkida tuleb ka seda, et apellatsioonkaebuste esitamise ajaks oli vastustaja väljastanud ehitisele kasutusload, mistõttu ka halduskohtu poolt selgitamiskohustuse 7
(8)3-04-382 õigeaegse täitmata jätmise korral ei ole võimalik enam esitada taotlust ehitusloa tühistamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3-3-1-6310, p-d 15-21). Kasutuslubade tühistamist kaebajad ei taotlenud.
- septembril
- a esitasid kaebajad alternatiivnõudena ehitusloa tühisuse tuvastamise taotlusele mh kasutuslubade tühisuse tuvastamise taotluse. Kasutusload anti
- oktoobril
- a (II kd tl 59-60) ja
- septembril
- a (II kd tl 61-62). Halduskohus märkis kasutuslubade olemasolu
- oktoobril
- a määruses, kuid kaebajate tähelepanu kasutuslubade tühistamise taotluste esitamiseks kaebajate eesmärgi saavutamiseks ei selgitanud.
- mail
- a toimunud kohtuistungil eraldas kohus protokollilise määrusega kasutuslubade peale esitatud kaebuse eraldi menetlemiseks (haldusasi nr 3-09-1289). Ringkonnakohtu arvates tuleb kaebuse nõuete sellise eraldamise korral just viidatud kohtuasjas kontrollida, kas kohus täitis (õigeaegselt) selgitamiskohustust ja juhtis kaebajate tähelepanu pärast kasutuslubade andmist efektiivsete nõuete esitamise vajadusele. Kuna viidatud kohtuasja menetluses menetlusnormide järgimist ringkonnakohus käesoleva asja lahendamisel kontrollida ei saa, siis piirdub ringkonnakohus asjaolu sedastamisega, et E. K selgitas selles asjas halduskohtule kasutuslubade tühistamise nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluses, et kohus ei juhtinud õigeaegselt kaebajate tähelepanu kasutuslubade tühistamise nõude esitamiseks koheselt.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud ehitusluba ei ole HMS § 63 lg 2 kohaselt tühine. Ehitusloast nähtub selle andnud haldusorgan, loaga lubatud tegevus, isik, kellele on ehitamise õigus antud, selle sisu on üheselt jälgitav (see ei ole sisuliselt vastuoluline ega kohusta tegema midagi, mida sama loaga keelatakse), selle alusel ehitamine on objektiivselt võimalik. Ehitusloa väljastas haldusorgan, kellel oli ehitusloa andmise ajal ehitusloa väljastamise pädevus. Ehitusluba kui kohaliku omavalitsuse luba ehitise püstitamiseks ei kohustanud ega õigustanud toime panema süütegu ega mingit muud tegu, milleks isegi haldusaktiga ei saa luba anda. Ehitise püstitamiseks saab haldusorgan loa anda. Haldusakti saab õiguskindluse kaitse huvides käsitleda tühisena vaid siis, kui selle puudused – käesoleval juhul vastuolu detailplaneeringuga – on ilmselge ja üheselt äratuntav. Asjaolu, et detailplaneering ehitusloa andmist sellistel tingimustel ei võimaldanud, ei tähenda, et ehitusloa õigusvastasus pidi olema igaühele koheselt arusaadav. Ehitusloa vastuolu detailplaneeringuga ei ole ringkonnakohtu arvates selline asjaolu, mis saaks isegi väga ilmse vastuolu korral tuua kaasa ehitusloa tühisuse.
- Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuste rahuldamiseks pole alust. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb jätta apellantide taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 8
(8)