Obsah (4)

§ 37§ 210§ 18§ 19

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-5663 Otsuse kuupäev 30.august 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi LS hagi JS vastu ühisvara jagamise nõud

§ 37

lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 210

lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielu oli sõlmitud 14.03.1997 ja lahutatud 27.05.2010, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest. 3

§ 18

lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abielusuhete lõppemise ajas jõudsid pooled 24.04.2012 toimunud kohtuistungil kokkuleppele, et selleks on abielu lahutamise aeg

1. maikuu. Samal kohtuistungil jõudsid pooled ühisele arvamusele jagatava vallasvara koosseisu ja vara hindade osas. Poolte ühisvarasse kuulub järgmine vallasvara: Sõiduk Toyota Corolla – väärtus 1 917,35 eurot, köögisektsioon – 63,91 eurot, nurgadiivan, laud, 2 taburetti - 63,91 eurot, külmkapp - 63,91 eurot, elektripliit – 63,91 eurot, pliidipealne õhupuhasti – 63,91 eurot, mikrolaineahi – 51,13 eurot, televiisor Samsung – 255,65 eurot, televiisor Samsung – 6,39 eurot, köögikombain – 95,87 eurot, toiduainete tükeldamiskombain – 63,91 eurot, komplektis diivaniga olnud tugitool – 108,65 eurot, CD-plaat 30 tk + kõlarid S90 ja videokassetid – 255,65 eurot, mööblisektsioon – 447,38 eurot, aknakarniisid 4 tk – 89,48 eurot, tüllkardinad – 95,87 eurot, Philips kõrvaklapid – 31,96 eurot, muusikakeskus Pioneer – 319,56 eurot, DVD-mängija – 159,78 eurot, kummut – 38,35 eurot, tugitool – 95,87 eurot, laud ja toolid – 6,39 eurot, arvuti ja monitor – 447,38 eurot, printer – 38,35 eurot, 2 akvaariumi – 319,56 eurot, raamatud, 2 lasteentsüklopeediat, 5 kulinaariaentsüklopeediat – 95,87 eurot, arvutilaud – 19,17 eurot, arvuti nurgalaud – 19,17 eurot, jalgratas – 108,65 eurot, õmblusmasin – 38,35 eurot, väike vaip – 22,37 eurot, kroonlühter ja seinalamp – 57,52 eurot, mündikollektsioon – 127,82 eurot, tolmuimeja – 31,96 eurot, 2 aknarulood – 178,95 eurot, mängukonsool Playstation – 63,91 eurot, mänguautode kollektsioon – 958,67 eurot, seinakell – 10,86 eurot, elektritrell ja erinevad tööriistad – 319,56 eurot. Samuti on poolte ühisvara järgmised esemed, mis on kostja poolte ühisest elukohast kaasa viinud, voodi – 70 eurot, diivan 370,69 eurot, arvuti, WD, fotoaparaat – 255,65 eurot, vaip, kell, kaalud – 58,80 eurot ja 40 CD plaati – 47,93 eurot. Hageja leiab, et õmblusmasin tuleb jätta kostjale. Pooled on jagatava ühisvara hulgast välja jätnud toidunõud ja köögiasjad. Kohus leiab, et poolte ühisvara hulka kuuluv vallasvara tuleb jagada järgmiselt: Jätta hageja LS omandisse: sõiduk Toyota Corolla, 1 917,35 eurot, köögisektsioon – 63,91 eurot, nurgadiivan, laud, 2 taburetti - 63,91 eurot, külmkapp - 63,91 eurot, elektripliit – 63,91 eurot, pliidipealne õhupuhasti – 63,91 eurot, mikrolaineahi – 51,13 eurot, televiisor Samsung – 255,65 eurot, televiisor Samsung – 6,39 eurot, köögikombain – 95,87 eurot, toiduainete tükeldamiskombain – 63,91 eurot, komplektis diivaniga olnud tugitool – 108,65 eurot, CD-plaat 30 tk + kõlarid S90 ja videokassetid – 255,65 eurot, mööblisektsioon – 447,38 eurot, aknakarniisid 4 tk – 89,48 eurot, tüllkardinad – 95,87 eurot, Philips kõrvaklapid – 31,96 eurot, muusikakeskus Pioneer – 319,56 eurot, DVD-mängija – 159,78 eurot, kummut – 38,35 eurot, tugitool – 95,87 eurot, laud ja toolid – 6,39 eurot, arvuti ja monitor – 447,38 eurot, printer – 38,35 eurot, 2 akvaariumi – 319,56 eurot, raamatud, 2 lasteentsüklopeediat, 5 kulinaariaentsüklopeediat – 95,87 eurot, arvutilaud – 19,17 eurot, arvuti nurgalaud – 19,17 eurot, jalgratas – 108,65 eurot, väike vaip – 22,37 eurot, kroonlühter ja seinalamp – 57,52 eurot, mündikollektsioon – 127,82 eurot, tolmuimeja – 31,96 eurot, 2 aknarulood – 178,95 eurot, mängukonsool Playstation – 63,91 eurot, mänguautode kollektsioon – 958,67 eurot, seinakell – 10,86 eurot, elektritrell ja erinevad tööriistad – 319,56 eurot, kokku 7 178,56 eurot. Jätta kostja JS omandisse: voodi – 70 eurot, diivan - 370,69 eurot, arvuti, WD, fotoaparaat – 255,65 eurot, vaip, kell, kaalud – 58,80 eurot ja 40 CD plaati – 47,93 eurot, õmblusmasin – 38,35 eurot, kokku 841,42 eurot. 4 Kostja on 20.07.2012 täpsustavas kirjalikus seisukohas seadnud kahtluse alla hageja valduses oleva mündikollektsiooni väärtuse. Kohus leiab, et kostja ise on oma vastuhagis määranud nimetatud kollektsiooni väärtuse ning hageja on sellega nõustunud. Muid tõendeid kollektsiooni väärtuse kohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu kohus lähtub vastuhagis esitatust. Kohus asub seisukohale, et poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX. Korteriomand on soetatud poolte abielu ajal 10.10.
2. Hageja väidab, et korteriomand omandati hageja lahusvara arvel või osaliselt 72,4 % osas hageja lahusvara arvel ning palub asja lahendamisel sellega arvestada.

§ 19

lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Ka käesoleval ajal kehtiva

§ 37

lg 3 järgi ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 19

lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Samal kuupäeval 10.10.2001, kui sõlmiti ostu-müügileping korteri XXX ostmiseks (t. lk 30-35), müüs LS tema omandisse kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (t. lk 25-29). Korter XXX osteti 380 000 krooni eest ning korter XXX müüdi 275 000 krooni eest. Seega moodustas hageja lahusvara osa ühisvara omandamisel 72,36 %. Käesoleval ajal on vastavalt Pindi Kinnisvara hinnangule korteriomandi XXX väärtuseks 54 500 eurot (t. lk 130-144). Poolte ühisvara osa korteri väärtusest moodustab 15 063,80 eurot (27,64 %). Kokku on pooltel ühisvara summas 23 083,78 eurot (7 178,56 + 841,42 + 15 063,80 eurot), millest kummagi poole osa moodustab 11 541,89 eurot. Vara jagamisel jääb hageja omandisse vara 22 242,36 euro väärtuses ja kostja omandisse 841,42 euro väärtuses. Poolte võrdsuse printsiibist lähtuvalt tuleks hagejal kostjale hüvitada enam saadud vara arvelt 10 700,47 eurot. Samas tuleb arvestada poolte kohustust AS Danske Bank ees. Laenu jääk 27.05.2010 seisuga moodustas 29 087,06 eurot, st ühe poole kohustus 14 543,53 eurot. Laenuleping on sõlmitud LS , kes on käesoleva ajani laenu osamaksetena tagastanud. Pooled nõustuvad, et laenukohustuse täitmine panga ees jääb hageja LS kanda. Kuna kostja laenukohustuse osa on suurem kui hageja enam saadud vara väärtus, siis ei ole põhjendatud hüvitise välja mõistmine hagejalt kostja kasuks. Hageja on 13.12.2011 kohtuistungil loobunud kostjalt hüvitise väljamõistmise nõudest. Põhjendamata on kostja nõue, tunnistada korter XXX kinnisvara müügipäeva 10.10.2001 seisuga poolte ühisvaraks. XXX korter oli erastatud 06.12.1995 LS poolt ning oli tema lahusvara (t. lk 177). Korteris oli väidetavalt tehtud sanitaarremont enne selle võõrandamist. Remont tehti poolte abielu ajal. Tõendamata on, et korteri väärtus oleks oluliselt suurenenud kostja lahusvara arvel. Menetluskulu Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jättes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 5 TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Vastuhagi esitamisel on kostja saanud menetlusabi summas 191,73 eurot. Nii hagi kui vastuhagi rahuldab kohus osaliselt. Kostja varanduslik seis ei ole käesolevaks ajaks muutunud ning ei muutu ka sisuliselt pärast ühisvara jagamist. Kostjale jääb osa poolte ühisvarasse kuulunud tarbevarast, mis on vajalik tema ja laste igapäevaseks eluks. Kohus peab põhjendatuks vabastada JS riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Koidula Laurisaar kohtunik 6